Vastus leiad õppematerjalist: Eduard Vilde “Pisuhänd”

Eduard Vilde “Pisuhänd” (0)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milles see avaldub?
Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks?

Eduard Vilde “Pisuhänd” kokkuvõte

Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub?

Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks?

Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende

käitumisele;
kõnelaadile;
suhtumisele teistesse;
teiste tegelaste suhtumisele temasse;
välimusele;
vaimsele tasemele ):

Vestmann, Sander, Piibeleht , Laura, Matilde .

Tooge näiteid

karakteri -,
situatsiooni-,
sõnakoomika kohta teoses.

Vastused
1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, et autor soovis, et võitjana tuleks nendest sündmustest välja Piibeleht.
2. Autor on püüdnud remarkide kaudu tegelasi iseloomustada. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad „ rahulikult pead väristades” näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samal leheküljel on Matilde kohta selline remark , et „jalaga põrutades”. See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu „ohkab”, „ohates” jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase žestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid.
3. Vana Vestman - Käitub väga härrasmehelikult. Vihahoos siiski läheb käitumine natuke käest ära.
Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha.
Suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Sandrit ta aga vihkas, hoolimata ta „suurepärastest” saavutustest.
Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha. Sandrile ta tegelikult ei meeldi.
Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt.
Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris.
Sander - Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks.
Kõnelaadilt sarnaneb natuke Vestmanile. Oskab valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis.
Suhtumine teistesse on heatahtlik . Kui aga talle hakatakse halba tegema või jäetakse varandusest ilma, muutub suhtumine vastupidiseks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane.
Temasse suhtuti üldiselt normaalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Naise arvamus paranes pärast teose üllitamist aga lõpus kui tema valest saadi teada, muutus suhtumine põlgavaks.
Sander oli keskmise välimusega, kes võis tänu rikkale äiale endale rohkem lubada kui kõige vaesemad.
Vaimselt polnud Sander eriti arenenud. Esines luuletajana, aga luuletada ta ei osanud, tundus petturi ja sahkerdajana. Polnud ka nii palju aru peas, et oleks suutnud asju saladuses hoida.
Piibeleht - Käitub väga hästi, just nagu inimesed kõrgklassid. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid.
Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati.
Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia.
Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja.
NB! murdekeel
Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja daamile kohane väärikus.
Kõnelaadilt tundus natuke naiivne . Ei mõelnud eriti oma sõnade üle järgi. Näiteks siis kui ütles, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada.
Suhtus teistesse hästi. Ei osanud inimestest midagi halba karta .
Teiste suhtumine oli positiivne. Arvati, et ta on soe ja usaldusväärne inimene. Peeti teda optimistlikuks ja armastusväärseks inimeseks , eriti Piibeleht.
Välimus oli kena. Kuna isa oli rikas sai endale lubada keskmisest paremaid riideid ja hoolitsust.
Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Oli huvitatud luulest .
Matilde - käitumine oli hea. Mõnikord muutus natuke karmiks ja tüütuks. Pidas kinni levinutest käitumismaneeridest. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus.
Kõnelaadi oskas sättida vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada.
Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander oli väheke pahane, et teda aina luuletusi kirjutama sunnitakse , kuid ta armastas Matildet ikkagi.
Välimus vastas tema pere jõukusele. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Hoolis väga palju teiste arvamusest.
Arvan, et Matilde polnud kuigi haritud ja vaimselt arenenud. Mulle tundus, et ta ei hoolinud eriti luulest ega kirjandusest. Tahtis vaid, et teised arvaksid, et ta hoolib neist asjadest.
4. Karakterikoomika :
Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline . Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. „Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte.” (lk50)
„SANDER: Noo, papa , kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.”(lk 7)
Situatsioonikoomika:
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juerf Õppematerjali autor

Kokkuvõte

eduard vilde pisuhänd

Sarnased õppematerjalid

doc

Pisuhänd

Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väg

Kirjandus

doc

Eduard Vilde Pisuhänd

Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine

Kirjandus

doc

Pisuhänd

Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusid temasse lugupidavalt

Kirjandus

docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli

Eesti keel

rtf

Pisuhänd

Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid

Kirjandus

rtf

Pisuhänd kokkuvõte

Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord positiivselt, kord negatiivselt. Ta nägi välja vana ja kõndis ringi hõbenupuga kepiga. Matilde

Kirjandus

docx

Eduard Vilde "Pisuhänd"

rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne. 2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et tekiks hea ülevaade tegelastest ja koomilisest olukorrast. Näiteks kirjeldab ta Piibelehe riietust, millest võib järeldada, et ta pole väga jõukas, samuti see, et Piibeleht räägib murdes. Ning Vestmani üleolev suhtumine Sandrisse, vastukaaluks teistele tegelastele on välja toodud Laura headus ja siirus. Tegelastel palju omapäraseid omadusi, igaüks on

Kirjandus

docx

Pisuhänd

Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele):

Eesti keel

Rohkem sarnaseid