Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varrastele rakendunud sisejõudude määramine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine.
Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi.
Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud.
Koostame tasakaaluvõrrandid
Avaldame kolmandast võrrandist :
Avaldame esimesest võrrandist :
Võtame teise võrrandi
Ja asendame
Võtame leitud suhte:
Ja asendame, saame
KONTROLL: Paneme võrrandisse
saadud tulemused sisse.
2. Varraste nõutavate (hädavajalikke) ristlõikepindalade määramine.
Arvutusvalem tõmbel ja survel omab kuju:
Avaldame varraste nõutavad (hädavajalikud) (projektarvutuse valem):
3. Varraste nõutavad läbimõõdud
Ümmarguse ristlõikega varda pindala:
Varraste läbimõõdud:
  • Eralda varras lõikudeks, alustades vabast otsast.
  • Määra lõikemeetodi abil pikijõud igal lõigul ja ehitada pikijõudude epüür.
    Ehitame pikijõudude epüüri.
  • Määrame normaalpinged igas lõigus eraldi (igas lõigu piires on pinge ühtlane ning seetõttu pingeepüür igas lõigus on varda teljega paralleelne sirge)
    Ehitame normaalpingete epüüri.
  • Varda vaba otsa ümberpaiknemise määrame iga lõigu pikenemite (lühenemiste) summana.
    Varras lüheneb 0,73mm võrra.
    1. Määrata võlli nurkkiirus
    Võlli nurkkiirus:
    2. Määrame võlli pöördemomendid (välised).
    Teoreetilises mehaanikast tuntud asjaolu:
    Võllile väljaspoolt rakendunud pöördemomendid:
    Määrame tasakaalustava pöördemomendi.
    4. Määrame väändemomendid igas lõikus eraldi.
    Lõikes I mõjuv väändemoment:
    Lõikes II mõjuv väändemoment:
    Lõikes III mõjuv väändemoment:
    Ehitame väändemomentide epüüri.
    Määrame võlli polaarvastupanumomendi.
    Polaarvastupanumoment – polaarinertsmomendi jagatis ristlõike serva kaugusega:
    Tugevusarvutustes huvitab meid suurim pinge, mis tekib ristlõike servas .
    Tugevustingimus väändel omab kuju:
    Võttes tegelikud maksimaalsed väändepinged võrdseks lubatuga, saame avaldada võlli nõutava (hädavajaliku) polaarvastupanumomendi (projektasvutuse valem):
    Varda ohtlikum piirkond on lõik I, kus väändemoment on kõige suurem. Järelikult:
    Võlli polaarvastupanumoment (minimaalne, hädavajalik):
    4. Määrame võlli läbimõõdu.
    Võlliristlõike polaararvutusmoment:
    RING
    Võlli välisläbimõõt (hädavajalik, minimaalne):
    Normjoonmõõtmete reast (standardreast) Ra 20 valime lähima suurema:
    Valime: d=80 mm
    1. Määrame tala toereaktsioonid.
    M
    KONTROLL:
    2. Määrame paindemomendi M väärtused
    M
    Lõikes I mõjuv paindemoment :
    Lõikes II mõjuv paindemoment:
    Lõikes III mõjuv paindemoment:
    Lõikes IV mõjuv paindemoment:
    Ehitame saadud andmete põhjal põikjõudude ja paindemomentide epüürid:
    M
    3. Määrame tala vastupanumomendi (nõutava, hädavajaliku).
    Vastupanumoment (projektarvutuse valem):
    Tala vastupanumoment (minimaalne, hädavajalik):
    4. Määrame ristkülikukujuline ristlõikega varda läbimõõdu
    Ristküliku vastupanumoment (z-telje suhtes):
    RISTKÜLIK
  • Vasakule Paremale
    Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #1 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #2 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #3 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #4 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #5 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #6 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #7 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #8 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #9 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #10 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #11 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #12 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #13 Varrastele rakendunud sisejõudude määramine #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 315 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aj69 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager

    Materjaliõpetus
    Masinatehnika eksam 2010 2011
    15
    docx

    Masinatehnika eksam 2010/2011

    A 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud T max = [ ] väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment. W0 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Väänatud varras T Td 4 = v ;Ip = 6I p 32 Väände deformatsiooni isel. iga ristlõike väändenurk I ja varda suhteline väändumine Vardaristlõigetes mõjuvad ainult tangensiaalpinged 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim

    Masinatehnika
    Paine koos väändega kodutöö
    5
    doc

    Paine koos väändega kodutöö

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Paine koos väändega Tallinn 2007 Andmed C f2 A D P =1000 kW d1=0,3m B y T2 T1 1 = 600 d2=0,5 y x F2 f1 2 = 210 0 a=0,3m F1

    Masinatehnika
    Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast
    18
    doc

    Insenerimehaanika-Loengui d ja harjutusi dünaamikast

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka seda, kuidas muutub see

    Insenerimehaanika
    DÜNAAMIKA
    37
    pdf

    DÜNAAMIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

    Füüsika
    DYNAAMIKA
    37
    pdf

    DYNAAMIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

    Kategoriseerimata
    Masinamehaanika täielik loengukonspekt
    58
    doc

    Masinamehaanika täielik loengukonspekt

    3.1. Liikumisfaasid. Töö ülekande seadus. Kasutegur Mehhanismide liikumise uurimisel kasutatakse sageli hooteoreemi (energia integraali) E = E - E 0 = W , ... 3.6 kus E - mehhanismi kineetilise energia muutus liikumisel lähteasendist, kus energia on E0 jooksvasse asendisse energiaga E , W - selle liikumise ajal mehhanismile mõjuvate aktiivsete välisjõudude ja sisejõudude (hõõrdejõudude) tööde summa. Viimast võib esitada laiendatud kujul järgmiselt: W = W m ± Wg - Wk - Wh = Wm* - Wt , ... 3.7 kus W =W ± W , st. motoorsete ja raskusjõudude tööde summa, m * m g W = W + W , st. kasuliku koormuse ja hõõrdejõudude t k h tööde summa.

    Masinatehnika
    Teooria küsimused ja vastused
    3
    doc

    Teooria küsimused ja vastused

    taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad

    Masinatehnika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Rauno1703 profiilipilt
    Rauno1703: Tundus olevat küll asjalik.
    13:00 23-01-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun