ESTONIA TEATER (0)

1 Hindamata

ESTONIA TEATER
Kunagi ammu , vähemalt 100 aastat tagasi valmis üks hoone. Mille nimi oli ESTONIA. See oli tavaline hoone kus peeti sünnipäevasid ja muid pidustusi. Selle omanik oli üks rikas mees kellel oli kaks poega ja üks tütar. Ta armastas oma lapsi väga. Tema tütar oli noorim laps. Ta nimi oli Anna-Liina. Tema tütrele meeldis väga näidelda ja ka näitemänge välja mõelda. Aga isale ei meeldinud üldse näitlemine. Anna-Liina ja isa vaidlesid sellel teemal päris tihti. Ühel päeval tuli kätte aeg mil isa suri, oma surivoodil ütles isa, et ta armastab oma lapsi väga ja see hoone jääb tema noorimale lapsele ehk tema tütrele. Tütar muidugi ei teadnud mida teha selle hoonega kuna ta oli alles noor. Tema vennad jätsid ta ka pärast isa surma üksi ja sõitsid välismaale. Ema oli tal juba ammu surnud sellest ajast kui ta alles väga väike oli. See hoone hakkas lagunema ja sellepärast läks see pankrotti ja pandi kinni. Üks mees nimega Antonio tahtis selle maja ära osta, et see ära renoveerida ja sellest uuesti ilus hoone teha millega saaks äri teha. Tüdruk müüski selle maja maha sellele mehele aga ainult kahel tingimusel, et Antonio ei müü seda maha ja kui tüdrukul on võimalus see ära osta kunagi siis ta saab selle ära osta kahe kordse summaga . Nii Anna-Liina müüski selle maja maha. Sellest majast tehti kohvik ja hotell muidugi see talle eriti ei meeldinud aga ta ei saanud midagi teha kuna see polnud tema oma enam. Ta hakkas seal majapidajannaks. Ta pani nii palju raha kõrvale kui ta sai oma palgast panna, et see maja ära osta ehk praktiliselt kõik kuna Antonio lubas tal seal majas ööbida ja Anna-Liina võis seal ka süüa. Anna-Liina oli väga õnnelik, et Antonio nii hea oli. Aga osaliselt oli Anna-Liina väga kurb kuna ta tahtis seda maja endale, kuna nüüd oli tal juba mõte mida sellest majast teha. Ühel päeval leidis Anna-Liina endale mehe. Nad abiellusid. Selle mehe nimi oli Aleksander ja ta oli päris rikas. Anna-Liina ja Aleksander said lõpuks selle raha kokku, et see maja ära osta. Nad ostsid selle maja ära. Muidugi lubasid nad Antoniol seal majas elada kuna Antonio lubas ju neil ka seal elada ja süüa. Antonio oli nagu isa Anna-Liinale. Anna-Liina armastas Antoniot väga ja ka Antonio armastas teda väga. Paar aastat oli see maja ikka edasi hotell ja kohvik. Paari aasta pärast aga ehitati see ümber ja sellest sai teater. Algselt ei edenenud see asi üldse lõpuks aga leidis Anna-Liina endale näitlejad . Anna-Liina mõtles kõik näitemängud ise välja ja lavastas need. Anna-Liina oli väga lahke ja lubas mõndadel oma näitlejatel ööbida seal, kuna seal majas oli ka tube . See maja oli väga suur kaks korrust olid täis magamistube ja ühel korrusel oli kaks saali. Saalid olid ise väiksed aga muidu oli seal majas palju ruumi. Aasta pärast said Anna-Liina ja Aleksander endale ühe lapse. Tema nimeks sai Mariana see oli Anna-Liina ema nimi. Mariana oli ilus ja armas laps. Kui laps oli 18 aastane suri tema ema Anna-Liina vähki. See aeg oli väga raske kuna keegi ei mõelnud enam näidendeid. Kord ütles isa oma tütrele: “Nüüd pead sina näidendeid mõtlema nagu su ema, tee seda oma ema pärast“. Ja nii tegigi Mariana ja nii hakkas jälle asi sujuma. Ja kõik olid õnnelikud. Mariana oli ise ka väga hea näitleja ja ka tema hakkas näitlema lavadel ehk ta mõtles näidendeid ja näitles. See kõik tuli tal hästi välja. 20 aasta pärast põles aga see maja maha. See oli kõige hullem asi mis juhtuda sai. Aga õnneks oli neil nii palju raha kõrvale pandud, et nad ehitasid uue maja. Selle nimeks sai ESTONIA TEATER. Mariana soovil ehitati see ainult teatriks ja ei millekski muuks. Seal olid suured ja võimsad saalid. See maja oli väga uhke ja suur, nii seest kui väljast. Ja seal ei hakatud ainult näidendeid mängima vaid ka seal olid erinevad kontserdid, balletid, ooperid , muusikalid jms. Seda maja pärandati põlvest põlve edasi. Vahepeal tuli seda aga ka renoveerida kuna ega midagi siis igavesti kesta. Seda on ehitatud ja renoveeritud ja hoitud jõudsalt. See on Eesti üks tuntuim teater.
Väike pilt praegusest Estonia teatrist :
Pilt kui see oli ära põlenud:
Andreanne Kallas 6b.klass Tallinna Rahumäe Põhikool

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

198165 Õppematerjali autor

Jutukene Estonia teatrist, aitab kirjutada referaate mingite ehitiste kohta,mis tuleb ise välja mõelda.

ESTONIA TEATER kultuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Karl Ristikivi "Rohtaed" kokkuvõte

Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda

Kirjandus

odt

Karl Ristikivi "rohtaed" kokkuvõte

Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile

Kirjandus

rtf

Karl Ristikivi "Rohtaed"

Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma

Kirjandus

doc

Karl Ristikivi "Rohtaed" kokkuvõte peatükkide kaupa

Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis om

Kirjandus

doc

Rohtaed - kokkuvõte

,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.

Eesti keel

doc

"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte

"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle mi

Kirjandus

doc

Rehepapp

Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te

Kirjandus

docx

Rehepapp

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun

Eesti kirjandus

Rohkem sarnaseid