Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 )
"Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust. · oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor. · Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, ajaviite pakkumine. · Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera · Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt teatriks - poolkutseliseks teatriks põhjendatud näidendeid realistlikus · 1880. aastatel u 100 kohta, kus Eestis teatrit esituses, taheti näha probleeme, mitte tehti, sajandivahetusel oli neid 250. ilutsemist, · Eelisautoriks oli Ibsen oma ühiskonnakriitiliste draamadega.
....2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused...............................................................................5 Saksa teatrist Eesti teatriks..................................................................6 Eesti Draamateatri maja 100. sünnipäeva tähistamine...................................7 Allikad.........................................................................................8 2 SISSEJUHATUS See maja seisab keset Südalinna Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose;
Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen.
mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid esitama ka suurte dionüüsiate pidustustel, peale teksti kirjutas autor ka etendusele muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid selle töö üle asjatundjad. 2.2. Kostüümid
V-R teater-puudus koor, hakati kas. naisnäitlejaid, rajatud lauskmaale,üks žanr on atellaan. Sophokles-näitekirjanduse rajaja ,,Kuningas Oidipus’’ Dionysos-veinijumal(peeker, viinamarjad)Ajaloo isa-Herodotos Moira-saatusejumalanna Saatür-Soku jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates-
Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi. Ka minul oli väga suur roll selle ürituse läbiviimisel! Sain osa ka grimmi tööst. Tegu on väga tähtsa tööga ning on väga
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva
13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel
1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koju. Stabiilsus ja kindlis saabus 3. Abieluga (Cosima, Ferenz Liszti tütar). Naine tegeles organiseeerimisega ja rahaasjadega. Peale wagneri surma korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma teatrimaja. Pidi olema tasuta teater kõõigile, esitataks ka tema enda teoseid. Hakati ehitma 1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus
Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast."
Erechtheion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Erechtheioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Erechtheion näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Erechtheionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornametikat. Üheks ilusamaks Kreeka teatriks peetakse Epidauroses asuvat teatrit, mis pärineb IV sajandist. Tavaliselt ehitati teatrid mõne Dionysosele pühendatud pühapaiga lähedusse. Teater ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Teatri keskel asus ümmargune platvorm orkestra. Orkestra taga asus hoone nn skene, mille esimüür oli taustaks tegevusele.
Kui muidu näiteks kooliteatris näideldakse, siis on tihti tunda vastava inimese isiksus tema liigutustes ja sõnakasutuses. Siin pidid Riho Kütsar, Liisa Pulk, Marika Barabanstsikova ja Jüri Lumiste näitama oma teises rollis algset isiksust, mis muutis etenduse minu jaoks väga huvitavaks. Lavakujundus muutus tihti, kuid põhiplaanis oli lava ülal valge riie, kuhu näidati projektoriga pilved, ühel pool lava oli väike ruum, kus valmistuti ette härra Amilcari jaoks korraldatud elu teatriks ning teisel pool lava oli Alexandre elutuba, mis oli sisustatud mõne tooliga. Kõige meeldejäävamaks eriefektiks oli kindlasti Riho Kütsar kuulsust kogunud kunstniku rollis, kus temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott
Vana hirmsa valitsuse all sündis teater, nagu ka uued vaimsed inimesed Hermaküla, Unt ja Tooming, kes selle asemel et tegelda müügitöö ja rahva kommunistliku valgustamisega, jätkasid sealt, kus oli lõpetanud Karl Menning. Nad saatsi korda imesid, mis jäävad igavesti püsima eesti ajalukku. Hermaküla lavastused ja osatäitmised Vanamuises on unustamatud. Lavamärgn oli nii tõeline, et publik pidas seda tegelikkuseks, mitte teatriks. MatiUndi suured etendused sündisi aga hiljem Vanemuises, Kaarel Irdi ehitatud sotsialistlikus parteilises teatris. Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud. Jällegi ei toonud teater sisse. Terves Eestis algasid teatrimajade rekonstrueerimine, et taastada
