"Popi ja Huhuu" proosaanalüüs (0)

Proosaanalüüs
“Popi ja Huhuu ”
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglase poolt kirja pandud “Popi ja Huhuu ” näol on tegemist novelliga, mis vastab enamikele novelli tunnustele. Tekstis on piiratud arv tegelasi, kes jäävad muutumatuteks ning sisu on tihe ja läbimõeldud. Samuti lõppeb tekst ootamatu puändiga, mille tõttu leian, et „Popi ja Huhuu“ on suletud novell . Samas sündmustik on edasi antud väga üksikasjalikult, mis ei ole novellile iseloomulik. Näiteks read: „Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades.“ annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga.
Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toimuksid. See on antud teose puhul oluline, et toimunut õigesti mõista. Teksti lugedes ei ole aru saada, mis ajastul või kui palju aega tagasi minevikus tegevus toimus. Vaid korra esines novellis ka analepsis , kui Popi meenutas minevikku ja ega kui ta veel Isandaga koos ei elanud. Autor pole edasi andnud sündmustiku kindlat algus- ja lõppaega, kuid võib eeldada, et tegevus kestis mõne nädala. Sellest annavad aimu väljendid nagu „mitu päeva“, „päevast päeva“, „päevade kaupa“ jne. Tekstis leidub ka pause. Näiteks võib tuua hetke, kui jutustaja kirjeldab Isanda tuba. Leian, et novellis esineb tähtsusetu hüpe, kui Isand lahkub ning tagasi ei tule. Info, miks ta tagasi ei tulnud ei ole loos tegelikult oluline, kuigi lugeja võib selle üle mõtiskleda. Loo sisu selle põhjuse teadmisega ei muutuks.
„Popi ja Huhuu“ on tema-jutustus ja jutustaja on heterodiegeetiline, mis tähendab et jutustaja asetseb väljaspool lugu. Näib, et tegemist ei ole kõiketeadva jutustajaga. Jutustaja näeb vaid Isanda majas toimuvat ning kirjeldab seda, kuid samal ajal teab ja annab tekstis edasi ka Popi mõtteid ja tundeid. Seetõttu on fokusseering vaid Popi silmade, Huhuu kohta saab teada vaid läbi jutustaja sõnade. Sellest sain aru tänu lõigule: „Ta polnud seda väärt, otsustas Popi. See oli talle paras, et ta puuris oli. Roogagi anti talle palju halvemat kui Popile: salatit, õunu ja muud mittesöödavat.“ Jääb mulje, et jutustaja suhtub tegelastesse neutraalselt, kuna ta annab edasi vaid Popi arvamusi ja mõtteid ning teksti lugedes on sellest aru saada. Seetõttu elabki lugeja pigem Popile kaasa. Novell on kirjutatud läbivalt ühest vaatepunktist. Jutustaja aitab väga lihtsalt lugejal siseneda kirjandusteose maailma. Samas on ka võimalik, et jutustaja teab, mis väljaspool maja ja majas olevaid tegelasi toimub, kuid ei soovi seda lugejale edastada . Teoses avaldub vaid üks, eelnevalt nimetatud vaatepunkt . „Vaatamisõigust“ ei anta teose tegelastele.
Lugu räägib koera Popi ja ahvi Huhuu elust peale nende omaniku (keda Popi nimetab Isandaks) lahkumist . Novellis on kolm tegelast: Popi, Huhuu ja Isand. Leian, et Popi ja Huhuu on peategelased, Isand kõrvaltegelane. Arvan, et Popi on sügav tegelane, tema iseloomu ja olemust on väga detailselt kirjeldatud. Samas on Popi ka muutumatu tegelane, ta on küll väga keerulise siseeluga, kuid ta olemus jääb kogu tegevuse jooksul samaks. Huhuu on aga muutuv tegelane, loo käigus muutub ta edevaks (ta oli ka enne, kuid vabaduse tekkides tuleb see esile), lõhub ja laamendab ning jääb alkoholist sõltuvusse. Samal ajal Popi peab teda oma uueks isandaks ja on samamoodi alluv nagu vanale isandale. Popi ja Huhuu on vastandlikud tegelased. Leian, et Huhuu on samuti sügav tegelane, ta on keeruline ning loo käigus muutuv. Leian, et Isand on lame tegelane, tema kohta edastab jutustaja väga vähe informatsiooni ning palju jääb selgusetuks. Tegelaste suhe loo jutustajaga ei ole teada, kuna pole selgelt arusaadav, kes on jutustajaks . Popit iseloomustab suhe iseendaga . Ta enesehinnang tundub olevat madal, ta on pigem huvitatud oma isanda heaolust. Tekstis tuleb välja ka suhe ta enda minevikuga, mida ta meenutab pigem negatiivselt. Ta on rahul oma eluga Isanda juures. Sellest annab aimu näiteks katkend: „Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri .“ Popi tulevikuks plaane ei tee, ta loodab vaid oma esimese Isanda tagasitulekut. Popit ja Huhuud mõlemat iseloomustab suhe üksteisega. Popi peab Huhuud kurjaks. Huhuu arvamust Popi kohta selgelt tekstis välja ei tule, kuid ta käitumise põhjal võib järeldada, et suhtumine on negatiivne. Usun, et tegelaste näol on autor kirja pannud erinevate inimtüüpide prototüübid.
Teksti narratiivi struktuur mõjutab kogu lugu. See, kuidas ja millises ajalises järjestuses tekst lugejale edasi antakse, mõjutab lugeja arusaama kirjutatust. Näiteks pausi ajal saab lugeja aru, et koht või olukord mida parasjagu kirjeldatakse on loo jaoks oluline ning sellele pidi tavalisest rohkem tähelepanu pöörama. Leian, et ka vaatepunkt mõjutab lugeja arusaama loost . Hetkel tunnen lugu lugedes kaasa pigem Popile, Huhuud on kirjeldatud kui kurja ja pahatahtlikku. Samas võib-olla kui jutustaja fokusseering oleks olnud läbi Huhuu silmade, oleks võinud olukord vastupidine olla. Huhuud hoiti kinni kitsas puuris, näiteks see olukord oleks pannud lugeja Huhuule kaasa tundma. Popi jaoks see oluline ei olnud. Loo püant tekitab lugejas väga palju küsimusi , ning usun, et see oligi autori eesmärk. See oli samuti üks viisidest, millega autor sai mõjutada lugu.
Leian, et novell „Popi ja Huhuu“ on väga huvitav ning mõtlemapanev lugemine. Loo püant pani mõtlema edasiste sündmuste üle ning loos on lihtne leida seoseid reaalse maailmaga .