Happevihmad (0)

Happevihmad
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
Aastatuhandete jooksul on atmosfääris välja kujunenud teatud tasakaalustatud reaktsioonid ning protsessid, millega inimkond on ennast kohaldunud.
Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni.
Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1].
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks , okaspuud kaotavad okkad, metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal.
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. 
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist.
Kuid on ka teadlasi kes on leidnud et mõõdukas happevihm võib olla loodusele kasulik:
Pärast enam kui 20 aastat kestnud Michigani lehtpuumetsade uurimist on Michigani Tehnoloogiaülikooli Metsaressursside ja Keskkonnateaduse Kooli teadlased jõudnud üllatava järelduseni: mõõdukas temperatuuritõus ja atmosfäärireostusest pärinev lämmastik tõstavad tegelikult metsade tootlikkust. Andrew Burton on üks teadur meeskonnast, mis on alates 1987. aastast neljas metsas Michigani loodealadelt lõunapiirkonnani pinnase temperatuuri, niiskust ja happevihmade poolt sellesse ladestatud lämmastiku tasemeid seiranud ja mõõtnud. Ta on leidnud, et kõrgematel temperatuuridel kasvavad puud kiiremini ja talletavad suuremate lämmastikutasemete juures rohkem süsinikku, kui niiskus on selleks piisav.
Kristjan -Artur Reek, 7a