Raamatud, kui inimkonna elulugu (0)

Raamatud, kui inimkonna elulugu
Kirjand
Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid.
Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas „Tõde ja õigus“ Indreku tegelaskuju enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende pärast rõõmu tunda. Samas see näitab ka millised on inimesed ja kuidas inimesed arenevad. See on väga hea võimalus õppida tundma inimeste sisemaailma ja selle kaudu inimeste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi
Paljud kirjanikud on kasutanud oma teostes ajaloolisi sündmusi. Näiteks juba antiikajal kirjutas Homerose eepose „Ilias“ mis räägib trooja sõjast. Kirjanikule on see lihtsam kuna ei pea ise mingit uut sündmust välja mõtlema ja lugeja õpib lugedes ka natuke ajalugu. Samas see aitab lugejatel mõista miks inimesed käitusid ajalooliste sündmuste ajal nii nagu nad käitusid. Samas see näitab ka seda, kuidas need sündmused mõjutasid asjaosalisi ja milline oli nende elu hiljem.
Väga suurt rolli mängib ka ajastu millal on raamatud kirjutatud. Näiteks 18. saj. lõpus ja 19. Saj. alguses kirjutatud teosed olid enamasti mõjutatud romantismist . 19. Sajandi lõpus kirjutad raamatud oli mõjutaud Impressionismist. Näiteks Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis“ on väga romantismile omane raamat, mis räägib vääraka kellalööja ja Mustlas neiu armastusest. Neist raamatutes saavad lugejad tundma õppida vastava ajastu inimesi ja nende mõttemaailma. Kas inimesed armastasid või vihkasid võimu, kas nad vaatasid tuleviku või igatsesid mineviku. Raamatutes saab välja lugeda milline oli inimene sellel ajal kui teos kirjutati.
Inimkond on kirjutatud raamatutesse. Raamatuid lugedes saame me aru inimeste mõttemaailmast ja mõistame mis ajendab inimesi oma igapäevastes ja mitte igapäevastes tegevustes. Raamatud ka väga tähtsad ajaloo allikad, mis näitavad millised oli inimesed paar tuhat aastat tagasi või siis paar aastat. Aga loomulikult ei saa me võtta raamatuid kui väga usaldusväärseid allikaid inimkonna tundma õppimiseks, et saada selge pilt peab oskama lugeda ridade vahelt.