· Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele 1970ndatel toimub loomingus pööre ta ei ela enam oma tegelastesse sisse, vaid hakkab neid ning nende siseheitlusi kõrvalt jälgima. Tema suhtumine tegelastesse muutub külmaks ja kargeks. 1980ndtale tuli kriis. Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit üks romaan ,,Räägivad", mis on erandlik kuna tekst koosnep ainult repliikidest. Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks?
välja suure saladuse ja inimesed hakkavad Tiinat halvustama. Iseloomusta peategelase kõnet: Tiina rääkis küllaltki solvunult ja vihaselt, sest tihti solvati ja alavääristati teda. 2. Autor. Missugust informatsiooni saame remarkidest? Too näiteid. Saame remarkidega teada, mida peale dialoogi näidendis veel tehakse. Remargid seletavad kuidas ja mida tegelased teevad. Näiteks räägib kõvasti karjudes, siseneb uniselt. Missugune on autori suhtumine tegelastesse? Põhjenda, tuues näiteid remarkides kasutatud sõnade/väljendite seast, mida autor kasutab erinevate tegelaste iseloomustamiseks. Minu arust suhtub autor tegelastesse 1 suhteliselt halvasti, sest iga tegelase kohta saab teada palju negatiivseid külgi. Näiteks: tema tegevus ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt
Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman
paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja olustikust ning puudutades kõiki ühiskonnakihte, ka inimeste maailmapildist. See on üdini humanistlik teos, milles on kesksel kohal inimene oma tunnete ja vajadustega.
Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist
Second level Third level Fourth level Fifth level Jean-François Millet[zan fransuaa millee] (1814-1875). Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. kuulsaim töö on "Õhtupalve,, Eiras inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- lugupidamisega. ,, Viljapeade korjajad " Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808- 1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda.
Raamatud, kui inimkonna elulugu Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas ,,Tõde ja õigus" Indreku tegelaskuju
hästi. Tahtis, et kõik tegeleksid ainult äriga ja ehitustöödega, talle ei meeldinud, et Sander luuletusi kirjutab. Välimus oli tal soliidne: suvepalitu, kübar ja hõbenupuga kepp. Sander- oli väga kaval, tahtis saada väga kergesti kõik kätte. Tema naine Matilde tahab, et Sander kirjutaks raamatu, ja väikse kavalusega saabki Sanderil raamatu kirjutatud. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Välimus oli tal tavaline. Suhtub hästi teistesse tegelastesse. Piibelleht- oli hästi rahulik, abistas teisi, aga tahtis ka ise selle eest midagi. Välimus oli tal täiesti tavaline. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Laura- noor neiu, kellele Piibelleht meeldis. Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada
"Maailma Loomise" aluseks on piiblilegend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist, mis toimus 7 päevaga. I osas on elutu looduse kujutamine, II osas loomad ja linnud ning III osas ka inimene. Põhiteema on looduse ja elu ülistamine. "Aastaajad" on Thomsoni novelli alusel. Vaatluse all on talupoegade tegevus aastaringselt, 4- osaline. Kolm tegelast annavad ülevaate, koor väljendab ühiskonna suhet tegelastesse. Selles on siiraid looduskirjeldusi ning talupojastseenides on tuntavad rahvamuusika intonatsioonid, mis viitavad sajandilõpu folkloorikiindumusele. 5)Instrumentaalmuusika tuntumaks on saanud trompeti- ja klaverikontserdid. Tsaikovski on öelnud Haydni kohta, et poleks olnud Haydni, poleks järgnenud Mozarti ja Beethovenit.
TEEMA teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose
TEEMA teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose
4 Arvamused «Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud.» Eeva Park, 2004. a. romaanivõistluse zürii liige. «Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist.» Kaur Kender, kirjanik. «Enesekindlus ja empaatiavõime saavad tänapäeva kirjanduses harva kokku niivõrd kunstiliselt veenval ja inimlikult vahetul viisil. Sass Henno on andnud senise
Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus" - ,,Viljapeade korjajad" Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist.
