Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teenindusvaldkonna iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, kinnis, teenusmajandus, teenindussektor, kaardistamine, tegevusala, töötaja, emtak, teenindaja, haridus, klient, müügitulu, statistikaamet, jaekaubandus, kindlustus, teeninduses, investeeringud, klassifikaator, finants, schumann, ettevõtetes, nagel, omakapital, mänd, varad, sotsiaalkindlustus, hõive, koguprodukti, teenindust, värnikEESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
............................20 Lisa 9.......................................................................................21 Lisa 10.....................................................................................22 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil (90% ettevõtetest). Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 200 ettevõtet. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KAUBANDUSE ARENG AASTATEL 1990 - 2014 Referaat Heve Kirikal, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1LÄÄNE SISSETUNG..............................................................................................................4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS...............................................................
2015 354 470 5 1 70 1 21 1 Meie ettevõtte X tegeleb piimatootmisega, aasta käibe keskmiselt kuni 100 tuhat, aga 2015 aasta käibe oli ainult kuni 25 tuhat, mis näitab, et seda ettevõtte väheneb. Veel juhtus suured muutused 2013 aastas, sest ettevõtte suureneb oma liha müügid, mis muutus tootmistüüp 47 numbril see tähendab, et nüüd ettevõtte tegeleb piima ja veiseliha müügiga. Tootmisel töötab 1 töötaja (omanik) kuni 2008 temale abistab abikaasa, aga 2009-2013 1,3-1,4 inimest omanik ja 0,4 koormusega töötaja. Juba 2014-2015 töltab ainult omanik ilma lisa töötaja, sest ettevõtte olukord on halb ja käibe väheneb, siis ei vaja lisa töötajad ja omanik ise töötab osakoormusega. Kui me vaatame kogu Eesti andmetele, mis võttame FADNst, siis saamad tootjad Eestis sel ajal 71 algusest (2006) ja 17 ettevõttet 2015 aastas, mis näitab suur konkurents ja keskmiselt nenedel
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
Osaliselt toob turism maakonnale kaasa negatiivseid tagajärgi, kuid enamuses on siiski positiivne. Peamine on see, et turism aitab palju kaasa linna arengule. Maakonda iseloomustab mitme tõmbekeskuse olemasolu. Linna ja maakonda külstavad turistid on enamus Eestist ja Euroopast. Viimase kahe aastaga on langenud nii turistide arv, kui ka majutuskohtade arv. Kui jätkub sama turismitrend nagu eelnevatel aastatel, siis kahjuks ei ole tulevikuvaated turismisihtkohana head. Ettevõtjad ja avalik sektor peavad tegema koostööd, et seda trendi muuta. Linna arengukavas on toodud juba mitmeid lahendusi turismi arendamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et Viljandi on turismisihtkohana huvitav ja pakub erinevaid võmalusi, kuid selle arendamiseks on vaja näha palju vaeva. Allikad 1. Viljandi linna arengukava 2013. Viljandi linnavalitsus (https://www.viljandi.ee/documents/36926/488500/Viljandi+linna+arengukava+13 -20.pdf/25c363fd-925e-47f3-9ce6-11becb46018b) 14.11.2015
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs.................................
