Geneetiliselt muundatud organismid (1)

Geneetiliselt muundatud organismid

Euroopas on järjest rohkem levima hakkanud geneetiliselt muundatud organismid(GMO). GMO-d võivad olla bakterid , taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks . See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu?
GMO resistentsus putukatele ei garanteeri mürgitamisest loobumist, sest putukakindlaid GM taimi kasutatakse mitte mürgi asemel, vaid lisameetmena, sest täiesti putukakindel see pole. Maisis olev Bt-toksiin ei ole väga valiv – ta tapab ühtemoodi kahjulike ja n-ö kasulike putukaid, mis mõjutab omakorda teisi toiduahela lülisid. Teaduslikud uuringud tõendavad ka, et putukates areneb resitentsus Bt-toksiini vastu ning immuunsus areneb palju kiiremini kui mürgi tavakasutuse korral, sest pulbrit kasutatakse vaid vajadusel, kuid muundtaim toodab toksiini kogu vegetatsiooniperioodil . Selle tulemusel tuleks aga putukaid pritsida veel tugevama mürgiga.
Muundmaisi pooldajad räägivad küll suuremast saagist ja sellest, et putukamürki ei pea kasutama, kuid vahel võib suure saagikusega mais hoopis väiksema saagi anda. GM maisi propageerija Graham Brookes väidab, et selle kasvatamine võib suurendada saaki 15%, kuid Hispaania põllumajandusministeeriumi töögrupp on jõudnud hoopis arvamusele, et selle kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks . Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa.
2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit. Strandbergi arvates on GMO-uuringud kindlasti väga väga vajalikud ning tema arvates ei tohiks ellu rakendada tehnoloogiaid, mis on nii vähe uuritud ning mille tagajärjed alles hiljem võivad avalduda.

Kasutatud kirjandus

http://allergialaps.kolhoos.ee/stories/storyReader$80
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7533&old_art=37697
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=2271