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad
kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814- 1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses
Miljöö Raamat on kirjutatud selle sajandi esimesel dekaadil. Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´
Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn." Lugu ja tekst käivad käsikäes, ehk siis käivad samaaegselt. See tekitab rütmi. See on oluline, et edasi anda millise aja vältel see kõik toimus. 2. Jutustaja positsioon teoses on heterodiegeetiline, see tähendab, et jutustaja on väljaspool lugu, justkui hierarhia tipus seisev. Jutustaja suhtumine tegelastesse ja ümbrusesse ei tule novelli lugedes väga hästi välja. See on niiviisi seetõttu, et jutustaja enda poolt kommentaare lisatud pole, ta ei väljenda oma arvamust. Kogu lugu jutustatakse läbi koer ,,Popi" vaatenurga ning kuidas tema seda kõike näeb. 3. Tegemist on kolmandas isikus jutustatud looga. Jutustaja räägib kõike läbi tegelaste vaatenurga. Kogu lugu on läbi koera silmade ning jutustaja annab seda edasi. See antakse
kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg. Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis
19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud Jean Francois Millet(1814-1875)- kujutas enamasti inimesi, mitte maastikke. Kahtlustati, et ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused
Maalid: "Maastik lehmadega", "Lehmad vee ääres", "Suur tamm", "Äike saabub" Lehmad vee ääres 1850 65x55 cm Pariisis Charles Francois Daubigny 1817-1878 Maalikunstnik ja graafik Barbizoni koolkonna liige Maalis maastikke Maalid: "Merekallas Villerville´is", "Kuupaiste" Saine ja Oise 1869 87x157 cm Budapestis Jean Francios Millet 1814-1875 maalikunstnik Saatus oli teistes raskem 1849.aastal kolis Barbizoni Maalis enamasti talupoegi Suhtus oma tegelastesse lugupidamisega 19.sajandi lõpus hakati tema töösid hindama ja ta sai eeskujuks nii Prantsusmaal, kui ka mujal Euroopas Maalid: "Viljapeade korjajad", "Külvaja" Viljapeade korjajad 1857 84x111 cm Pariisis Angelus (Õhtupalve) 1859 53,5x66 cm Pariisis Külvaja 1850 Bostonis Naine küpsetab leiba 1854 55x46 cm Otterlos Prantsuse realismi teised suurkujud Honore Daumier Gustave Coubert Honore Daumier 1808-1879
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu.
Jutustaja näeb vaid Isanda majas toimuvat ning kirjeldab seda, kuid samal ajal teab ja annab tekstis edasi ka Popi mõtteid ja tundeid. Seetõttu on fokusseering vaid Popi silmade, Huhuu kohta saab teada vaid läbi jutustaja sõnade. Sellest sain aru tänu lõigule: ,,Ta polnud seda väärt, otsustas Popi. See oli talle paras, et ta puuris oli. Roogagi anti talle palju halvemat kui Popile: salatit, õunu ja muud mittesöödavat." Jääb mulje, et jutustaja suhtub tegelastesse neutraalselt, kuna ta annab edasi vaid Popi arvamusi ja mõtteid ning teksti lugedes on sellest aru saada. Seetõttu elabki lugeja pigem Popile kaasa. Novell on kirjutatud läbivalt ühest vaatepunktist. Jutustaja aitab väga lihtsalt lugejal siseneda kirjandusteose maailma. Samas on ka võimalik, et jutustaja teab, mis väljaspool maja ja majas olevaid tegelasi toimub, kuid ei soovi seda lugejale edastada. Teoses avaldub vaid üks, eelnevalt nimetatud vaatepunkt. ,,Vaatamisõigust"
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses
Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest? Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? Milline on tegelase suhe oma minevikku ja tulevikku? 3. Tegelase suhe teiste tegelastega. Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures? Mida saab tegelase kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga.
seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega Teistesse tegelastesse suhtub Rehepapp pisut nagu õpetaja õpilastesse. Ta ei pea neid rumalaks, kuid on alati tasakaalukas ja kaine mõistusega ning ütleb alati tarku õpetussõnu. Kohati teevad teiste rumalused ja ebaõnnestumised talle isegi nalja. Siiski on ta külas igati lugupeetud mees, kes häda korral alati appi kutsutakse. Probleemidele oskab ta alati lahendused leida. Selle põhjal jätabki Rehepapp elutarga mehe mulje, kes on alati mõistuslik
Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus – kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak
tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos (“Aheldatud Prometheus”), Sophokles (“Kuningas Oidipus”) ja Euripides („Orestes“) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas.
Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos ("Aheldatud Prometheus"), Sophokles ("Kuningas Oidipus") ja Euripides (,,Orestes") lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas.
Plagiaat on teise inimese mõtete, kirjutise, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile. Näide: Elus on oluline teha tööd ja näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET) “Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39) VÕIMALIK REFEREERING Traditsioonilises romaanis on autor sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast
“ „Kui vanad ja vaevalised olid nad mõlemad! Kui üksikud ja mahajäetud!“ Popi oli sügav tegelane, autor on tema tundeid ja maailmavaateid kirjeldanud detailselt. Isand ja Huhuu on lamedad tegelased. Autor ei jaga nende koha eriti informatsiooni, autor ei ava nende mõttemaailma. Popi ja Huhuu muutusid teose vältel vanadeks, räsituteks ja üksildasteks tegelasteks. Peategelast Popit iseloomustab tema suhe teiste tegelastega. Teoses on välja toodud, kuidas ta suhtub teistesse tegelastesse – kui armastavalt ja igatsevalt Isandasse, kartlikult Huhuuse ning hiljem leplik suhtumine. Samuti on välja toodud, mida Popi teistes tegelastes märkab – ta märkas Isanda kummalist käitumist, kurbust. Ta märkas Huhuus ka lisaks kiuslikkusele hoolivust. Lisaks saab aimu, kuidas suhtuvad teised tegelased temasse – kui hoolivalt ja hästi suhtus Isand Popisse ning kui kiuslikult ning hiljem veidi hoolivust välja näidanult suhtus temasse Huhuu
Ning Margit hoiatab veel omakorda, et ärgu Jaan (kes loodab salamahti, toetudes kunagisele vahva vanaonu sünnipäevale, kus sai süüa, napsu ja nalja, et tädi juures vähemasti kaht esimest saab) vanatädi man miskit söögu, sest et tema olla seal lapsena karvadega kala saanud, ja mainib ära ka kõdunenud küpsised ja halvaks läinud assortiikommid. Ehk et Margit on juba ette veendunud, et kõik läheb halvasti, samas kui Jaan veel mingeidki lootusi hellitab. Mis tegelastesse puutub, siis mingit sügavat arengut siin ei näidata. Ei saa just väita, et nad päris lamedad oleksid, aga karikeersed küll, eriti Margit oma alalise vingumise ja negatiivsusega (kui just see kah mõni „oomen“ pole). Ja Jaan on säärane tüüpiline allaheitliku/lepitava/tallaaluse abikaasa võrdkuju. Narratiivi arenedes igastahes masendavad ja kurjakuulutavad (ehkki ma ise ütleks, et pigem rusuvad
vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 16. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18
Joonis 20 Küsitletute suhtumise muutumine kaaslasesse pärast nende kapist välja tulemist (autor). Kõigi küsitletute hulgast rohkem kui kolmandikul (36%) suhtumine ei muutuks. Negatiivsemaks muutuks suhtumine 17% vastajatest, kes olid eranditult noormehed. Peaaegu poolel (46%) 29 vastanutest ei olnud kindlalt seisukohta, mis näitab, et antud probleemiga pole paljudel noortel kokkupuuteid olnud. 9. Kuidas suhtute avaliku elu tegelastesse (meelelahutustegelased, poliitikud jne), kes on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust? Tabel 10 Küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse (autor). Ei oska Positiivselt Negatiivselt Neutraalselt öelda 9
Berk Vaher, kultuuriteaduste magister Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud. Eeva Park, 2004. a. romaanivõistluse zürii liige 1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses ,,Mina olin siin esimene arest" Henno teostes mängivad suurt rolli naised ja truudusetuse teema. Raamatu naised viivad peategelased kaudselt allakäiguni, mis seega jätab mulje, et Henno süüdistab enamikes meeste probleemides naisi, kuid tõdeb, et ilma naisteta ei saa.
