Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused
Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees [Elektrooniline õppematerjal]. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013). Kui elektroonilise allika tüüp ei ole täpselt määratletav (on näiteks lihtsalt ettevõtte veebileht vms), siis kasutatakse üldist tähist [WWW]. Näide: Eesti Seksuaaltervise Liit. Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine. [WWW] http://www.amor.ee/47584 (29.09.2007) Elektroonilise allikakirje koostamisel järgitakse põhijoontes trükitud allikakirje koostamise reegleid, kuid ilmumiskohaks märgitakse veebilehe aadress ning lisatakse materjali vaatamise kuupäev. Näide: Tiko, A. (2010). Vanemate ootused õpetajale. Haridus, 4, 25-30. [WWW] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu4.pdf (29.04.2013). Näide, kus autorit ei ole: REL 2011: Vabaabielu populaarsus kasvab. (2013). Eesti Statistikaamet. [WWW] http://www.stat.ee/65349 (29.04.2013).
reavahe 1,5 ii. Times new roman 12 iii. kaldkiri ainult võõrsõnade puhul iv. Vasakule 3 cm, üles, alla ja paremale 2 cm v. lõigud tühja reaga b. Kõik lehed nummerda c. tekst täpne selge ja loogliline d. Lõppu allkiri ja allkirjastamise kuupäev 14.Uurimuse tulemuste esitamine kirjalikus töös (tabelite, jooniste jms vormistamine) a. Väiksemad teksti b. suuremad lõppu lisadena 15.Viitamine, allikakirje vormistamine (loeng ei toimunud, ppt ja juhendi materjalide põhjal) a. Kui iga loll teab siis ei viita (keskharidus) b. Viitamine i. Joone all – lisad ülanumbri lause või lõigu lõppu ii. tekstisisene – tuuakse välja allika järjekorra number kirjanduse loetelus või lisatakse ka autori perekonna nimi, ilmumisaasta ja lk nr nt: (38, lk 5) või (Pelmeen 2050, lk 1-2) c
järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48–50). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat. Teksti sees ühendatakse autorite perenimed sidesõnaga „ja“; viitesulgudes kasutatakse &-märki; nt: (Pihl & Seeder 2003: 17). - Kui autoreid on 3–6, loetletakse esimesel korral üles kõikide autorite perenimed. Edaspidi esitatakse
aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Juhul, kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viite- sulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). - Kui ühel leheküljel viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda järjest, võib (nt pika nime või pealkirja puhul) pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,samas", nt: (samas: 12). (Kasutusel on ka ladinakeelne lühend Ibid. (ibidem samas kohas), kaldkirjas ja punktiga, nt: (Ibid.: 12)). Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele.
Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse allikakirje juurde töö lõpus paiknevas alfabeetilises kirjanduse loetelus. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne viidatav lehekülg tööst esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Näide ... uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Ventsel 1998: 18) ning sellest sõltuvalt ... 12
kuu, aasta. Kui ajaleht koosneb osadest, siis ka osa number; kui kasutatakse ajalehe lisa, siis ka lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide: PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat- siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015
annaabi.ee 
