Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad seada veeriseid, orientat- siooni ja lehekülgede
..............................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord................................................................................................................9 1. Veeriste määramine Topelt klõps joonlaua tumedale osale > Lehekülje häälestus 2 3 2.Teksti vormindamine Fonti muutmine > Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu > 4 5 3.Lõigu vorming Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid
· tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimi (Räpina Ühisgümnaasium), töö pealkiri (soovitav ülejäänud tekstist suuremalt), töö iseloom (eksamitöö, uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje kõrgusele ning tavaliselt lehekülje paremale serva, juhendaja ees- ja perekonnanimi. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje paremale serva, töö valmimise koht, aastaarv. Tiitellehel punkti ei panda. Tiitellehe iga element paikneb omaette real. Koht ja aastaarv võivad olla ka samal real, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida tiitellehel algab suurtähega (välja arvatud uuele reale üleminev pika pealkirja jätk). Vt. juhendi lõpus näidist. 3. TÖÖ PÕHIOSA
· frameborder=... saab määrata, kas akendele raamid tehakse või mitte. (yes, no) · bordercolor=... saab määrata akna raami värvi. Element kirjeldab akna sisu. Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa Parem osa Selleks, et teha sama struktuuriga lehekülje, meil peab olema kokku 3 html- dokumenti: index.html see html dokument sisaldab informatsiooni raamide struktuuri kohta; vasak.html tavaline html dokument; parem.html tavaline html dokument. Nende html dokumentide koodid on järgmised: index.html
5. kokkuvõte; 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut
Kolme kodulehekülje analüüs www.saaremaamuuseum.ee + Detailne. Kõik tähtsamad punktid on - Kehv lehekülje kujundus pealehel olemas + Puuduvad grammatika vead - Liiga palju valget ruumi + Lisaks nendele tavalistele andmetele, mida - Peale eesti keelse versiooni on ainult inglis võib leida (kontakt, hinnakiri jne), on seal ka keelne versioon. Võiks olla ka venekeelne muud põnevat ja huvitavat lugemist versioon www.atlas.ee + Kontaktid on pealehel välja toodud - Jällegi kehv lehekülje kujundus
erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendamisest. Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku Makkett tähendab valikuid, mis on eelnevalt tehtud (tekstikiri, veerulaius, pealkirjade jm kirjas jne). Makett paneb küljendaja, toimetaja ja reporteri tööle piirid. Maketitegemine ei kuulu reporteri ja toimetaja töö hulka. Lugeja käitumist määrab see, milline info on esile tõstetud, millega püütakse lugeja tähelepanu. Tavalisemad info esiletõstmise moodused on suur pealkiri ja lisapealkirjad selle
et sellel alal töötavate firmade arv on tohutu. Veebidisaini firmade hinnad Hinnad on vägagi erinevad ning kõikuvad erinevate veebidisaini firmade vahel. Hinnad on eriti erinevad just erinevate riikide firmade vahel. Eesti ja USA omad võivad arvuliselt ju sama palju küsida, kuid 1 USA dollar on 0.775735009 eurot, siis on USA hinnad ka kõvasti kõrgemad. Tavaliselt pannakse hinnad vastavalt pakettidele, mida pakutakse. Näiteks 5 lehekülje, mõningate piltide ning mõne lisajubina eest küsitakse USA`s (või tegelikult küll pea kõikides firmades, mis arveldavad dollaritega) keskmiselt umbes 150-500$. Minimaalselt u. 50$ ning maksimaalselt u. 800-900$ pakkumisi. Järgnevalt tulevad paketid, kus pakutakse lisadena juba ka külaliste raamatuid, teadete tahvleid, loomulikult rohkem lehekülgi, logode disaini ning lõpuks ka nn. poekaarte (shopping carts) jms. Kõrgemaid hinnad ulatuvad mitmekümnetesse ja isegi sadadesse
on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on Uute külastuste osakaal Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad Veebilehel viibitud aeg Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) 16
Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põhikoolis on antud ette, et tiitellehe tekst on fondiga 20, välja arvatud töö pealkiri, mis kirjutatakse 24-punktilises kirjas.
· Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed) Märkus: a) Tiitelleht juhendajaga lehekülje keskosa algab lehe 1/3 kõrguselt (8cm), juhendaja andmed lehe 2/3 kõrguselt (16cm) vaata Näidis1. b) Tiitelleht juhendajata lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt (12cm) vaata Näidis2. Nädis1: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja:
· Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed) Märkus: a) Tiitelleht juhendajaga lehekülje keskosa algab lehe 1/3 kõrguselt (8cm), juhendaja andmed lehe 2/3 kõrguselt (16cm) vaata Näidis1. b) Tiitelleht juhendajata lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt (12cm) vaata Näidis2. Nädis1: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus
· Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed) Märkus: a) Tiitelleht juhendajaga lehekülje keskosa algab lehe 1/3 kõrguselt (8cm), juhendaja andmed lehe 2/3 kõrguselt (16cm) vaata Näidis1. b) Tiitelleht juhendajata lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt (12cm) vaata Näidis2. Nädis1: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja:
Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasuta selget ja täpset teemat oskuskeelt. Kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. · Teksti joondus servast servani, sirged servad (kahepoolne ehk rööpjoondus). · Lehekülje numbrid lehekülje allservas, keskel või paremal servas. · Pealkiri joonda vasakule, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt lehelt. · Joonised nummerda läbi töö. Joonis paiguta lehekülje keskele. Joonisel on
laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje rikke erandiks võib olla aheldatud teiste eranditega ilma, et tekiks kahekordset riket. Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks
· sõna1 sõna2 · ,,sõna1" ,,sõna2" · ,,sõna1 sõna2" ,,sõna3 sõna4" Tahad otsida kindlat fraasi: · ,,sõna1 sõna2 sõna3" Tahad otsida mingi sarja ühte osa: · sarja nimi +osa_number - Lord of The Rings +III · ,,sarja nimi"+osa_number Tahad leida kindlat tüüpi faili · sõna1 filetype:doc · sõna1 filetype:pdf · sõna1 sõna2 filetype:jpg Tahad otsida lehekülje pealkirja järgi · allintitle: sõna1 Tahad otsida lehekülje sisu järgi · allintext: sõna1 Tahad otsida lehekülje URL'ist · allinurl: sõna1 Tahad otsida leheküljel asuvatest linkidest · allinanchor: linux Otsene seos · otsingusõna ja klikid nupule ,,I'm Feeling Lucky" ja otsingumootor saadab su kohe otse lehele mida ta selle sõnaga kõige paremini seostab. Nt. sisestad ,,Ilmatsalu põhikool" ja klikid nupule ,,I'm Feeling Lucky" ning sind saadetakse otse Ilmatsalu Põhikooli kodulehele.
Sügava navigatsiooni korral on algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning suure hierarhiaga. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Sügava navigatsiooniga menüüd on tihti esitatud hiirega avanevatena või automaatselt sulguvatena, mistõttu võib külastajal tekkida raskusi menüü enda kasutamisega. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust peita ning jätta kasutajale algselt mulje lihtsa ülesehitusega veebilehest, et külastajat mitte segadusse ajada. Conversion rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on? Näitab veebilehe külastajate hulka, kes on läbinud ostuotsustusprotsessi ning muutunud veebilehe külastajast ettevõtte teenuse või toote tarbijaks.
Kui selle peale minna hiirega, siis kuvatakse vihjena aadress, kuhu see hüperlink viitab. Hoides ctrl klahvi all ja klikkides sõnal, saab sinna netilehele. Kui kirjutada teksti veebiaadress tavalisel kujul nagu see ikka on, siis luuakse hüperlink automaatselt. Joonealune märkus: · kommenteeritav sõna aktiivseks muuta · references · footnotes · insert footnote · lisatakse automaatselt sõna lõppu ülanumber ja lehekülje lõppu sama number ja kursor hakkab seal vilkuma Kui valida endnote märkus lisatakse dokumendi lõppu. Käsklus next footnote võimaldab liikuda ühe joonealuse märkuse juurest teise juurde. Previous footnote võimaldab tagasi liikuda. References lehel footnote lahtris on all nurgas märge, millele klikkides avaneb aken Footnote and Endnote, millel saab lisaks muuta valikuid. Sellelt lehelt saab muuta ka endnotes-ite (järelmärkus) kriteeriume aga juhul kui sõna oma
kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2009. Valin artikli ,,Millennials in the Workplace: A Communication Perspective on Millennials' Organizational Relationships and Performance" http://link.springer.com/article/10.1007/s10869-010-9172-7. Artiklil on kaks autorit: Karen K. Myers, Kamyab Sadaghiani, siis valisin Kamyab Sadaghiani. Trükkisin
Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Leheküljenumber paikneb lehekülje alumisel veerisel. 4. Tekst peab jääma paberi servast vasakult 4 cm, paremalt 2 cm, ülalt 4 cm ja alt 3 cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist. Soovitav on kasutada korrastatud veergu. Töö põhiosad algavad kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu
lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud
6) Nummerdamata loetelu loomiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 7) Nummerdatud loetelu tegemiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 8) Teksti joondamiseks rööpselt peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 9) Selleks, et viia pealkiri lehekülje keskele, peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 10) Reavahetuse tegemiseks vajutada a) AltGr+Enter b) Ctrl+Enter c) Shift+Enter 11) Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi a) Space (tühik) b) Enter c) End. IX klass II grupp 12) Tekstikursori liigutamiseks rea algusesse vajutada a) PageUp b) End c) Home
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse
Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse KORRALIK REFERAAT KORREKTNE VORMISTUS!
Peatükkide arv tuleneb töö sisust kuid igal juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega. 2.2.4. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud. Kokkuvõttes ei püstitata enam uusi probleeme. 2.2.5 Võõrkeelne kokkuvõte (resümee) Võõrkeelne kokkuvõte peab andma paari lehekülje ulatuses lühiülevaate töö eesmärgist ning töö põhitulemustest ja järeldustest. Õpilastööle võõrkeelset resümeed tavaliselt ei lisata. 2.5. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka, mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud. Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud tema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite kogumikke, teaduslikke
samu asju, mida firma tervikuna. Olemasolevate töötajate hulgas aitavad firmakultuuri üleval hoida näiteks ühised koolitused ja väljasõidud. Saabus aeg, kui Baker hakkas otsima edasisi arenguvõimalusi. Tema järgmiseks töökohaks sai BabyCenter internetilehekülg lapseootel ja väikelaste emadele. Esialgu küll kaheldi sellise lehekülje vajalikkuses, kuna kogu info saaks ka raamatutest, arstidelt ja tuttavatelt kätte. Siiski saatis lehekülge suur edu. Selle lehekülje üheks trumbiks peab ta massipersonaliseerimist. Suunates lehekülje eri osad eri inimgruppidele (nt 7 kuud rasedad, 2 kuuste laste emad jne), tundus lehekülje külastajatele, nagu neile lähenetaks isiklikult. Samas oli ka võimalus suhelda teiste sama etappi läbivate emadega. Leheküljel on kasutajaid üle maailma, kuid probleemid on siiski sarnased. Bakeri järgmiseks töökohaks sai personaalmeditsiiniga tegelev ettevõte Navigenics. Selle põhiliseks
2. Enne teksti kujundamist märgista tekst ära (tee mustaks)! 3. Iga sõna järele tee ainult üks tühik! Salvestamine. Töö esmakordsel salvestamisel või tööle uue nime andmisel: Ava menüüst Fail (File) sealt vali salvesta nimega (Save as..) avanevast aknakesest leia oma kaust, seejärel anna tööle nimi ja lõpuks salvesta. Lehekülje nr lisamine tööle 1.Ava Menüüst LISA 2.Avanevast aknakesest vali leheküljele sobiv paigutus. (lk nr. peaks olema paremal lehekülje ülaservas. 3.Kui sul on tööl ka tiitelleht juba olemas, siis eemalda linnuke lahtrist: NÄITA ESILEHE NUMBRIT 4.OK 4 Uue lehekülje lisamine 1.Ava menüü LISA 2.Vali rippmenüüst PIIR 3.Klõpsa OK NB. Uus lehekülg tekib sinna kus sinu kursor vilgub Töö vormistamine Sissejuhatusse kirjutatakse oma töö eesmärk ja kuidas see saavutatakse. (lühike iseloomustus) Kokkuvõttesse kirjutatakse, mida sa oma tööga saavutasid. Millest oli jutt. Kas eesmärk sai täidetud? Näiteks:
pealkirjade nummerdamine on vabatahtlik kõik pealkirjad kõik teema arendamisega seotud sisuliste osade pealkirjad Õige! Kirjalikes töödes nummerdatase vaid teema arengut sisaldavate osade nagu nt peatükkide, alapeatükkide ja alapeatükkide punktide pealkirjad. ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad peatükid ja alapeatükid kõik kirjaliku töö osad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: kasutatud allikate loetelu viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud allikad. kasutatud allikad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad kõik kirjaliku töö osad peatükid ja alapeatükid sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Käekiri arial Kirja suurus 12 pt Kirja laad Rasvane püstkiri 9. Pealkirja ja teksti vahed NÕUDED KUIDAS TEEN Pealkirja ja teksti vahele a) Klõpsan pealkirjal jäetakse 12 pt b) Valin küljendus- vahed c) Sätin paika vahe kas enne või pärast pealkirja olenevalt sellest, kus pealkiri asub d) Lehekülje ülaääres asuval pealkirjal(1. Taseme pealkiri) enne 0, pärast 12pt e) Tekstide vahel asuval pealkirjal (2. Ja 3, tasem pealkirjad ) enne ja pärast 12 pt 10. Lõikude vahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Klõpsa lõigus 6 punkti b) Valin küljendus- vahed
3 Salvestamine. Töö esmakordsel salvestamisel või tööle uue nime andmisel: Ava menüüst Fail (File) sealt vali salvesta nimega (Save as.) avanevast aknakesest leia oma kaust, seejärel anna tööle nimi ja lõpuks salvesta. Vaata ka raamatust lk. 79 Lehekülje nr lisamine tööle 1. Ava Menüü LISA 2. Avanevast aknakesest vali leheküljele sobiv paigutus. lk nr. peaks olema paremal lehekülje ülaservas, seega vali LEHEKÜLJE ÜLASERVAS (PÄIS). 3. Kui sul on tööl ka tiitelleht juba olemas, siis eemalda linnuke lahtrist: NÄITA ESILEHE NUMBRIT 4. OK 4 Uue lehekülje lisamine 1. Ava menüü LISA 2. Vali rippmenüüst PIIR 3. Klõpsa OK NB. Uus lehekülg tekib sinna kus sinu kursor vilgub Töö vormistamine Sissejuhatusse kirjutatakse oma töö eesmärk ja
algavad esimeselt kuupäeva Automaatse vahel liikumine leheküljelt. lisamine kellaaja lisamine Kui tahad teksti jaluses või päises joondada (paremale, vasakule, keskele), siis kasuta teksti joondamise nuppe. Leheküljenumbrite lisamine (2 võimalust) 1. Insert > Page Number Võta linnuke ära, kui tahad, et lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, mitte esimesest. Lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, arvestades ka esimest lehekülge. Vaata näidet. Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 2 3 2. Et leheküljenumbrid algaksid kolmandalt lehekülgedelt numbriga kolm e sissejuhatuse leheküljelt. Vaata näidet
statistiline lühiuur Teema valiku põhjus: Ma tegin valikuks arvutada välja terve lehekülje populaarsemad sõnad. Seda on hea liht Andmete kogumise viis: Valisin leheküljeks ühe telegrammi lehe. Kasutasin ctrl + f, et teada saada mitu korda on Allikas: http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mikrolaineahi-havitab-kasulikud-toitained-ja Sagedus-jaotustabelid Sõna: on ja mis ei toidu kordade arv: 56 47 31 28 17 Diagrammid Chart Title 60 50
Kasutatav kiri Times New Roman, suurus 12pt Töö autoril on vabadus kujundada tiitellehe pealkiri vastavalt oma maitsele. Ülejäänud töös pealkirju mitte kasutada vaid uued osad eraldada 2- kordse reavahetusega Taandrida ei ole, tekstilõigud on üksteisest eraldatud 2-kordse reavahetusega Reavahe on 1,5 (Format Paragraph Line spacing 1,5 lines) Kasutusel täis-joondus (Justify) ehk tekst on lehekülje vasakust kuni parema marginaalini (vt järgmist punkti). Põhjendamatuid sõrendusi ja lünki ei tohi tekkida.Vajadusel kasutada poolitamist. Loeteludes, tabelites jm sarnastes elementides võib kasutada ka ühekordset reavahet. Trükilehe suurus A4, vasak marginaal 4 cm, parem 2 cm, ülemine ja alumine marginaal 3 cm (File Page Setup Margins) Leheküljenumbrid algavad teisest lehest numbriga 2 (tiitelleht on nummerdamata), paiknevad lehe allääres paremal servas
Lisaks sellele, et iga dokumendi juurde tuleb valida õige font ja kirjasuurus, on tähtis ka see, milliselt on vormistatud lehekülg ise. Wordil on lehekülgede puhul ka oma vaikeseaded, mis ongi kasutusel siis, kui inimene ise midagi muuta pole soovinud. Päris tihti aga tuleks leheküljeseadeid muuta ise, selleks ongi Wordis eraldi lehekülgede määramise osa nimega Küljendus (Page Layout). Nagu pildilt näha, on Wordil vaikeseaded näiteks nii lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite jaoks. Kõike seda saab aga muuta ka ise. Veeriste (Margins) määrangud Leheveerised on lehe servadel olev vaba ruum. Valida on võimalik mitmete veerisetüüpide seast. Kõige levinum neist on Tavaline (Normal). Selle sätte puhul on nii üleval, all kui ka külgedel vabaks ruumiks sätestatud 2,5 cm
Open - avab olemasoleva dokumendi Close - sulgeb parajasti aktiivse dokumendi Save - salvestab parajasti aktiivse dokumendi Save As olemasoleva faili salvestamine uue nimega (dokumendi vana versioon jääb muutmata kujul alles) Save As HTML - salvestab dokumendi hüpertekstina Versions dokumendi erinevate versioonide salvestamine Page Setup lehekülje suuruse ja muude parameetrite seadmine Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul Print - dokumendi välja trükkimine Send To faili kopeerimine vastavalt vajadustele Properties - dokumendi statistika ja sisu kirjeldus Viimati kasutatud dokumentide loetelu Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word EDIT - teksti parandamise-muutmisega seotud käsud Undo korralduse tühistamine Repeat korralduse kordamine
· Nüüd panen tekstilõikude vahed enne 0p ja pärast 12 · Nüüd vajutan OK ja sulgen seadete akna. · Vajutan kursori iga pealkirja juurde ning siis klõpsan pealkiri 1 peale. · Nüüd panen kursori pealkirja ette. · Vajutan Ctrl Enter ning peatükk liigub automaatselt järgmisele lehele. · Nii tuleb teha kõikide peatükkidega!!! 4) Lehekülgede nummerdamine · Võtan ülevalt riba pealt Lisa · Sealt lehekülje number, siis lehekülje lõpp ning tavanumber 3. · Nüüd panen ülevalt olekuriba pealt Erinev esileht linnukese ette · Siis panen Sule päis ja jalus 5) Sisukord · Määran pealkirjad · Selleks vajutan kursori pealkirja sisse (ükskõik kuhu) ja klõpsan ülevalt avalehe ja sealt Pealkiri 1 · Nii teen kõikide pealkirjadega · Nüüd võtan ülevalt Viited, siis valin Sisukord ja sealt Automaattabel 1
1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht.
Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming. Teisena esitletakse Jan Rahmani teosed. Temale järgneb üldsusele laiemalt tuntud Contra. Neljas raamatus esindatud looja on Olavi Ruitlane ning viimasena avaldab kirjatükke Pulga Jaan. Ilvese looming koosneb antud raamatus luuletustest, lauludest. Pikkuselt jäävad enamus alla poole lehekülje, pikemad on mõned luuletused ja laulud. Välja tööks teose Tii, mis on rahvale tuntud pigem lauluna (ei tea kas see on olnud algselt laul või luuletus), mis esindas Eestit 2004 aastal Eurovisioonil. Tekstis koonduvad ühtse teema alla- inimesed (Sofia kynõl, Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ
Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada.
Sisestades aadressiribale sõna, sõnaühendi või tähe (näiteks postimees) pakub Chrome: 1. Seda sõna sisaldavad aadressid (www.postimees.ee) 2. Mõned seda sõna sisaldavad artiklid sirvimisajaloost (http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1269939095) 3. Pakub välja võimaluse sõna vaikimisi otsingumootoriga otsida (postimees) 4. Leiab juba mõned esimesed otsingutulemused (postimees.ru) Aadressiriba Sisestades aadressiribale lehekülje, kus toimib enda otsingumootor on võimalik TAB-i vajutades kasutada sihtkohaks oleva lehekülje otsingumootorit. See võimaldab juba Chrome'i avalehelt leida konkreetse YouTube'is asuva laulu ilma mahukat YouTube avalehte laadimata. Chrome Translator Kui Crome tuvastab sirvitaval lehel võõrkeele, pakub ta võimalust see tõlkida. Kuna enamik tõlkeid toimub läbi inglise keele, ei vasta saadav tõlge enamikele eesti keele reeglitele, kuid hea fantaasia korral on
Grow font Suurendab kirja suurust. Shrink font Vähendab kirja suurust. Text highlight color Jätab mulje, nagu oleks tekstist markeriga üle tõmmatud. Font color Vahetab kirja värvi. Paragraph- Bullets Paneb valitud teksti ette järjepidamis punkti. Numbering Nummerdab teksti lõikude, punktide järgi. Multilevel list Saab teksti korrapärastada nii nummerdamisega kui ka sümbolitega. Aling text left Alustab teksti kirjutamist vasakult. Center Hoiab teksti lehekülje keskel. Aling text right Alustab teksti kirjutamist paremast küljest. Justify Hoiab mõlemal pool äärtes teksti ääri sirgetena. Line spacing Muudab kirjavahe ridu. Decrease indent Viib teksti paremale ja lahku. Increase indent - Tõmbab teksti paremale ja kokkupoole. Shading Muudab teksti tausta värvi. Sort Järjestab tähestikulises järjekorras. Styles- Stiili kastikeses on juba mõned enim kasutavamad kirja stiilid, suurused.
Vormistusnõuded 1. Tööl on sisukord 2. Reavahe kirjas on 1,5 3. Tekst joondatakse mõlema serva järgi. Kui reas tekivad suured tühikud, kasutatakse poolitamist 4. Joonised nummerdatakse, joonise pealdis lisatakse joonise alla 5. Iga põhijaotis algab uuelt leheküljelt 6. Kõik töö leheküljed nummerdatakse. Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid neile ei panda. Esimene number on teksti esimesel leheküljel. Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele. Kasuta Tallinna Reaalkooli koduleht. Õppematrjalid. Nõuandeid uurimistöö vormistamiseks arvutil http://www.real.edu.ee/oppetoo/uurimus/arvutis.htm 2 Sisukord 1. Anija küla üldiseloomustus ...............................................................................................
11. Kes on õpiku tegijad? 12. Kus toimus Eesti Vabariigi esimese aastapäeva paraad aastal 1919? 13. Kes on 5 kroonisel? 14. Mida valvas Basmakov jutus ,,Tühi padrun"? 15. Kes tõlkis vene keelest eesti keelde jutu ,,Tühi padrun"? 16. Mis aastal sündis Hannu Mäkolä? 17. Mis on luuletuse ,,Küsimus kilpkonnale" esimene küsimus? 18. Millele kirjutati viis tuhat aastat tagasi? 19. Mitu salmi on luuletusel ,,Karud piknikul"? 20. Millal suri Hannu Mäkelä? 21. Millal on Jaanipäev? 22. Kes on lehekülje 106 pildi autor? 23. Kes on loo ,,Väike nõid" autor? 24. Kes on Eesti tõstja? 25. Kes on lehekülje 14 alumisel pildid? 26. Mis on leheküljel 58? 27. Kes on pildil lk 23? 28. Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6
..................................................................................................................13 3 1. Referaadi osad Referaat koosneb järgmistest osadest (köidetakse samas järjekorras): · tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus · sisu (tekst, pildid, graafikud, joonised vm.); · kokkuvõte; · kasutatud kirjandus; · lisad. Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje numbrit tiitellehele ei kirjutata. 1.1. Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut
· Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles
Seevastu on menüütasemeid vähe, sisu struktuuri jaotus lihtne. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga soovitud informatsioonini. 1) Vähe klikke 2) Lühemad urlid 3) Liiga palju valikuid 4) Pikad menüüd Sügav navigatsioon- algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning paljude jaotustega. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje, mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust peita ning jätta kasutajale algselt mulje lihtsa ülesehitusega veebilehest, et külastajat mitte segadusse ajada. 1) Hea lühike menüü 2) Töötab hästi selgete allkategooriate puhul 3) Pikad urlid 4) Tühja lehe sündroom 5) Palju klikke sisuni jõudmiseks
lehekülge. Kokkuvõtte ülesandeks on anda lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on koostatud, lühidalt ülevaade kogu tööst: eesmärk, käsitletav probleem, uurimismetoodika, tulemused, järeldused ja tehtud ettepanekud. Kokkuvõttes tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele. Vajadusel lisatakse kõige olulisemad arvandmed, joonised vms. 3.3. Sisukord Sisukord kirjeldab töö struktuuri. See sisaldab iga alaosa pealkirja ja vastavat lehekülje numbrit. 6 3.4. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2. Töö eesmärgi sõnastamine: millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele
........................................................................................ 12 7. Kasutatud kirjandus................................................................................................... 13 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Üldnõuded 1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout-Size/Küljendus Suurus.). Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised). Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks
ja partneritelt. · Keskendudes oma põhitegevusele täidavad nad oma kohustused töötajate, ühiskonna, omanike ja partnerite ees. · Efektiivsus, kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus on nende tegevuse jätkusuutlikkuse kindel garantii. · Nad on pikkade joogitööstuse traditsioonidega ning väärtustavad nende säilimist ja arendamist. Oma tegevuses ja valikutes lähtuvad nad kliendi vajadustest. Seega vastutab iga A. Le Coqi töötaja kliendi rahulolu eest. Plussid ja miinused Selle lehekülje plussiks on kindlasti see, et kõik on väga kergelt üles leitav ja huvitav on lugeda. On kõik selgelt välja toodud, leiab kõike ettevõtte kohta. Nt, et kes on ettevõtte partnerid ja olemas on ka kohe välja toodud tööpakkumised. Samuti saab ka lugeda ja vaadata pilte A. Le Coq-i toodete kohta ning täpselt on välja toodud erinevate jookide tehnoloogilist protsessi. Edasimüüjatele on olemas ka tooteuudised, tooteinfo printimiseks, hinnakiri, tootepiltide ja logode andmebaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
