Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii oma lähikondlasi. Molieri võitlevamaid komöödiaid on "Tartuffe". Peamise tegelaskonna moodustavad kaupmehe Orgoni kodakondsed, kelle majja on ennast poetanud Tartuffe, kes omandab majas võimu ja laseb lõpuks Orgonil varanduse oma nimele kirjutada. Tartuffe tegevus kutsub esile teiste pereliikmete vastutegevuse., võitlus tema paljastamise eest. Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale, esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi.
Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.........................................................................................8 9. Kasutatud kirjandus..........................................................................9 1
vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
lauseid, sõnu, mille tähendust alati ei olnud toodud joone alla või siis erines joone all olev sõna tekstis oleva sõna kirjapildiga. Tegelaste ja On antud argumenteeritult hinnanguline ● Tegelaseks minategelane, juudi soost koolipoiss tegelaskonna ülevaade tegelaskonnast ja Györg Köves, kelle arvates tuleb ette juhtumeid ja analüüs peategelasest koos näidetega teosest esineb olukordi, mida ei saa ühegi nipiga enam raskemaks teha. Györg: “..võin ütelda, et pärast nii rohkeid ponnistusi ja pingutusi leidsin minagi aja
,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis, aga jäävad maa ja töö, mis on kirjaniku teostes põhiline
Viis olulist küsimust: Kes tegelane on? välja nägemine, sotsiaalne staatus, iseloom, suhted iseenda ja teiste tegelastega, maailmaga. Miks ta räägib ja tegutseb? motiivid, eetilised ja esteetilised väärtushinnangud. Kus, millal ja kellega ta räägib? ruumid, kus tegelane asub, dialoogipartnerid. Mida ta räägib? teemad, mida ta öelda tahab. Kuidas ta räägib? sõnavara, lauseehitus, mida ta rääkimise ajal teeb. Tegelaskonna analüüs Kõik laval esinevad tegelased, kes erinevad üksteisest maailmavaate, karakteri või elukogemuse poolest. Sellest tekivad konfliktid, mis näidendit edasi viivad ning annab tegelastele võimaluse oma vaateid selgitada. Tegelaskonna analüüs aitab mõista üksiku tegelase olemust kui ka lavastuses kujutavat maailma. Levinumad tegelaskonna analüüsi võimalused: Sugupuu tulemuslik siis, kui näidendis on palju tegelasi, kelle suhted on keerukad.
tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe.
"Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav.
....................................................6 4.3 VÄÄRIB KÜLASTAMIST:...................................................................................................................................6 5. MADAM BOVARY LOOMINE........................................................................................................................7 7. ,,MADAM BOVARY LÜHIKOKKUVÕTE....................................................................................................8 8. TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS:.........................................................................................................10 8.1 ARVAMUS:....................................................................................................................................................10 9. LISAD: ..............................................................................................................................................................11 10. KASUTATUD KIRJANDUS:................
sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav.
..............................................................................................7 REALISM................................................................................................................................... 8 TEOSE SISU...............................................................................................................................9 TEOSE PROBLEEMISTIK......................................................................................................10 TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS...................................................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15
juures on põhitegijaks mehhaanika, aurukatel, mis paneb "masinavärgi", rehepeksumasina tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk "tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond -niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Mats Traadi enda sõnul töötas ta raamatu kirjutamiseks läbi väga suure hulga ajaloolisi materjale
kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilisteks tegelasteks on Tom(ta vihkas, kui talle Toomas öeldi) ja tema parim sõber Jürgen. Nende sõpruse keskpunktis on seks, narkootikumid, alkohol. Nad pidutsesid koos ja neil on ühised tuttavad. Tegelaskonna tüüpilisuseks võib pidada sõltuvust rahast. Hämmastab, kuidas inimesed suhtuvad rikastesse. Tegelaste jagunemine gruppidesse: perekond, töö, sõbrad(isegi üks sõber Jürgen), prostituudid. Peategelasteks on Tom ja Jürgen. Ülejäänud on kõrvaltegelased: Toomase vanaema, vanaisa, Toomase exnaine Kateriin, sekretär Kaire, taksojuhid, Jürgeni naine Triin ja nende tütar, prostituudid(Liks, Katjusa, Masa jpt.) Tegelaskujude analüüs
................................................................................. 2 1. Autori elu............................................................................................................................. 3 2. Autori looming..................................................................................................................... 5 3. Ülevaade teosest................................................................................................................ 6 4. Tegelaskonna iseloomustus................................................................................................ 9 5. Teose stiil.......................................................................................................................... 10 6. Oma arvamus.................................................................................................................... 11 7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga.............................................................
maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga
....... 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse.............................................................................3 Pea- ja kõrvaltegelased...............................................................................................3 Tegelaskujude analüüs................................................................................................... 4 Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis................
Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19. Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo
· viidata tegevuse ajale ja kohale · luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine · Sisemine rezii lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine 39. Defineerige rolli mõiste Roll on tegelane (asi), mida näitleja etendab. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. · Aktantanalüüs - Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud, seega luuakse aktananalüüsis nö rollimudel (määratakse, subjekt, objekt, liitlane, vastane jne) · konfiguratsioonianalüüs - vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust.
Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19.Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo
Teoses on väga hästi toodud välja realsuse ja fiktsiooni vahelise piiri hajusus, olles situatsioonis, kus ühel hetkel väidetakse üht ning teisel hetkel lükatakse kogu eelnev sündmus ümber. Fowless mõtles algselt panna raamatu pealkirjaks ,,Jumalamäng", kuid muutis selle siiski ,,Maagiks". Hiljem on ta öelnud, et parem pealkiri oleks olnud siiski ,,Jumalamäng", see oleks teose sisuga paremini kokku sobinud. TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS Nicholas Urfe 25aastane inglane, kes läheb Kreekasse inglise keelt õpetama. Sattus jumalamängu ohvriks. Alison Kelly Nicholasi tüdruksõber, tal olid pikad heledad juuksed. Maurice Conchis Jõukas intellektuaal, kes on peamine tegelane näitemängus. Ta oli peaaegu täiesti kiilas, pruuniks parkinud, lühike ja kõhn. Lily de Seitas /Julie Holmes Noor naine, kes on kaasatud näitemängu ning kellesse Nicholas armub.
lausa hukatuslik -- autor kujutab teda Heiki surmas kaassüüdlasena. Jakobi ideoloogia kuulutatakse naiivseks ning lastakse sel kokkupuutes reaalse eluga rängalt lüüa saada. Jättes Jakobi kaotajaks, kuulutades tema filosoofia naiivseks, võetakse isikult vastutus, seatakse kahtluse alla tahteline tegevus ja selle resultatiivsus, kui see ei vasta logos'ele. Kuidas elada? -- on Vetemaa kahtleva ja reflekteeriva tegelaskonna küsimus. See küsimus ei vaeva aga kõhkleva ja kahtleva intellektuaali antipoodi -- tahtekindlat, vahetult toimida võivat natuuri, kelleks on Heiki ning «Pillimehes» Karrik ja episoodilistena figureerivad tegelased nagu Indrek Lehis ja dzoki Rebane. Nende nonkonformismi suhtub autor küll teatava imetlusega, kuid kujutamisobjektidena on nad antud pealispinnalisemalt, ilma selle huvituseta, sügavama analüüsita ning läheduseta, mis teda paelub heitlikus ja nõrgas natuuris
Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing. ,,Inimene ja jumal" - põhineb Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. ,,Hamlet"- visuaalseks taustaks oli mustas koloriidis tühi lava, silmatorkavalt rusuv külmade metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk. Hamlet oli A. Eskola, Hamletit kujutati küpse ja elukogenumana. Selline rollijaotus rõhutas jõulisemalt
sündmusega Läänemaa kultuurielust. Igaastastel suvelõpu täiskuuetendusel Haapsalu lossipargis algab kõik juba päeval, mil kõik teed toovad väikelinna. Rahvast on alati palju, mitmeid kümneid tuhandeid, ning legendi saab jälgida vabasõhus. Näitemäng on kuni poolteist tundi kestev ja ühes vaatluses. Kogu vaatemäng tekitab parajalt tundeid ja omamoodi elamusi. Kõik, nii vaatajad kui näitjelad, on selle melu sees. Kõik on justkui päris. Lisaks arvukale tegelaskonna, hoogsale ja mitmesuunalisele liikumisele, haarab aeg- ajalt pilku mööduv tõrvikute rodu. Seejärel kappavad traavlid võiduväravast sisse, et siis jälle hetk hiljem peaväravast välja tuisata. Prozektorid heidavad imelisi valgusvihke, kirikuseinal on hõõguv punatav otsaaken nagu hoiatus, müüridel lööb leeke üles jaanituli ja kõige selle keskel on kaks noort inimest, lootes üle olla maailma heitlikkusest ja pühenduvad vaid teineteisele. Kuid, ka see lõppeb
katkestada täpsustavate küsimustega või nõusoleku repliikidega. Monoloogi kasutatakse tegelase siseelu avamiseks või sobitamatute sündmuste edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika; · tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Tegelaskontseptsioon püüab selgitada, milline on tegelane. Kasutatakse erinevaid skaalasid. Erineva ajastuti ja zanriti. · Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine. Sõna, mis muutub inimeseks (Kristus)
9 koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad ,,Kiire ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega. Õpilaste psüühika meisterlik avamine on kirjanikul võimaldanud luua omapärase tegelaskonna ning eesti talulaste karakteritesse koonduvad jooned, mis teevad ,,Kevade" mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt
Mõnikord on autor oma kunstiliste põhimõtete selgitamiseks kirjutanud näidendile ees- või järelsõna, mis samuti kuulub remarkteksti hulka. Draamateose kompositsioon KOMPOSITSIOON ehk ülesehitus on kunstiteose osade süsteem, nende seostatus tervikuks. VAATUS on draamas ja teatris suurem lõik, mis on enamasti pausidega järgmisest lõigust eraldatud. PILT ehk STSEEN on vaatuse väiksem lõik. Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine. ETTEASTE piiri märgib tegelaskonna muutumine. Ühe etteaste piires on sama tegelaskond ning tegevusaeg ja koht. Etteaste võib kattuda pildi ehk stseeniga. SULETUD VORM on klassikaline näidenditüüp, mida iseloomustavad · endassesuletud lugu (lugu algab sündmuse algusest ja lõpeb intriigi lahenedes); · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul);
jumal", mis põhineb Tammsaare ,,Tõe a õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalne (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tantsu aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel,
50. Kuidas mõista väidet, et draamas puudub jutustaja? Kui näidendis on tegelane nimega Koor, Jutustaja, Autor vm, siis mille poolest erineb see proosateose jutustajast? - Dramaatikat eristab eepikast see, et puudub jutustaja kui teksti keskendav ja valitsev positsioon. Lugu näidatakse, mitte ei jutustata (läbivalt). Võib aga esineda tegelasi, kes täidavad jutustaja funktsiooni ja/või jutustamist tegevuse osana. - Autor väljendab end tegelaskonna kaudu. 51. Milles seisneb draamakirjanduse ajapoeetika eripära? Meenutage mõnd loetud näidendit kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg? 52. Mis on konflikt? Millised on konflikti põhiliigid? Tooge näiteid. - Vastuolu, võitlus, kokkupõrge. - Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi): 1. rivaliteet 2. ideede, maailmavaadete konflikt 3. dilemma, valik alternatiivide vahel 4. indiviidi ja ühiskonna/kogukonna vastuolu 5
Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Realismiajajärgul tõusis juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani ja novellizanr. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaikadeks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonna sekka käsitöölised ja haritlased. Eesti kirjanduskriitika oli väga algeline ja tihti väga subjektiivne. Tihti kirjutati lihtsalt kas meeldis või mitte. Realismi esiletõusuga kaasnes juba põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteoste ümber puhkes elav poleemika. Kuna Vilde eemaldus senisest laadist kõige enam, siis tema ümber oli ka kõige rohkem poleemikat. Võib öelda, et Vilde uudsus aitas palju kaasa eesti kirjanduskriitika arengule.
poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust. "Naer läbi pisarate" jääb kõlama ,,Rõõmus", kus Tsehhov naerab uhkuse ja kergemeelse rumaluse üle. VII. Tehhovi peamisteks teemadeks olid väikekodanlaste elu, arstid, armastus ja keskkonna nivelleeriv mõju Tema tegelaskonna moodustasid Väikekodanlased: "Jonõts" - Turkinid Arstid: "Vaenlased" - Kirilov Minule jäi Tsehhovi loomingust kõige rohkem meelde "Jonõts", sest seda lugesin ma vaimselt ettevalmistatult ja seal oli suhteliselt palju sündmusi (võrreldes teiste teostega) Tolstoi Lev Tolstoi elu
Valguskujundus: loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib vaataja tähelepanu. Muusikaline kujundus (muusika ja helid): otse või lindistatud. Roll emotsionaalne, tähendus enamasti vihjeline. 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? Väline rezii Sisemine rezii 39. Defineerige rolli mõiste Roll on kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava-või filmikuju, osatäitmine, osa (3. täh.); ka lavateose tegelase tekst. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Niisiis tuleks teose analüüsimisel küsida: · Mis alusel vastandumine toimub? · Mille poolest tegelased üksteisest erinevad? · Mille poolest tegelased üksteisega sarnanevad? 41. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. Tegelaskontseptsioon tähendab tegelaste loomise üldpõhimõtteid, teatud mudelit, mis mõjutab
ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
Hariduse ja öppimise toel on nende riigist saanud môistuse riik. Kired on on saanud hukkamôistu osaliseks ja sellel omadusel ei ole asu sel maal.Tegelikult on see tundmuste mahasalgamine. Kôige tähtsamaks peetakse praktilisi-elulisi huvisid ja riigi huvisid. Samal maal elavad ka hiihnhmide vastandid jähuud. Nemad on laevahuku läbi teinud metsistunud inglaste paari järeltulijad. Jähuud on kôiges kirgede orjad. Nende kahe tegelaskonna kaudu näitab autor, et kumbki äärmus ei ole hea, ei liigne môistuslikkus ega ka saamahimu toitvad kired. Esimene eestikeelne mugandus oli Juhan Kunderilt. Gulliveri asemel on Viiratsi tohter, kes käis härjapôlvlaste ja hiiglaste maal. Valgustuskirjanduse tekstinäide Rousseau'lt, vt. MKL 13 Ôpilaste (10a 2001/2002) aforisme: Kerli Pihlak *Peaksime leidma uusi sôpru vanu unustamata.
Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii. Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused. Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane on nii fiktsionaalne olend, kellele kaasa elada, tegelaskonna süsteemi ja näidendi põhistruktuuri moodustaja kui ka osa tekstimaailmast, poeetiline element kunstilises tekstis (keelekasutus, abstraktne tegelaskuju, mask vm). Tegelase loomist ja tõlgendamist mõjutavad · Tõlgendused varasemas lavatraditsioonis ja kirjandustekstides · Tegelase prototüüp ajaloolise inimesena Tegelaskontseptsioonid suurimad raamid, mille järgi tegelased üles ehitatakse: · Personifikatsioon tegelane, kes esitab abstraktset ideed, nt Voorus või Rikkus
iseseisvusele pürgiv eesti naine, kes vabal ajal käib ka libahundiks. Siin pole raske märgata, et võrdkujuks on Kitzbergi Tiina. Seega siin taas tegelane pärineb pigem kirjanduslikust loost, kui ajaloolisest reaalsusest. Lumememm esindab igal juhul mingit võõrast, aga ka midagi sellist, mis võiks olla käeulatuses, aga tegelikult ei ole. Ta võiks esindada unistust, mis reaalsuse survel ühel hetkel sulab ja kaob. Tema kuulub fantastiliste tegelaste hulka. Tegelaskonna puhul on silmatorkav ka see, et enamus tegelasi iseloomustab hübriidsus, see tähendab, et kõik nad on iseenesest mõistetavalt seotud mõisaga, va Räägu Rein. Korraga ollakse mitmete krattide omanik, kuid samal ajal käiakse kirikus ja teenitakse teist religiooni. Korraga ollakse mõisas tööl ja teenitaksemõisat, kuid samal ajal sealt ka varastatakse. See on Eesti nüüdiskirjandus
1980). Siin on tõetruult edasi antud sõjaaja argipäev: rindelt saabunud surmateated, leskede meeleheide, naiste ennastsalgavus töös ja laste kasvatamisel. Jutustuses ,,Davron Gazijev, kaardiväekapten" kujutab Jakubov sõjasündmusi Kaug-Idas 1945. aastal, millest ta ise vahetult osa võttis. Ka 1970. aastal ilmunud jutustus ,,Lind elab tiibade najal" on kirjutataud noortest. Seekord moodustab tegelaskonna 1960ndate teise poole noorsugu. Ja muredki on teised: ei muretseta leivatüki pärast, südant ei ahista sõjaaegne ängistus, vaid tulipunktis on loomepalaviku, eneseteostamise probleemid, asketismi ja tarbijalikkuse küsimus. 1973. aastal ilmus O. Jakubovi ajalooline romaan ,,Ulugbeki aarded", mis käsitleb silmapaistva teadlase ja riigimehe Ulugbeki elu ja tegevust humaanses, kultuurilembeses valguses. See teos tõi O
murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus
aastate esimest poolt. Viis olulisemat piirkonda: 1) Pärnu ja Pärnu ümbrus. Ettevõtmine seotud eelkõige Perno Postimehe ja Jannseniga. Tema puhul leht saab nii piirkonna tutvustajaks kui sarnaste ideede edasiandjaks teiste rahvusliku liikumise tegelastele. Samas on Pärnu seltskonna kohta öeldud, et sel perioodil on tegemist veel üsna saksameelse ja ettevaatlike inimestega. 2) Võru. Tegelaskonna keskmes on Kreutzwald. Läbi Kalevipoja rahvaväljaande (1862) hakkab levima eepos ka lugejate hulgas. Järk-järgult Kalevipoja populaarsus siiski kasvab. Personaalse autoriteedi saab Kreutzwald. Vananevale Kreutzwaldile on ette heidetud, et suhteliselt torisevalt suhtus paljudesse kavadesse rahvusliku liikumise osas. 3) Tartu. Paljuski seotud ülikooliga ja ülikoolis aina enam õppivate eesti soost
annaabi.ee 
