Elu tegelikest ja näilistest väärtustest (4)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Kirjand "Hall argipäev vajab vaheldust"

Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega tihti

Kirjandus

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 ­ 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia ­ inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom ­ homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 ­ 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) ­ inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol

Filosoofia

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

(ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses.

Eetika

28

docx

Filosoofia konspekt

1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h

Kategoriseerimata

54

doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet

Kirjandus

19

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu

Eetika

60

docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus

33

doc

Konflikti psühholoogilised põhjused

tegevuse eesmärke. Paljudel juhtudel on just konfliktid need, mis panevad mõtlema ja otsustama selle üle, mida me tegelikult tahame. Konflikt lahendab poolte vastuolusid ja aitab inimestel üksteist paremini mõista. Pika aja jooksul kogunenud pinged võivad just konfliktis lahenduse leida, kui saadakse aru ja töötatakse läbi osapoolte hirmud, ootused ja motiivid. Lahkhelide ja vastuolude konstruktiivne lahendamine aitab aru saada vastaspoole motiividest, väärtustest ja käitumisest. Konfliktide analüüsimisel ja nendega toimetulekul on üheks oluliseks teguriks suhete üldine iseloom, mille taustal või raames konflikt toimub. Suhete üldist emotsionaalset iseloomu on hakatud nimetama konflikti kliimaks. Konflikti kliima on pigem tunde kui ratsionaalse seletuse küsimus. Konflikti kliima iseloomustab õhustikku suhetes. Kliima kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid nagu avatud, lahe, surutud, ängistav, rõõmus, rõhuv, külm, soe, suletud ja kinnine

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (4)