Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Libahunt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest nad räägivad?
  • Kellega peategelane ei räägiei taha rääkida räägib vähim?
  • Missugune on autori suhtumine tegelastesse?

Näidendi lugemiskontroll Libahunt


Autor- August Kitzberg
See oli komöödia / draama / tragöödia - tragöödia__________________________________________
Tegelased
Nimi: Tiina
Nimi: Margus
Nimi: Mari
Välimus
Tiina oli väga ilus. Margus pidas teda Marist ilusamaks.
Tõekspidamised
Uskus, et tema ema polnud nõid. Arvas , et libahundid on samaväärsed kui inimesed.
Tahtis muuta traditsioonilist järglaste saamist. Ei tahtnud uskuda , et Tiina on libahunt, sest ta oli tema sse armunud
Arvas, et Tammaru suguvõsas peab jätkuma vereline järglaste soetamine. Uskus libahuntidesse ning ei sallinud neid.
Eesmärgid
Tahtis abielluda Margusega ja elada temaga elu lõpuni.
Armastades Tiinat, tahtis ka Margus elada Tiinaga elulõpuni ja saada koos palju järglasi.
Eesmärgiks abielluda Margusega.
Saatus (mis temast näidendi lõpus sai?)
Sai surma, sest tapeti kogemata Marguse poolt.
Margus tappis raamatu lõpus kogemata Tiina, et hirmutada libahunte.
Mari oli paaris Margusega ning oli koduperenaine.
  • Tegelassuhted.
    Tegelane, kellega peategelane kõneleb kõige rohkem: Tiina räägib palju Margusega.
    Millest nad räägivad? Üldista. Nad räägivad palju omavahelistest suhetest ja tulevikust .
    Kellega peategelane ei räägi/ei taha rääkida, räägib vähim? Miks? Tiina ei taha rääkida Mariga, sest too räägib välja suure saladuse ja inimesed hakkavad Tiinat halvustama.
    Iseloomusta peategelase kõnet: Tiina rääkis küllaltki solvunult ja vihaselt, sest tihti solvati ja alavääristati teda.
  • Autor.
    Missugust informatsiooni saame remarkidest? Too näiteid. Saame remarkidega teada, mida peale dialoogi näidendis veel tehakse. Remargid seletavad kuidas ja mida tegelased teevad. Näiteks räägib kõvasti karjudes, siseneb uniselt.
    Missugune on autori suhtumine tegelastesse? Põhjenda , tuues näiteid remarkides kasutatud sõnade/väljendite seast, mida autor kasutab erinevate tegelaste iseloomustamiseks. Minu arust suhtub autor tegelastesse suhteliselt halvasti, sest iga tegelase kohta saab teada palju negatiivseid külgi. Näiteks: tema tegevus ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. Ehk minu arust Mari ärritub liiga kiiresti ja räägib valel hetkel sobimatut asja.
  • Tegevusaeg ja –koht
    I vaatus
    II vaatus
    III vaatus
    IV vaatus
    V vaatus
    Tegevuskoht
    Rehetarus.
    Metsas maasikal .
    Metsatuka alla Jaanitule ääres.
    Rehetarus.
    Rehetarus, Pähnipalus.
    Tegevuse aeg
    (aasta, aastaaeg , kuu jne)
    Talveõhtu.
    10 aastat hiljem. Toimub suvel metsas.
    Suvel jaaniõhtul.
    Suvel 4 päeva pärast jaaniõhtut.
    5 aastat hiljem.
    Talvine hilisõhtu.
    Tegelased, nende vanused, suhted
    Mann on pisike tüdruk. Ülejäänud perest täiskasvanud. Äsja koju toodud kasulaps on vaikne ja temaga alles tutvutakse.
    Tiina, Mari ja Margus on juba teismelised peaaegu täiskasvanu eas. Marguse ja Tiina vahel on head suhted, aga õed lähevad tülli.
    Tammaru perekond ja külarahvas . Mari ässitab külarahva Tiina vastu.
    Margus, sulane ja vanaema räägivad pere puhtast verest. Suhted on head, kuid kui sisse astub Tiina ei nõustu keegi tema jutuga.
    Tegelased on viis aastat vanemad. (eelmisest vaatusest) Marguse ja Mari vahel tekib väike sõnelus. Tiina tänab Margust ja läheb õnnelikult taevariiki.
    Tähtsaim sündmus
    Mann õpib lugema ning pererahvas räägib libahuntidest.
    Hiljem toob peremees koju tapetud nõia tütre.
    Mari ja Tiina lähevad riidu Marguse pärast ja tuleb ilmsile, et Mari teab Tiina libahundiks muutumise saladusest.
    Mari vihastab ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks.
    Tiina on olnud 4 päeva kadunud ja tagasi tulles ootab teda pere külm ja range ära ajamine.
    Margus vihastub libahuntide ulgumise peale ja läheb püssiga välja, et ehmatada libahunte, kuid laseb kogemata Tiinat. Kasutütar sureb ja tänab Margust.
    5. Näidendi tähtsaim probleem. Sõnum lugejale. Põhjenda oma väiteid , viidates näidendi tekstile . Kunagi ei tohi inimesi halvasti kohelda, hoolimata nende olemusest, välimusest või käitumisest. Me kõik oleme võrdsed ja see ei anna õigust kedagi kiusata või alavääristada.
    6. Anna hinnang loetud näidendile, põhjenda. Annan loetud näidendile 4 5-st, sest mulle ei meeldinud ootamatu ja kurb lõpp. Siiski oli näidend hästi kirjutatud ja tragöödia kohane.
    2
  • Libahunt #1 Libahunt #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bbplayer Õppematerjali autor
    Lugemiskontroll "Libahunt".
    Autor August Kitzbergi.
    Tegelased, vaatused, sündmused.

    Sarnased õppematerjalid

    August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
    32
    doc

    August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

    August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami materjal
    61
    doc

    Kirjanduse eksami materjal

    1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    33
    rtf

    Kirjanduse eksam erinevad PILETID

    aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    55
    doc

    Kirjanduse eksam

    tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. "Libahunt" on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkrolistliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis: rahvaluule pole domineerivalt esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid : · Kas Tiina on tegelikult libahunt? · Kas armastuse nimel on kõik lubatud? · Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami küsimused
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus

    Kirjandus
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksam
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun