Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus? Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab?
Või näiteks inimene, kes ei saa enam kunagi joosta, kuna on sattunud raskesse õnnetusse ja peab elu lõpuni ratastoolis istuma, igatseb vaid paari iseseisva sammu astumist. Igatsus on otsing. See on soovitud lahendus meid vaevavatele eluprobleemidele ja tihtipeale on tegemist poolmõru tundega, sest sellega kaasnevad intensiivsed unelmaad ja ettekujutused, mis enamasti jäävad saavutamatuteks. Igatsus annab endast märku pidevaülakõhus pitsitava valu abil, seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda näidata ja isegi anda. Igatsuse abil seame endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajal realiseerida. Lõppkokkuvõttes väidan, et igatsus on hädavalik soovide realiseerimiseks; me vajame energiat,
klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene individuaalselt võidelda, alustades kasvõi sellega, et seisad kiusaja ohvri eest ning kui oled ise lapsevanem, siis saad koolikiusamise vastu võidelda sellel moel, et õpetad oma lastele
määramine ja maksmine. Inimeste, sh laste sotsiaalse toimetuleku ja arengu tagamise eesmärk on saavutada sotsiaalteenuste ja -toetuste asjakohane osutamine, lastele vaimselt- ja füüsiliselt terve elu- ning õpikeskkonna loomine, korraldada riiklikku lastekaitset ja rahvusvahelist lapsendamist ning korraldada varjupaigataotlejate vastuvõttu. Inimeste vahelise hoolimise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tugevdame põhiõiguste kaitstust, ühtekuuluvustunnet ning teadvustame sotsiaalsete gruppide ühisvastutust kogukonna heaolu edendamisel ja nende sotsiaalset kaasatust. Inimese pika ja kvaliteetse elu kindlustab haiguste ennetamise ning tervisekaitse koordineerimine ja korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse kujundamine ning elanikele õigeaegse ja asjakohase arsti- ning ravimiabi andmine. Peredele vajaliku riigi toetuse pakkumise kaudu soovime tagada eesti inimeste parema elukvaliteedi
1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, siis saame aru, et kujutis on paigal. 2
Euroopa Liidu keskmisele palga tasemele... Minul isiklikult pole nii palju aega oodata. Muidugi võime ju loota, et Eesti majanduskasv on lähiaastatel suurem ja sellega kaasneb ka kiirem palkade tõus, kuid kas keegi saab seda garanteerida? Tulevikku vaadates võib oletada, et vaeste väikeriikide probleemiks saabki olema globaliseerumine ning väiksemad rahvused imenduvad suuremate sekka ja miski ei saagi seda protsessi takistada. Kuid seni veel kuni me tahame ja teadvustame endeid veel eraldi seisva rahvusena oleks aeg veel midagi muuta.
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid
Kas Eesti on jätkusuutlik? Viimaste aastatega on see väljend "jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev
Oleme oma tegevuses ausad ja eetilised. Oleme nõudlikud enda ja teiste suhtes. Peame kinni lubadustest ja oleme valmis võtma vastutust. Julgeme avaldada oma arvamust. HINDAME KOOSTÖÖD JA OLEME PÜHENDUNUD Peame oluliseks kõigi töötajate kaasatust asutuse arenguprotsessi. Tegutseme üheskoos ühiste eesmärkide nimel. Hindame tööd, mida igaüks meist teeb. Teeme oma tööd südamega. TEGUTSEME TEADMISTEPÕHISELT Väärtustame innovatiivsust ja uusi teadmisi. Teadvustame protsesside põhjuseid ja tagajärgi ning enda osa nendes. Rakendame ennetavaid tegevusi. HOIAME KESKKONDA Peame puhast keskkonda suureks rikkuseks. Arvestame kõigi oma tegevuste otseseid ja kaudseid tagajärgi. Igapäevases tegevuses käitume keskkonnasäästlikult. Põllumajandusameti keskkonnapoliitika Sander Aasmäe 12HL Sander Aasmäe 12HL