(Guy, Henneberry 2002, 54) Büroohoonete arendajate töö algab turuanalüüsiga või üürnikuga. Turuanalüüsi põhise arenduse sisuks on turgu mõjutavate trendidega kursis olemine ning väga põhjalike prognooside loomine. Prognoosid on olulised, et hinnata nõudluse võimalikku kasvu õige tüübiga hoone õigesse asukohta rajamiseks. Seejuures võib kasu olla analüüsidest, kus hinnatakse piirkonnas tegutsevate ettevõtete üldisi trende, käibeprognoose, kuid teiselt poolt ka töötaja kohta vajalikku pinda mõjutavaid tegureid. Need tegurid on küllaltki raskelt prognoositavad ning ka väga põhjalike mudelite puhul jääb alles piisavalt ebamäärasust. (Brueggeman, Fisher 2008) Kuigi ruudukujulist bürood on kõige odavam ehitada, kuid kuna see pakub ka madalaimat tulu ruutmeetri kohta, siis eelistavad arendajad tihti rohkemat aknapinda pakkuvaid ristküliku kujulisi ruume. Optimaalne pind sõltub üürnikust kellele hoone mõeldud on. Mitmekorruseliste
Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene erapiimatööst
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP-st. . Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9%. Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks1 jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.0 punkti, 1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate
Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73) Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm[ CITATION Mer03 p 443 l 1061 ]. Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludokumendid ja
Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (Ibid.) Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas „Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena välja üks näitaja. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse all on näiteks välja toodud kultuuriasutustes käimine, kuna Eesti kultuuri tuumaks on eestikeelne haridus ja sellel põhinev kultuuriloome (Säästva ... 2011, 12). Joonisel 1 on toodud kultuuriasutustes ja –üritustel käikude arv aastatel 2000-2010 ning eesmärk aastaks 2014. Sellelt on näha, et aastatel 2008-2010 olid pea kõik näitajad kasvava trendiga ning juba üpriski lähedal püstitatud eesmärkidele. Joonis 1. Kultuuriasutustes ja -üritustel käikude arv 2000–2010 ja 2014. aasta eesmärk Allikas: (Säästva ... 2011, 13)
olulised impordiartiklid. Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli on ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile. 4.5.2 Keemiatööstus Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKP-st, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt seitsmes. Keemiatööstuses tegutseb 3700 ettevõtet ja sektor tagab töö poolele miljonile inimesele. Sektori käive on ca 34 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid, orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia. Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige
(Guy, Henneberry 2002, 54) Büroohoonete arendajate töö algab turuanalüüsiga või üürnikuga. Turuanalüüsi põhise arenduse sisuks on turgu mõjutavate trendidega kursis olemine ning põhjalike prognooside loomine. Prognoosid on olulised, et hinnata nõudluse võimalikku kasvu õige tüübiga hoone õigesse asukohta rajamiseks. Seejuures võib kasu olla analüüsidest, kus hinnatakse piirkonnas tegutsevate ettevõtete üldisi trende, käibeprognoose, kuid teiselt poolt ka töötaja kohta vajalikku pinda mõjutavaid tegureid. Need tegurid on küllaltki raskelt prognoositavad ning ka väga põhjalike mudelite puhul jääb alles piisavalt ebamäärasust. (Brueggeman, Fisher 2008) Büroode puhul on tegemist küllaltki nõudliku kinnisvara liigiga. Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaraliikidega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad
Muude põhjuste seas mainiti ka seda, et õpetaja puhul, kelle emakeel on inglise keel, on võõrkeele õpetamise kvaliteet palju kõrgem. Samuti sooviti saada uusi kogemusi ja tudengite silmaringi välisõpetajate loengutega laiendada. 6 Mõned vastasid ka seda, et rikastab kultuuri või saadakse rahvusvahelist kogemust. Oluliseks peetakse ka professionaalsuse tõstmist, sobiv kvalifikatsioon ning töötaja sobimist meeskonda ning rahvusvaheliste kontakte loomist. (Ibid) 7 3. TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI Vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi, mida teostati Eesti Statistika andmetel, oli 2014. aasta esimesel poolel ligikaudu 7400 vaba ametikohta. See moodustas kõikidest ametikohtadest 1,4% ehk sama palju kui eelmise aasta esimesel poolel. (Tööturu… 2014)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
erastamise. Hinnanguliselt viidi põllumajandussektorist välja ¾ tagastatud või kompenseeritud varast. Seetõttu on ka pidev investeeringute puudujääk. (Maaelu arengu aruanne 2012 lk.90) · Aastatel 2002-2004 (Eliga liitumiseelne periood) investeeriti keskmiselt 48,2 mln eurot aastas · Aastatel 2005-2008 (EL liikmena) keskmiselt 144,8 mln eurot · Aastatel 2005-2009 on põllumajanduses investeeringud põhivarasse ühe töötaja kohta olnud kõigi tegevusalade keskmisest 63,7% võrra suuremad Reformid 1988-1995 algatatud reformid muutsid põllumajanduse senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid · 1989.a. võeti vastu Taluseadus, mis pani alguse esimestele õiguslikul alusel loodud taludele ning seda võib pidada restruktueerimise alguseks · 1991.a. Maareformiseadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikule ja võimaldati maad erastada
vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline
kasutamiseks, sealhulgas ülekandmiseks ja kuvamiseks, või need kasutavad elektroonilist töötlust materiaalsete nähtuste tuvastamisel, mõõtmisel ja/või salvestamisel või füüsikaliste protsesside juhtimisel. IKT sektori teeninduse all mõeldakse teeninduse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluse ja side talitluse võimaldamiseks elektrooniliste vahenditega. (Statistikaamet Mõisted) IKT sektor moodustab üha olulisema osa maailma kaubavahetusest ning on olnud viimastel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid teadus-, tehnoloogia- ja ärivaldkondi. Ehkki IKT toodete ja teenuste tootmine moodustab eraldi majandusharu mängib IKT olulist rolli ka mitmetes teistes majandusharudes nagu töötlev tööstus, energeetika, pangandus, kindlustus ja kaubandus. Seega mõjutavad IKT sektoris toimuvad arengud tugevalt ka teiste
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
kuidas vastavat näitajat parendada. Selleks, et hinnata arvutatud suhtarve peab olema eeskuju (benchmark), millega neid võrrelda. Võrdluseks kasutatakse (White 1994, lk 200): sama ettevõtte erinevate ajahetkede suhtarve minevikust (trendianalüüs); etteantud eesmärki (plaani või ülesannet juhile); teise analoogse ettevõtte suhtarve; tegevusvaldkonna keskmisi suhtarve; tegevusala vastava suhtarvu kvartiile ja mediaani; vastava suhtarvu norm või standardväärtusi. Tuleb täheldada, et tööstuse keskmine määr ei ole mingi maagiline number, mida kõik ettevõtted püüaksid endale eesmärgiks seada, vaid fakt on see, et mõningate väga hästi juhitud ettevõtete lühiajaliste kohustuste kattekordaja määrad ületavad tööstuse keskmist ja samal ajal teised väga hästi töötavate firmade määrad jäävad tööstuse keskmisele näitajale alla
on infoprobleemid veel tõsisemad, tegeleb käesolev analüüs eelkõige sellest turusegmendist ülevaate saamisega. BigBank on kiirlaenuturu osalisena sisse arvestatud nende uurimisküsimuste juures, kus see on tervikpildi saamiseks oluline. 1.2. Turu maht Reguleerimata turust ülevaate saamiseks kasutati Äriregistrist kättesaadavaid majandusaasta aruandeid. Kiirlaenu pakkuvate ettevõtete väljaselgitamiseks kasutati EMTAK andmebaasi klassifikaatorit nr 64929 („Muu laenuandmine, v.a pandimajad“), Majandustegevuse registri (MTR) tegevusala „Laenutehingud“ ning Tarbijakaitseameti andmebaasi. Lõppnimekirja jäid ettevõtjad, kelle veebileht üheselt kinnitas laenupakkumise alal tegutsemist ning oli samas ka ajakohane. Lõplikku nimekirja jäi 123 ettevõtjat, kellest neljal puudusid majandusaasta aruanded kõigi vaatluse alla olevate aastate (2010, 2011 ja 2012) kohta
dollari eest. Paljud Kreeka metsad on hävinud erosiooni tõttu, mida on põhjustanud üleraie ja karjatamine. Metsad on ka väga tuleohtlikud ning on kannatanud mitmete põlengute käes, millest suuremad toimusid 2007. ja 2009. aastal. Pilt10: Metsatulekahju 2007. aasta juunis Tööstus Kreeka tööstussektor on kasvanud tänu sihikindlale industrialiseerimispoliitikale. Sellele vaatamata moodustab sektor vaid 17,9% sisemajanduse koguproduktist. Maakide vähesuse tõttu toetutakse suuresti tooraine, kemikaalide, seadmete, varuosade ja kütuste impordile. Eksporditakse toiduaineid ja jooke, valmistooteid, naftatooteid, kemikaale ja tekstiile. Kreekal on väiksemahuline raua- ja terasetööstus ning oma laevatööstus. Kõrgtehnoloogia ja masinate tootmine moodustab sektorist üha suurema osa. Kuigi valitsus
