Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sass Henno "Mina olin siin" (6)

4 HEA
Punktid
TPT
Sass Henno
,,Mina olin siin. Esimene arest .”
Referaat
Koostas:
Lauri Piisang
Juhendas:
Tiina Luik



Autorist
Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Brežnev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Tema teostest on veel ilmunud „Elu algab täna”, „Mereröövlimäng” ning lühifilm „Südameasjad” . „Elu algab täna”, mis ilmus algselt 2003 ja jõudis kordustrükki aastal 2006 on teosena saadaval internetis.
Raamatu „Mina olin siin” põhjal tehti sel sügisel ka samanimeline väga menukas film . Filmi stsenaristideks olid René Vilbre(„Röövlirahnu Martin” , „Hot Cold War“) ja Ilmar Raag(„Klass”). Film on päris täpselt romaani järgi kirjutatud. Arvamusi on enamasti kahesuguseid, külmaks jätab see film väheseid. Olen isegi seda vaatamas käinud ning nautisin filmi veidi enam, kui need, kes pole raamatut lugenud.
Ülevaade teosest
„Mina olin siin” räägib tänapäeva ühiskonna probleemidest, elu allakäigust ja narkomaaniast. Loo peategelaseks on 17-aastane koolipoiss Rass , kes loodab lihtsalt raha kokku ajades oma elu korda saada, kuid lugu võtab sootuks vastupidise pöörde. Rass ei ole üdini halb, ta loodab kogu sellest elust pääseda ning minna arstiks õppima. Senikaua aga käib ta bensiinivargil ning müüb metamfetamiini. Raamat ise on alapealkirjaga „Esimene arest”, kuna loo lõpus Rass ja tema sõbrad võetakse kinni ning Rass saab oma elu kohta seletuskirja kirjutada. Selle kaudu loodab ta pääseda kõigest halvast ning aastate pärast välja tulles alustada uue eluga.
Rassi kõrval tegutseb veel rida tegelasi – esmalt saab ta tuttavaks Olariga. Olar on äsja vanglast vabanenud narkoärimees, kellel oleks vaja jooksupoissi. Rassil on raha vaja, nad sobivad üksteise jaoks täpselt. Olaril on noorem poolõde Hanna, kes elab Olari terrori all ning keda Rass lubab enda kaitse alla võtta. Üldjoontes on Hanna ja Rass sarnased. Kogu tema ärides aitab Rassi tema poolvend Mõssa. Loo alguses on Rassi tüdrukuks Säde – üsnagi mõistev tüdruk, kes elab üksinda korteris . Rass elab enamasti tema juures. Säde petab Rassi ning Rass jätab ta maha. Peol kohtub Rass Renitaga. Renita on kvartali ilusaim tüdruk, olgugi, et Rassist 5 aastat vanem.
Sass Henno “Mina olin siin” aitas mõista inimesi; näidati, kui julm võib olla noorte elu ja kuidas mul on vedanud ; käsitletakse tänapäeva probleeme.
Arvamused
«Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus – ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud.»
Eeva Park, 2004. a. romaanivõistluse žürii liige.
«Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest – ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist.»
Kaur Kender , kirjanik.
« Enesekindlus ja empaatiavõime saavad tänapäeva kirjanduses harva kokku niivõrd kunstiliselt veenval ja inimlikult vahetul viisil. Sass Henno on andnud senise kultuurikeskkonna poolt lindpriiks kuulutatud põlvkonnale kirjandusliku hääle – kirjutab selle põlvkonna elule tagasi ning elu tagasi kirjandusse.»
Berk Vaher , kultuuriteaduste magister.
«Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose.»
Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja .
Kasutatud kirjandus
S.Henno „Mina olin siin. Esimene arest.” – Tallinn 2005
http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno
http://www.epl.ee
http://www.minaolinsiin.co m
7
Sass Henno-Mina olin siin #1 Sass Henno-Mina olin siin #2 Sass Henno-Mina olin siin #3 Sass Henno-Mina olin siin #4 Sass Henno-Mina olin siin #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 302 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor noskill Õppematerjali autor
Referaat teose kohta.
NB! Siin ei ole täiuslikku lühikokkuvõtet.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

mina olin siin
8
docx

mina olin siin

Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.

Eesti keel
Nimetu
23
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1

Kategoriseerimata
Mina olin siin
10
docx

Mina olin siin

„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal

Film
Sass Henno Mina olin siin-powerpoint kokkuvõte
11
pptx

Sass Henno Mina olin siin, powerpoint kokkuvõte

"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 1989­2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001­2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003­ 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui

Kirjandus
Sass Henno-Elu algab täna-ettekanne
4
doc

Sass Henno "Elu algab täna" ettekanne

Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 2003­2005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid: Juudid ei ole enam Saksa kodanikud. Juudid ei tohi abielluda mittejuutidega.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Key words: jazz, jazz orchestras, jazz and dance music, jazz and concert music, jazz and popular music culture. 4 DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58)

Muusika ajalugu




Kommentaarid (6)

annuska112 profiilipilt
Anni *: Väga väga hea.

Pikk ja korralik ning sisukas kokkuvõte.
13:49 10-03-2013
unlimited profiilipilt
unlimited: Väga mõistlik aga vähe kirjutatud
21:39 06-12-2010
Merits profiilipilt
Merits: väga heaaa material
21:14 15-04-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun