Romantism ja Impressionism (0)

Kordamine kunstiajaloo kontrolltööks
Realism & Impressionism
ptk 32-34

• Realism Prantsusmaal
  

• Pärast Prantsuse revolutsiooni leidis romantism üha rohkem tunnustust, mistõttu mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma.
  
• Loobuti väljamõeldust, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid enda ümber maailma seda, mida nad nägid.
  
• Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist .
  
• Teaduse areng oli tormiline ning seda hakati märkama ka väljaspool teadleste kitsast ringi. Teadused ja kunstid peavad üheskoos tõde teenima .
  
• MAASTIKUMAAL
  
• JOHN CONSTABLE
  - Inglise kunstnik
  - Maalis kodukandi külaühiskonda
  
• Barbizoni koolkond
  

- rühm maalikunstnikke peatus pikemalt linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis (mõned neist nt Rousseau asusid sinna püsivalt elama).
Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks.
Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon . Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega.

• JEAN – FRANCOIS MILLET
  - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike
  - suhtus tegelastesse lugupidamisega , kuid nende saatusega leppides
  - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga
  - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas
  

- „Viljapeade korjajad“, „Tööleminek“, „ Lambakarjus “
- „Viljapeade korjajad“ Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst.

• HONORE DAUMIER
  

- põhitegevus graafika
- joonistustel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja ta avaldas neid radikaalses ajakirjanduses
- tegelased argielust – suure üldistusjõuga tüübid
- pole kohta positiivsetele tegelastele nagu ka Balzaci loomingus
- kõik on pilkamisväärne, tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ning heasüdamlikult aga võimu esindajate kujutised on süngelt sarkastilised
- esimene, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva, kujutab tõsiselt ning lugupidamisega

• GUSTAVE COURBERT
  

- kõige sihiteadlikum ja enesekindlam
- maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane
- „Matus Ornan`is“ „Kivilõhkujad“
- korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks „Realism“
- tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad

• EDOUARD MANET
  

- kujutas kaasaegset linnaelu
- kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni
- teosed, mille teemaks maalikunsti omaväärtus
- vähendas varjudega ruumi kujutamist, millega vähenes pildi sügavuseillusioon

• Realim mujal Euroopas
  
• - motiivi osa tugevnes
  
• AJALOOMAAL
  - püüti olla täpsed niihästi ajaloosündmuse kui ka selleagse olustiku , riietuse , relvade jutamisel
  
• ADOLPH von MENZEL
  

- Saksa kunstnik
- lõi hulga teoseid Friedrich Suure ajastust nii graafikas kui ka maalis
- ühena esimestest kujutas suurlinna kihavat elu „Rauavalutehas“

• VASSILI SURIKOV
  

- ajaloo sündmuste maalimine
- säilitas oma maalides elutõe
- „Bojaaritar Morozova“ „Lumelinna vallutamine “

• ILIJA REPIN
  

- maalid Venemaa ajaloost kui ka kaasajast (kaastundega vene lihtrahva raskest elust)
- „Zaporoožlased kirjutavad kirja“ „Burklaid Volgal “

• Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe.
  
• Norras ning Soomes ostus realistlik kunst suureks toeks iseseisvusliikumisele.
  
• Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaised soome rahvatüüpe.
  
• Johann Köler (Eesti)
  

• Impressionism
  
  
• NEOIMPRESSIONISM e uus impressionism
  
• POSTIMPRESSIONISM e pärast impressionism
  

Mida kujutatakse? Uudne?

• Teema - kujutavad tihti suurlinna
  rahvarohked suurlinna tänavad, tehnikasaavutused (auruvedur)
  
• Kujutamisviis
  - keskosa kujutada täpselt – selgelt, ääred udused- ebatäpsed
  - värviosade paiknemine üksteise kõrval
  
• Maalimisel
  - õhu ja valguse arvestamine
  - kõige parem maalida vee ääres, isegi vee peal
  - õhk puhas ning värvid kirkad
  
• Erivärvilised pintslitõmbed. Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid)
  
• Kompositsioon – pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus
  
• Igal kunstnikul subjektiivne alge, mis avaldub nende maalidel.
  
• Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik.
  
• CLAUDE MONET
  

- rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist
- sari Roueni katedraalist
- andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust
- „Aed Vetheuil`s“ „Euroopa sild Pariisis“

• EDGAR DEGAS
  - täpsus ja jahedus
  

- keerukate liigutuste tabamine
- pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud
- „Džokid võiduajamisel“ „Täht ehk tantsijatar laval“

• AUGUSTE RENOIR
  

- huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest
- tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda
- suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev