Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem
jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne. 2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et tek
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast".
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väg
"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavald
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA: Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. SÕNAKOOMIKA: ,,SANDER: Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN: Ei, vaid halbu inseneresid mööda!" ,,LAURA: Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT: Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks."
Kõik kommentaarid