Ruumi kasuti vaid suvel, valgustati lampide ja küünaldega, ehiti kaskedega. Istmeid polnud, et ruum rohkem mahutaks, ka lava ehitas iga näitetrupp etenduse jaoks ise. 1821. aastal tehti põhjalik ümberehitus, valmis lava ja orkestriruum, pandi saali istmed, ehitati garderoob ja einelaud. 1893. aastal hoone lammutati. 1809. aastal avas Tallinna asjaarmastajate teater esimese kivist teatrimaja Eestis, seda nimetati Tallinna Saksa Teatriks. See asus Laia tänava alguses, praeguse Nukuteatri kohal. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängiti kolm korda nädalas. Teater hävis tules 1855. aastal ja pärast ülesehitamist on ta veel kaks korda maha põlenud. Praegune Eesti Nukuteater on kerkinud kolm korda põlenud Saksa Teatri varemetel. 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". 1865
Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem
saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid:
saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid:
mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui Tallinna Saksa Linnateatrit 1902 uus tuleõnnetus tabas, otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid ehitati täiesti uus maja.1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna
Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday (hiljem juba Ruffus). Bänd jätkas ilma Priiduta. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Aastatel 2002-2007 töötas ta Ugala teatris, aga praegu on tema kodu teatriks Tallinna Linnateater. Teatrirolle on tal küllaga. Näiteks "Niskamäe kired" Antt, ,,Aarete saar" Jim Hawkins ja "Lõõmav pimedus" Carlos. Ta on ka mänginud teleseriaalides. Üks kuulsamaid on "Buratino tegutseb jälle" kus ta mängis peosalist, Buratinot. Veel on ta mänginud seriaalis ,,Õnne 13" Markot. Ta on ka mänginud filmis "Nimed marmortahvlil" üht peategelastest Henn Ahast. Priit on alates 2005
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba
Ja nii tegigi Mariana ja nii hakkas jälle asi sujuma. Ja kõik olid õnnelikud. Mariana oli ise ka väga hea näitleja ja ka tema hakkas näitlema lavadel ehk ta mõtles näidendeid ja näitles. See kõik tuli tal hästi välja. 20 aasta pärast põles aga see maja maha. See oli kõige hullem asi mis juhtuda sai. Aga õnneks oli neil nii palju raha kõrvale pandud, et nad ehitasid uue maja. Selle nimeks sai ESTONIA TEATER. Mariana soovil ehitati see ainult teatriks ja ei millekski muuks. Seal olid suured ja võimsad saalid. See maja oli väga uhke ja suur, nii seest kui väljast. Ja seal ei hakatud ainult näidendeid mängima vaid ka seal olid erinevad kontserdid, balletid, ooperid, muusikalid jms. Seda maja pärandati põlvest põlve edasi. Vahepeal tuli seda aga ka renoveerida kuna ega midagi siis igavesti kesta. Seda on ehitatud ja renoveeritud ja hoitud jõudsalt. See on Eesti üks tuntuim teater. Väike pilt praegusest Estonia teatrist:
kuni 1607 kirjutas ta peamiselt tragöödiaid. 1608 suri Shakespeare'i ema. 48-aastasena (1612) otsustas Shakespeare millegipärast teatrist lahkuda. Kindlaid põhjuseid pole teada. Nendeks võisid tõenäoliselt olla haigus, väsimus, rahulolematus vms. Tugeva tõuke andis ka ,,Gloobuse" hävimine, kui ,,Henry VIII" esietenduse ajal puhkes tulekahju. ,,Hendry VIII" oli ka viimane teatritükk, mille Shakespeare kirjutas. Aasta pärast hoone taastati ja seda peeti kõige ilusamaks Inglismaa teatriks. Shakespeare pöördus tagasi koju. Tervis halb ja ta suri 1616.a., olles 52-aastane. Pärimuste kohaselt oli ta eelneval õhtul oma teatrisõpradega pisut napsitanud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623.a. maeti kirjaniku kõrvale ka tema naine. Teater ja draama · Inglise renessansikirj. keskmes DRAAMA (draama tähenduses näidend); · draamade kirj. oli moes ja kirjutajaid palju; · nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE,
alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku suhtlemise kooliks, mis aga sugugi ei välistanud ka puhast mängulusti. Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789
"Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud
Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja noorukipõlve kodud olid kolm Põhja Eesti mõisat. Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle
ee/lisakogud/laidi.htm Kadrina Keskkool Kirjandus Annika Annsoo Teatri ajalugu Õpimapp Juhendaja:Õp.E.Abner 2004.a. Vanemuine Vanemuine" on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 "Vanemuise" laulu ja mänguseltsist. Poolkutselisel etapil (18781903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus "Vanemuine" kutseliseks teatriks ja Karl Menningu juhtimisel viidi sisse psühholoogilisrealistliku ansamblimängu põhimõtted. Vanemuine kolis Väikesesse majja, Eesti ühte kaunimasse teatrihoonesse 1944. aastal, varem oli see Tartu Saksa Teatri päralt, mida on väidetud internetiaadressil (http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/?ID=471 ). 19441985 oli "Vanemuise" liidriks Kaarel Ird. Asjatundliku ja osava teatripoliitikuna suutis Ird "Vanemuisele" kui Nõukogude Liidu ainsale mitmezhanriteatrile võita
mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast."
Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike lustimängude etendamisega, ei puudunud Pinna lavastuste hulgas ka suurmeistrite (Gerhart Haptmann, Henrik Ibsen, Friedrich Schiller, Maksim Gorki, Lev Tolstoi) kõrgväärtuslikud teosed. Tulemused olid seda märkimisväärsemad, et kogu teatritegevus toimus kutsetöö kõrvalt, vabast ajast. Ametis oli Pinna siis kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. Erinevalt ansamblimängu eelistavast "Vanemuisest" jäi "Estonia" teatriks, kus särasid üksikud tähed, teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa
(1) Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust Muugalt meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende
Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909. Paiga ühe aardena näitab kirjandustoa toimetaja Riina Oruaas kõikidele ekskursioonidele Ita Everi läbi töötatud ja märkustega rikastatud paksu tekstiraamatut «Don Carlos».
aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber. 1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel. 1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal. 1900. hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine". 1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid. 1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi "Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) Muusikaelu struktuuride loomine 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL ) 1924
Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii.
24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed elavad","Külm","Helin"; ooper:"Tormide rand","Tuleristsed"; raamatud: ,,Nii ajaratas ringi käib", Suu laulab, süda muretseb","Kutse" 25. 1906 kutseliseks teatriks "Vanemuine" ja ,,Estonia" 1913 ,,Estonia" uue teatri avamine 1921 Lauljate liidu asutamine K.Türnpu Laulu-ja mänguseltsid: Tartu-Vanemuine; Tallinna-Estonia; Viljandi-Koit; Pärnu-Endla(1911); Valga-Säde(1936;1944 kutseliseks); Narva-Ilmarine(1875).
ka primitiivsem. Küünilised kriitikud nimetasid teost ,,kopitanud muinasjutuks". Viiimasel ajal on sagenenud katsed täiustada balleti nii koreograafiliselt kui ka libreto poolt. Näiteks võib tuua Prantsuse koreograafi Petrice Barti lavastuse Berliinis Deutsche Staatsoperis, kus oli oluliselt muudetud kõiki vaatusi peale teise, niinimetatud luigevaatuse, mille Ivanovi loodud koreograafiat peetakse vaikiva kokkuleppe alusel puutumatuks. Petipa ja Ivanov muutsid balleti teatriks, tantsu tegevuseks ja koreograafia draamaks ja see oli erakordne. Kõik olid juba unustanud balleti, mis 1877. aastal edutult välja tuli , ning taipasid järsku, et Tsaikovski on loonud geniaalse balleti. Kes esiniesid ? Peaosas Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne (valge luik ) kes elas Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shakatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid. Odette`i osa tantsides oli Alena Shkatula väga õrn ja leebe
eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eestlaste jaoks muutus teater populaarseks 1880. aastail kattis maad linnu ja külasid juba üle saja mängupaiga. Asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu ,,Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. aastatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest märgatavalt maha. Kutseliste teatrite rajamine Kutseliste truppide rajamisega 1906.aastal Tartu ,,Vanemuises" ja Tallinna ,,Estonias", 1911.aastal ka Pärnu ,,Endlas" astus eesti teater uude arengujärku. Neile üldrahvalike
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks.
aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. 8 3.4 Muud vaatamisväärsused · Trepimägi On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks.