"Moskva" 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks "Mälestusi Haapsalust"), romansse, 3 balleti ("Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar") ja 10 ooperit. "Vojevood", "Opritsnikul", "Kuldkingakesed", "Jevgeni Onegin", "Padaemand" ja "Jolanthe" need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puskini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites vokaalne külg. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem zanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadezda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis
kohta lühikesed iseloomustused. Tegelastest lähemalt: Aino on noor 21-aastane neiu, kes on harjunud tähelepanuga, ent kes seda mängeldes ära kasutab. Ta on uljaspäine, muretu, kohati naiivne nind veetlev. Aino on suhteliselt keerulise siseeluga, algul lakerdab naerda, hiljem ei suuda ta enam selgust saada asjade mõttest ja oma kohast siin elus. Autor kujutab seda tegelast muutuvana, kelle siseelu teose teeb kannapöörde. Aino on endast küllaltki heal arvamusel, suhtudes teistesse tegelastesse kohati kui madalamatesse, samas võib see tulla ka tema naiivsusest. Kulno on see noormees, kes teab, kuidas teha nii, et neiud temast huvitatud oleks, nimelt tema ei näita suuremat huvi nende vastu. Ja mis on kättesaamatu, see on ihaldusväärne. Tema naer ja lõbus tuju tekitavad Ainos tusasust, sest tema ootab tundeid ja armastust. Kulno arvab aga asjast nii: ,,Mees ja naine mõistavad teineteist ainult naerust. Kes üheskoos pole naernud, nende hinged on alles vastastikku lukus
mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga (näit ankur lootuse sümbol, loorber kuulsuse sümbol). zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm ( näit dramaatika zanrid on komöödia, tragöödia, draama). tegelane teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks
joont. Omadussõna. Fraseologism - mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. [lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Humoresk - lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali - Juhan Liivi "Juak" või Peet Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest.
Giuliano tegelane käitub oma ohvritega lojaalselt, keeldub tegemast koostööd maffiaga. Ta jagab varastatud asju tavakodaniketega ning need omakorda armastavad teda. Nende jaoks Giuliano on tugevuse ja õigluse sümbol. Tema iseloom on lahke, vapper, tark ja intelligentne, vahepeal võib tunta, et tegelane on ideaalne. Peale raamatu lugemist, võib järeldada, et Giuliano kindlasti oli Sitsiilia kangelane. Kirjandusteostes on väga lihtne armuda tegelastesse, kuna autor oskab kujutada neid väga hästi, valides tegelaste head omadused. Oluline on meeles pidada, et Mario Puzo raamat ei ole ajalooline allikas ning info, mis on raamatus jagatud, ei pruugi vastata tõele. Need Giuliano omadused, millest kirjutab raamatu autor viivad tagaplaanile karm reaalsust. Giuliano oli ka halastamatu bandiit ja tapja. Filmiteose kujutlus Francesco Rosi film ,,Salvatore Giuliano" ilmus 1961.aastal. Kuigi filmi nimetus on
piinavad. Aliide perekond peab üle elama peksmise, piinamise ja isegi vägistamise. Kommunistid, Pasa ja Lavrenti esindavad aga teist gruppi, kes need jubedad teod kõik toime panid. Peategelasteks on Zara ja Aliide ning põhilisteks kõrvaltegelasteks on Ingel, Hans, Linda, Pasa ja Lavrenti. Mainitud on ka teisi tegelasi, aga neist ei ole nii palju juttu. Tegelaskujude analüüs Autor on kõikidesse tegelastesse suhtunud väga erinevalt. Ingel oli tema silmis igati positiivne ja tore. Zara suhtes oli ta pigem neutraalne, kuigi tema elus oli palju raskeid asju olnud. Aliide suhtes olid ta arvamused väga erinevad. Kord tundus, et Aliide on hea inimene, teisel hetkel aga, et õelamat inimest annab otsida. Arvustajatelt on kõige suuremat hukkamõistu pälvinud Aliide, kelle käitumist paljud ei suuda mõista. Teistest tegelastest väga ei räägitud. Minu silmis oli kõige meeldivam Ingel
b. Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? c. Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ning teadvustab endale oma käitumise motiive? d. Milline on tegelase suhe oma mineviku ja tulevikuga? 3. tegelase suhe teiste tegelastega a. kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? b. Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures? c. Mida saab tegelane järeldada oma tutvusringkonna põhjal? d. Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? e. Millise mulje ta jätab? f. Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? 4. tegelase suhe ümbritseva maailmaga
2. tegelase SUHE ISEENDAGA o milline on tegelase enesehnnang? o Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? o Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? o Milline on tegelase suhe oma mineviku (nt lapsepõlvega) ja tulevikuga (kas ta teeb suurejoonelisi plaane)? 3. Tegelase SUHE TEISTE TEGELASTEGA o Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? o Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures? o Mida saab tegelase kohta järeldada tema tutvusringkonma põhjal? o Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? o Millise mulje ta jätab? o Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? 4. Tegelase suhe ÜMBRITSEVA MAAILMAGA o Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? o Kas ta elab loojana või tarbijana?
Kirjandusteose vormi algelemendiks on sõna. Teema teoses käsitletav elunähtuste ring, nt armastus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda, võitlus jne. Teema ühendab sisu tervikuks. Teema jaguneb pea- ja kõrvalteemaks. Probleem kirjaniku poolt teoses ülestõstetud põhilise tähtsusega eluline küsimus Idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Väljendab autori suhtumist nähtustesse, tegelastesse. Alltekst teksti peidetud mõte Detail teose osis, mis ilmestab motiivi, nt iseloomustab tegelast või tegevusaega ja kohta. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust; jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks; peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Luulemotiivid on enamasti lüürilised ( lahkumine, üksildus, surm, öö ), draamamotiivid konflikte sisaldavad ( kättemaks, saatuslik
sest ta kirjutas raamatut ning tõeline mõte saatuse ja tähtede poole sai välja tulla alles selle lõpus Sonettis tähtsustab armastust ja sõprust Naer kõlab läbi terve raamatu Testamendis ei maininud ta käsikirju, mis Saame pildi Itaalia elust viis kahtluseni, kas Shakespear ikka oli Renessanslikus väljendub Boccaccio suh- nende teoste autor, mida me tema nime all tumises oma tegelastesse tunneme? Shakespear'i kahjuks räägib ka Armastuse, elurõõmu ja mõistuse asjaolu, et ta ei reisinud. Shakespeare'i ülistamine asemel on nimetatud autoriteks Marlowed, Baconit ja isegi kuninganna Elizabethi 16. William Shakespear'i elulugu, loo- Inglise sonetil on 14 ride, mis jagunevad
Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti
saksa ekspressionismi algus. kuid kõik pole siiski paatos ja meeleheide hilises Böömi kunstis – oli ka näiteid „Ilusast stiilist“ Madonnast ja lapsest (Snyder 1985: 30) – peetakse Parleri töökoja tööks. (Snyder 1985: 31) – need olid kaunid, fantaasiarikkad ja õrnad ja said üldnimetuseks Ilusad Madonnad. Ilusate Madonnade tulek oli kui vastus usulise andumuse muutumisest läbi terve Euroopa. Usk isiklikesse, müstilistesse tegelastesse nagu devotio moderna, kuid ometi oli sellel kaks poolust – hoolitsev ja hell ema lapsega – samas teisena ema meeleheide, kui ta hoidis oma poja elutut keha käte vahel (Snyder 1985: 32). Uus tõus Böömi kunstis toimus alles XVI sajandil, mil suurimaks kunstipatrooniks maailmas oli Habsburgi Rudolf II (1583–1612), kes oli Ungari, Böömimaa ja Püha Rooma valitseja. Tema ajal taastati Praha kunagine hiilgus ja sellest sai üks Euroopa suurimaid kunstikeskusi. Rudolf II tõi
annaabi.ee 