vastanul firmas sakslasi ei tööta, oskas vastanu välja tuua eestlaste ja sakslaste töökultuuri erinevused. Erinevustena toodi üldiselt teiste firmade poolt välja: 1. Saksa ettevõtetes on hierarhia, Eesti ettevõtetes tavaliselt tasane juhtimissüsteem 2. Eelistatakse ainult saksamaist (autod, tootmistehnika). Kõik mis on võimalik tuua Saksamaalt, seda ka tuuakse. Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema. 3. Eestlased on rohkem paindlikumad 4. Kohusetunne on sakslastel suurem 5. 5.1. Saksamaal suhtutakse pisipettustesse rangemalt (nt isiklik telefonikõne firma arvel on vargus) 5.2. Ametihierarhia mängib enam rolli kui Eestis. 5.3. Lubadustesse suhtutakse tõsisemalt kui Eestis Kolmeteistkümnes ettevõttes ei tööta sakslasi ja vaid kahes ettevõttes töötab ja on rahul Eestis olevate töötingimuste ja eluoluga. 2
Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Ka sademete vähesus, eriline maaomandi süsteem (mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket) ning linnadesse või välismaale kolimine aeglustab sektori kasvu. Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames on Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada. Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni
Erinevused riikide arengutasemes ning jõukuses. Arenenud riikide ja arengumaade erinevused ning osakaal materiaalsete ressurside ning energia tarbimises. Rahvastiku kasvu ning loodusressursside kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Riigi majandusliku arengutaseme peamised näitajad: sisemajanduse kogutoodang (SKT); rahvatulu ühe inimese kohta. Veel tuleks arvestada: energia tootmist ja tarbimist ühe inimese kohta; väliskaubandusebilanss; sotsiaalsed näitajad (arstiabi, haridus, sotsiaalhoolekande korraldus). Riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid peaaegu sama tulemuse: - toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus; - tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind ; - sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu (http://et.wikipedia.org/wiki/SKT).
suurendades. 2009. aastal jõudis eelarve defitsiit juba -12,7%-ni SKP-st, mis tähendab, et selle võrra peab ka riigivõlg suurenema. Aastal 1997 kuni 2007 tõusis Kreeka majandus tohutult. Avaliku sektori palgad tõusid selles ajavahemikus 50%. Kreeka riigi kulud olid palju suuremad kui tulud. See viis eelarve defitsiidini ehk puudujäägini. Kriisi tekkimise põhjuseid oli neli: · Kreekas oli liiga suur ja ebaefektiivne avalik sektor · Tootlikus oli madal · Valitses tohutu bürokraatia ehk · Massiline maksudest kõrvalehoidmine Aprillis 2010 pöördus Kreeka EL poole abipalvega, mille tulemusena koostati neile abiprogramm. Mais 2010 nõustusid IMF ja EL andma Kreekale 110 miljardi euro suuruse laenu, seda aga kolmel tingimusel. Esiteks tuli Kreeka riigis teha suuri kärpeid, teiseks pidi toimuma riigivarade erastamine ja
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006...........................................
Teenuseid pakuvad veel ka juuksur, kosmeetik ning geelküünte paigaldaja. Kasepää jääb Mustvee piirkonna mõjualasse ning seetõttu on seotud ka Mustvee arengukavaga. Mustvee arengukavas (2004) on välja toodud, et piirkond tuleb kujundada atraktiivseks turismikeskuseks ning ühtlasi ka väärikaks Euroopa Liidu väravaks. Sellele aitavad kindlasti kaasa hetkel renoveerimisel olev sadam ning mitmed kaunid rannaalad. Lisaks sellele on piirkonnas mitmeid turismiobjekte, kuid lihtsalt antud sektor ei ole piisaval arengutasemel. Kasepää piirkonnas konkreetsemalt on võimalik tegeleda puhkemajutusega nii suvisel kui ka talvisel perioodil. Aktiivsem periood jääb siiski suvesse. Seoses uue laululava ehitise valmimisega Kasepää rannas 2012 aastal, on võimalus seal pidada ka suuremaid kui ainult kohaliku tähtsusega pidusid (Vooremaa). Tänaseks päevaks on ühed olulisemad üritused, mis toimuvad just Kasepää laululaval, Kalevipoja kala- ja veefestival ning Peipsi romantika
annaabi.ee 