viimasest välja meeste ehk yaro kabuki, kus seksuaalsed elemendid kaotati. 17. kuni 18sajandini Edo muutus kultuurilise tegevuse kõrgpunktiks, kus isegi samuraid hakkasid osalema kabuki muusika arendamises. Pikk rahuaeg ja jõukate kaupmeeste patronaaz aitasid kultuuri arengule kaasa ja kabuki muutumises tuntud kunsti vormi hakkasid võimu suhtuma sellesse rohkem leebemalt. 17. sajandist kuni 18. sajandini kabuki arenes lõplikult välja teatriks ja esitati mitmeid kabukiga seotud esinemisi. 19. sajandi majanduslikud ja poliitlised kriisid viisid shogunaati lagunemisele ja Meiji restauratsioonini. Viimaseks suureks Kabuki näitekirjanikuks peetakse Kawatake Mokuami, kes kirjutas 360 näidendit. Morita Kanya üritas uuendada kabukit luues uue teatri 1872. aastal ja üritades kabukisse sisse tuua võõraid välismaa elemente. Näitekirjanik Danjuro üritas kabukit muuta nii täpselt kui võimlik rohkem
See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks. Kesk-Euroopas kasutati vankrite asemel "simultaanlava". 9 Linna kõige suuremale väljakule püsitati kuni tosin pisikest lava. Mõningaid stseene esitati ka väljaku keskel, kust oli palju hõlpsam jälgida tegevust. Eriti pikad olid müsteeriumid Inglismaal. Üks Yorki müsteerium koosnes 4 stseenist ja iga stseen oli antud ühele tsunftile lavastada. Samal ajal oli siis see ka tsunftide vaheline võistlus kumb
Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti
rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. Viljandi Jaani kirik. · Kirik pühitseti taas 1992.a. · Algselt (1466-1472) frantsisklaste kloostriks ehitatud kirik püsis 1560.aastani, mil
siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen Virumaale Kiikla mõisa oma lastele harjutamiseks ja külaliste lõbustamiseks koduteatri. Teine harrastuslik erateater tekkis Paldiskisse, kus üks kohtuametnik laskis maja suure saali omal kulul teatriks ümber ehitada. Paldiski meelitas etendustega kohale tallinlasedki, näiteks Kotzebue. 18. sajandi lõpul sai Eesti korraks oluliseks kohaks ka maailmateatri seisukohalt. Nimelt suunati Tallinnasse riigiametnikuna tööle tol ajal Euroopas väga populaarne saksa draamakirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Autori rohkem kui 200 näidendist suurem osa olid melodraamad või lustmängud, terava intriigiga, must-valgetele kontrastidele üles ehitatud lood, kus võitis väikekodanlik moraal
piisavalt soodne, et jätkata teatriga arvestataval tasemel. Teater on suuresti sõltuvuses riigist ning ka publikust. Kuna aga eestlased olid välismaal suhteliselt killustatult ning eesti keelega ei olnud ka võimalik välisriigi kodanikele etendusi anda, ei suudetud püsida ka konkurentsis ning panustada teatri arengusse. Seetõttu võiks pigem vaadelda pagulasteatrit ennekõike väliseestlaste üksteise vahel kontakti hoidmise ja ühtekuuluvuse vahendiks, kui arvestatavaks teatriks. Nõukogude okupatsioon Peale lühikest Saksamaa võimulolekut okupeeriti Eesti taas Nõukogude vägede poolt. Sisuliselt mindi sama rada pidi edasi nagu eelnevalt võimu all olles repertuaar muutus ideoloogiliseks relvaks. Esimeseks otselt teatrit puudutavaks tõsisemaks hoiatuseks oli 1946 a. agustis avaldatud üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise
meelelahutuslikku tantsuprogrammi. Lisaks võtavad Amici tantsutüdrukud osa erinevatest võistlustest ja festivalidest nii Eestis kui ka väljaspool piire. Nad on ka Rakvere Võrkpalliklubi ergutustüdrukud. Amicis on 22 andekat Esteetika- ning tantsukooli neidu ning 3 hakkajat noormeest. Amici on loodud aastal 2009. 5. TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS 5.1. Kaasaegne tants ehk vabatants Kaasaegset tantsu võiks nimetada ka füüsiliseks teatriks või vabatantsuks. Vabatants on kunstiliik, mille alguspunktiks on piiritlemata vajadus luua etendus. Koreograaf lähtub selle loomisel suuremas osas tema kasutuses olevate tantsijate, näitlejate vms. liikumiskeelest, isikupärast, maailmavaatest jms.-st. Vastavalt vajadusele valitakse etendusele toimumise koht, temaatika, vorm, helitaust jne. Vabatants kui tantsuliigi nimi kätkeb juba endas piiritlematust, seega on tegemist tantsijate ja koreograafi (osadel
Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena – omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud žürii.
Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill,A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraamivankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt peolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja
ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill, A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraami vankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt poolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges
annaabi.ee 