Kareva Öeldakse, et seal, kus on hing, on ka hinge kodu. Inimese puhul on hingele koduks tema keha. Kui inimene sureb, peab ka hing minema ja endale uue pesa otsima. Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes? Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi. Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast
pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus
,,Kättemaks on omamoodi metsik õigusemõistmine" Francis Bacon Isekirjutatud essee Mida üldse tähendab sõna 'kättemaks'? Põhimõtteliselt on see kirglik soov teha tasa selle inimesega, kes on sulle või su lähedastele halba teinud. Inimeste puhul on see täiesti loomulik tunda viha, kuid kättemaks toob sinus välja kõige halvima, viies sind samale kahetsusväärsele tasandile nendega, kes halba üleüldse alguses tegid. Siiski, paljude arvates tuleks kättemaks jätta saatuse hoolde, et see nagu 'karma' tagasilöögi annaks. Kättemaksu on võimalik ükskõik kuidas teha, ,, mida geniaalsem seda uhkem" arvavad inimesed, mis paraku tõsi pole. See on kõigest üks kole viis väljendada meie viha. Küllaga miks on üldse vaja väljendada oma viha kellegi vastu? Milleks selline jama vaja läbi teha? See on ju täiesti mõtetu, selles olen kindel. Ei peaks ju nii palju vaeva nägema kellegi peale, keda uskumatult palju vihkad...
rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust. Majandus Toetame rohkem väikeettevõtlust, jaotades neile senisest suurema osa ettevõtlustoetustest. Depolitiseerime riigiettevõtete nõukogud ja lõpetame Riigikogu poliitikute osalemise nendes. Toetame avatud elektriturgu. Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika Anname kriminaalasutustele kõik vahendid võitluseks organiseeritud kuritegevusega.
Värvid ümbritsevad inimesi ja kujundavad keskkonda sõltumata ajast ja poliitilistest suundadest. Värvid panevad vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia ja tihtipeale ka tema otstarbe. Igapäevases elus ei mõtle sellele, et meile nähtavad värvid on mistahes objektilt peegeldunud, valgusallikas lähtunud elektromagnetiline kiirgus, mis toimib meie psüühikale, kas me seda teadvustame või mitte- üldjuhul aistingu tasandil. Ükski värvitoon iseenesest ei ole ilus ega inetu, rõõmus ega igav, vaid need hinnangud sõltuvad ainult inimese mingi hetke või olukorra seisundist, mil hinnatakse mingit värvitooni. Iga isiku hinnang mingi värvitooni kohta on sel hetkel tema jaoks õige otsustus. KASUTATUD KIRJANDUS Maison, M.C., Bodoano, B. (2008). Värv. Tln : Maalehe Raamat. Tõlkija Smidt, I., toimetaja Raudla, I. Uiga, S. (2002). Inimene värvilises maailmas
psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas
esimesele etapile. Nagu ka kõikide teiste visuaalsete objektide puhul, seostatakse näo tajumist ja sellele tähelepanu pööramist inimese mäluga. Näo äratundmist seostatakse eelkõige varasemalt nähtud näoga. (Samsonova 2013) 5 KOKKUVÕTE Kõige rohkem tajutakse isikutajus teiste inimeste füüsilisi tunnuseid. Isikutaju ei piirdu vaid sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Inimese taju sõltub hetkeseisundist. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või hoopis eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult
Nende põhimõtete kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ja rahuldamata ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks. Viimastest saavadki olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema sisekonfliktidest. Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus
Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus).
Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib olla tegemist tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid. Öised hirmud/õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole keegi ju meist läbinisti ideaalne.mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamine suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta. Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alataedlikult härib või rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla
tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on
Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID ehk MEIE KODU ON OHUS Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid. Meist igaühte huvitavad vähemal või rohkemal määral meie endi majapidamises aset leidvad sündmused - seega miks mitte - tere tulemast meie suure ja ühise majapidamise siseasjadesse!!! Ökoloogiline kriis Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord")
Siiski näib usutav -- apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu. Tõeliselt olev väljendab end meie alateadvuse intuitiivses tunnetuses ja me teadvustame seda ufo-fenomeni näol. Ufo-fenomen on äärmiselt laialdane ning mõistusele raskesti mõistetav, mis teeb ta 7 MINU ARVAMUS UFOde iseloomulikuks jooneks on nende võime lennata tohutu kiirusega, arendada sellist kiirust silmapilkselt täielikust paigalseisundist, samuti võime sooritada järske, isegi 90
konflikti osapoolte ühise tööülesande määramise teel. 3.1.1 Konflikti lahenduse neli sammu Konflikti lahendamine on probleemi konstruktiivne analüüs ja sellest järelduse saamine kuni lahenduse teostamiseni. Konflikti lahendamine jaguneb etappideks, mis on järgmised. Probleemi omaksvõtmine ja tunnistamine - tähendab seda, et me ei süüdista teisi, et meil on nüüd konflikt ja probleem, aga ei süüdista ka ennast, vaid teadvustame, et see on konflikt ja nimetame ning määratleme selle. Näiteks konflikt õhukese seinaga detaili üle hõlmab nii disainerit kui konstruktorit samas ettevõttes. (Kaldoja, 2011) Probleemi analüüs - kohapealt ei tasu küsida miks, sest, see ei ole edasiviiv küsimus. Edasiviiv küsimus on, kuidas, mismoodi, mille jaoks. "Miks" 10 küsitakse lihtsalt uudishimust ja viib süüdistusteni
mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne. 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid. 1.2.1. Ökoloogiline kriis Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks.
meeleoluna. Meeleolud kujundavad tundefooni, kuid ei vormi meie käitumist ja taju nii teravalt kui täiejõulised emotsioonid. Kuna ratsionaalselt mõeldes kulub otsuste tegemisele rohkem aega kui emotsionaalselt mõeldes, tuleb esmane reaktsioon südamest, mitte aga mõistusele toetudes. On olemas ka teist laadi emotsionaalne reaktsioon, mis on tunduvalt aeglasem ning millel me peas pikemalt leerelda laseme. Siin me oleme teadlikumad ning teadvustame seost mõtete ja nende toimel vallanduvate emotsioonide vahel ehk siis pikemaajaline hinnangu andmine, kusjuures selles, millised tunded tekivad, mängivad meie mõtted olulist rolli. Näiteks kus me jõuame järeldusele, et ,,taksojuht petab", järgneb sellele kohane emotsionaalne reaktsioon. Meie kõige intensiivsemad tunded kujutavad endast tahtmatuid reaktsioone: me ei saa valida, millal nad tekivad. Stendhal kirjuats: ,, Armastus on nagu palavik, mis tuleb ja läheb meie tahtest sõltumata
Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib tegemist olla tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid. Öised hirmud ja õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole ju keegi meist läbinisti ideaalne. Sel juhul väljendab uni nõuet endale oma varjukülgi tunnistada. Mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamini suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta. Kuidas unenägusid meeles hoida? Kuidas oma unenägudega töötada? Kõigepealt on vaja õppida neid meelde jätma. Katsuge enne magamajäämist sellele häälestuda: tahan oma unenäo, mis kindlasti tuleb, meelde jätta, kasvõi ainult katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud
tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. 4 ISIKUTAJU ABIMEHHANISMID Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult
mida kõige rohkem väärtustab. (võivad tekkida neuroosid). Mida suurem vahe tegeliku ja ideaali vahel, seda suuremad neuroosid. Iseenda võtmine sellisena, kes sa oled, selle asemel, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus. Ei peaks võtma ennast ideaalmina kontekstis. Kongruentsus ja inkongruentsus. Tähendab kokkulangemist, ühildumist. Isiksuses ühilduvad see mida inimene väljendab, kogeb ja teadvustab- langevad kokku kogeme- väljendame- teadvustame. (1). Tema puhul on tunda idafilosoofiate väljendumist, nende mõju. Nt enda vajadust kohe väljendada. || Tekivad erinevused selle vahel, mida kogeme, väljendame ja teadvustame. (2) et käitumine ja teadvustamine ei ole ühesugused, nt ütled et oo on huvitav ja ma olen erk, samal ajal haigutad. -->Psühhoteraapia tegeleb inkongruentsusega. Aidata reaalsust teadvustad, väljendada oma tegelikke mõtteid, tundeid. Teised tajuvad neid kui valelikke ja ebasiiraid
enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib? 7 Edwards nimetab nende kahe hooldusliigi (kavatsuslik ja ontoloogiline) omavahelist suhtestumist „kaastundlikuks teadlikkuseks“ (sympathic awareness). Kaastunnet mõistab ta siinkohal kui „mentaalset osalust (koos) teisega tema hädas“. Kuigi me ei koge seda sarnaselt teisega, teadvustame siiski endale teise kannatusi ja vajadusi. Sellest lähtub konkreetne tegutsemine. Peamiselt kasutatud kirjandus: Carper, B.A. 1978. Fundamental Patterns of Knowing in Nursing. - Advances in Nursing Science, 1(1), 13-24. Edwards, S.D. 2001. Philosophy of Nursing: An Introduction. Houndmills, Basingstoke, Hampshire: Palgrave. Marcum, J.A. 2012. Philosophy of Medicine. - Internet Encyclopedia of Philosophy. http://www.iep.utm.edu/medicine/ 8
tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise 11 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke
FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on:
Mitmekesisuse seostamine ei saa olla antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb mitmekesisuse ühtsust pidada lõpliku subjekti teise tunnetusvõime, spontaanse arutunnetuse tulemuseks. Kanti enda sõnadega: “… igasugune seos, teadvustame me seda endale või mitte …, on arutoiming, mida me tähistame üldise nimetusega süntees, osutamaks sellega ühtlasi ka, et me ei saa mittemidagi ettekujutada seostatuna objektis, ilma et me poleks seda eelnevalt ise seostanud; kõigist ettekujutustest on seos ainus, mida ei anta objektiga, vaid saab olla loodud üksnes subjekti poolt, kuivõrd see on subjekti spontaansuse akt” (B 130). Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju-
6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis
Teostes on tugev atmosfäär. Kasutab antiigist pärit esemeid. Unenäolised, perspektiiv paigast. Sürrealism Automatism - kunstnik töötab mõtlemata Veristlik sürrealism Joan Miro 1893-1983 Nokturn - katsuvad minna sügavamalt inimese sisse Sigmund Freud ja tema ideed on hinnas. Kolm liikuva panevat jõudu Kataloonia Maastik - Karneval - Salvador Dali Pehmed kellad - mälestuste püsivus. Kuidas me tajume aega. Sipelgad = kõdunemine Suur masturbaator - Põlev kaelkirjak - mida vähem me teadvustame liikumapanevaid jõude on meil võimalik vältida manipulatsiooni Mae West - naine nagu salong Orjaturg kaduva Voltaire büstiga - esmapilgul üks, tegelikult teine. Maailma tuleb vaadata teisiti. Rene Magritte 1904-1959 Vägistamine - The treason of images - Armunud - Inimese lapsed - huvi äratamine. Tung näha Inimese seisund - Dada on lõpp, sürrealism on ülesseehitus. Eesti kunst 1900-1940 Ants Laikmaa - faktid vaata slaidilt Esimene kunstikool, kus võib õppida eesti soost inimene
kuni lahenduse teostamiseni. Konfliktide lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile uute konfliktide taustal. Konflikti lahendamine jaguneb etappideks, mis on järgmised: 1. Probleemi tunnistamine ja omaksvõtmine Tähendab seda, et me ei süüdista teisi, et meil on nüüd konflikt ja probleem, aga ei süüdista ka ennast, vaid teadvustame, et see on konflikt ja nimetame ning määratleme selle. Näiteks konflikt õhukese seinaga detaili üle hõlmab nii disainerit kui konstruktorit samas ettevõttes. 2. Probleemi analüüs Kohapealt ei tasu küsida miks, sest, see ei ole edasi viivküsimus. Edasiviiv küsimus on, kuidas, mismoodi, mille jaoks. "Miks" küsitakse lihtsalt uudishimust ja viib süüdistusteni. Näiteks küsimus “miks sa nii tegid?“, kuidas sellele vastata? Pealegi see on rohkem
on väga kahju. Kuna ainult sekretär ei tunne nii, vaid ka teised töölised. 2.3 Juht, kui motivatsiooni tekitaja Juhi roll motiveerimisel: · Innustaja · Motiveerimise võtmeisik · Töötajal aitab edasi liikuda arenguvestlus · Tunne ja kiida · Õogete inimeste värvamine · Hooli alluvate arvamusest · Mooekonnatöö · Info jagamine Motivatsioon on teema millega puutume me kokku päevast päeva, kas siis me teadvustame seda endale või mitte. Üksinda töötades motiveerime me end ise, kuid meeskonnas või ettevõttes töötades. Juhi roll on oluline igas ettevõttes, juht peab teadma kuidas oma alluvaid motiveerida ja neid paremini tööle panna, et nad teeksid oma tööd innukumalt ja oleksid loovamad, kuid teisi motiveerida on väga raske ja vägisi seda teha ei saa. Töötaja peab olema ka ise valmis ja tahtma tööd teha ja olema vastuvõtlik meetoditele, millega püütakse teda motiveerida
• Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate tasutkehade suhtes olla erinevad • näiteid? • keha liikumisolekut iseloomustab kiirus • Kiiruse ühik • m/s • 8m/s tähendab? • Et keha hakkaks liikuma peab teda mõjutatama kas otseselt mõne keha(aine) poolt või mõne välja vahendusel: • Välja eriomadused võrreldes ainega: mõõtmete puudumine ja paljude väljade samaaegne üksteist mitte segav eksistents. • Igapäevaselt küll teadvustame enim gravitatsiooni välja, aga tänapäeval ilmselt igapäevaselt olulisim elektromagnetväli • Saame keha otseselt katsuda, aga kuidas välja “katsuda”? surudes kokku kahe püsimagneti samanimelisi pooluseid • kummalgi kehal on oma väli, mille kaudu nad mõjutavad üksteist • Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. • Jõu tähiseks on F ja mõõtühikuks on
· Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate tasutkehade suhtes olla erinevad · näiteid? · keha liikumisolekut iseloomustab kiirus · Kiiruse ühik · m/s · 8m/s tähendab? Reemo Voltri · Et keha hakkaks liikuma peab teda mõjutatama kas otseselt mõne keha(aine) poolt või mõne välja vahendusel: · Välja eriomadused võrreldes ainega: mõõtmete puudumine ja paljude väljade samaaegne üksteist mitte segav eksistents. · Igapäevaselt küll teadvustame enim gravitatsiooni välja, aga tänapäeval ilmselt igapäevaselt olulisim elektromagnetväli · Saame keha otseselt katsuda, aga kuidas välja "katsuda"? surudes kokku kahe püsimagneti samanimelisi pooluseid · kummalgi kehal on oma väli, mille kaudu nad mõjutavad üksteist · Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. · Jõu tähiseks on F ja mõõtühikuks on
käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates (Toomela enda väljamõeldis). Mina on minu tunded, maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja minu meeleolud, minu väärtused ja hoiakud, minu individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas mõtted ja kõik muu taoline. Psüühika määratlus on psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On lühidalt sõnastatav ka nii Mina on minu kogemused. mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi Psüühikaid võib olla erinevaid. võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam Individuaalne kogemus: Kui kogemused oleksid vaid olemas ei ole. liigiomased, nagu taimedel, siis oleksid kõigi 3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega indiviidide kogemused ühesugused ja "mina" on sel vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale juhul sama mis "meie"
Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha
Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha
Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja kui teada saame, sureme teadmisesseJ . Edasi saame Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (18861941) toel: Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam olemas ei ole. 3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale kättesaadavateks närviimpulssideks transformeeritakse. Kogemused on erinevad, kuigi inimesed on sarnases situatsioonis või keskkonnas. Keskkonna määrab indiviid. Meile tundub, et me oleme iga päev samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid õppimisi iga see kogemus teeb meid
tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik
kõnefunktsioon- eesmärk, milleks kõneleme, mida me saavutada tahame. Õpetaja peab teadvustama põhifunktsioone. Laps peaks oskama keelt kasutama erinevatel eesmärkidel (motiveerimine, ergutamine, valetamine, fantaseerimine, palumine, nõudmine) · mõtte (pragmaatika) ja tähenduse(semantika) vahekord- MÕTE EI OLE TÄHENDUSE SÜNONÜÜM. · Keeleliste ja metakeeleliste operatsioonide roll. Metakeelelised operatsioonid- (meta- teadvustamine)- teadvustame midagi keele osas- operatsioonid või toimingud, mille eesmärk on keelt uurida, keelt teadlikult analüüsida. Loomulik kõne on alateadlik, laps hakkab mõtlema siis, kui puutub kokku kirjaliku kõne osaoskustega. Nt häälikanalüüs- oluline toiming, mille peab omandama selleks, et sõna kirjutada- häälikukoostise analüüs, mis järjekorras on sõnas tähed, häälikud. (Et sõna AUTO kirjutada- sõnas on 4 häälikut, esimene
ümbritseb ja mis on vabalt kättesaadav. See energia kuulub igale otsijale, kes soovib õppida tervendamiskunsti. Vahet ei tehta nahavärvi, usutunnistuse ega vanusega tee on lahti igaühele, kes on valmis reikit vastu võtma (Vt. Lisa 4). Käesolev uurimus paneb rohkem mõtlema selle universaalse energia ära kasutamise peale. Meil kõigil on see energia olemas, aga kuivõrd me reikit endile tegelikult teadvustame? Autor uuris teema aktuaalsust Saare- ja Muhumaal. Uurimistöös on püstitatud järgmised probleemid: Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga? Kas neis on usku armastusse? Usku energiasse ja sellega tervendamisse? Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus: Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse?
luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda.
luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda.
interpreteerida!)Teadmine on mõistmine asjadest ilma õpetamiseta. Enamus ei mõista nähtut, isegi õppides ei taibata, vaid üksnes kujutatakse endale ette. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Tema arvates on tegelikkus miski, mis oli enne meid,mis on praegu ning mis on peale meid pidev. Ühesõnaga miski, mis on alati olnud ja jääb alati ka olema. Miski mida me ei suuda kujuta, kuid me teadvustame paratamatult selle olemasolu. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Küsitakse oleva olemuse kohta. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Kas oleval, kui olemas olveval? Oleva olemise kohta, mis ühe asja olevaks teeb? Mida tähendab asja ontoloogiline staatus? ( on need asjad mis tegelikult on, on need asjad mis näivad olevat kuid tegelikult pole). Olemuse loomuse kohta küsitakse (õpetus asjade olemuses, sisemisest loomusest), mis on olemus, kui niisugune?
ühe vahele? D: Me asume neljandas mõõtmes. A: Ei, meil on kolmemõõtmeline reaalsus. Seda teavad kõik. D: Kõik, kes ei taha lugeda mõõtmeks ka ajalist aspekti. A: Aeg see on mõõtühik! D: Samamoodi nagu pikkus, laius ja kõrgus. A: Jah, kuid see on inimeste väljamõeldis. D: Ja pikkus ja kõrgus ja kõik see, mida on võimalik Maal mõõta ja arvestada, on inimeste välja mõeldud. A: Nii, et läheme otse viiendasse mõõtmesse? D: Midagi taolist. Kuid enne seda me taipame ja teadvustame mõningaid reaalsuse aspekte, näiteks kuidas on lood nn mõõtmistega. A: Tahad öelda, et heidame magama ja äkki, järgmisel päeval, ärkame viiendas mõõtmes? D: Ei, me lihtsale ei uinu ega ärka järgmises mõõtmes. Maal toimuvad paljud sünd- mused. Need on endelisteks märkideks. Igal juhul on ülemineku kestus kolm kuud. Ja nende kolme kuuga me mõistame, mis asi on tegelikult neljas mõõde. A: Mis märkidest sa räägid? D: Ennekõike saab otsustavaks aasta 2009
annaabi.ee 
