100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
letitgo
Õppematerjali autor
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Kes meist poleks kordki elus mõtisklenud selle üle,mis on elus tähtis? Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on tähtis vabadus, armastus, kodumaa ja usk, teisele aga raha, võim ning edu kõiges.Kõik nad omamoodi ning ainulaadsed, kuid kas alati tegelikud või hoopiski näilised. Selle tõe peab igaüks endale isiklikult lahti mõtestama.Arusaama, millised väärtused on hinnalised talle, millised mitte. Mina leian, et tihtipeale ei väärtusta inimesed seda, mis neil juba on, vaid mõtlevad ning unistavad sellest, mis neil olla võiks. Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu.
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mida me hindame ja tähtsaks peame. Meil kõigil on elus eesmärk leida need tõelised, tegelikud väätused, eristada need näilistest ning jõuda seeläbi õnne ja rahuloluni. Väidetavalt on ühiskonna üheks levinumaks näiliseks väärtuseks raha, varandus. Arvatakse, et mida kallimad ja uhkemad asjad, seda paremad nad on. Nähes naabrimehe uut audit tekib paljudes tihtipeale kadedus, justkui võistleks me omavahel. Salaja soovime, et ka meil oles samasugune või isegi parem sõidumasin, uskudes, et see teeb meid õnnelikuks. Unistame
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Saavutades ikka rohkemat ja rohkemat, me tahame mõtetes parimat oma perele ning toome neid samal ajal ohvriks. Olulisem on minna koos pere või sõpradega jalutama ning teha koos midagi toredat. See toob rõõmu südamesse ning südameasjad ongi need, mis juhivad meid lahtiste allikate juurde. ,,Silmad, aga on pimedad. Tuleb otsida südamega...", nagu ütles A.de Saint-Exupery väike prints. Üritame elust leida pidevalt midagi uut enneolematut. Tunnete skaala keskmised väärtused meid ei rahulda ning väikesed südamliku emontsioonid ei rõõmusta. Noored sukelduvad mõtlematult ühest abielust teise, sest neil ei jätku püsivust ja tahtmist oma kaaslast sügavalt tundma õppida. Argipäeva rutiin tapab esmase armastuse ning tundub, et kellegi teisega, kes on õigem, on võimalik seda vältida. Seda ei tee ainult noored. Presidendi vastuvõttudelt võib näha, kuidas jõukamate ärimeeste ja poliitikute käevangu ilmuvad neist palju nooremad naised
tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Aga kas väärtus on OLLA haritud või OMADA haridust? Põhimõte on selles, milleks seda haridust omandatakse – kas selleks, et teadmisi omada või selleks, et olla tark. Mõnele on tähtis teadmisi omada, et saada paremat töökohta, suuremat palka, sotsiaalset staatust, hüvesid, austust jne. Valitakse eriala selle järgi, mis on tulutoovam või parasjagu prestiizne. Auto, maja, lemmikloom – kõik peavad olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid