From: [email protected] To: [email protected] Subject: Rashid Singh enterprises Dear Ms Jones I am glad that the negotation went so well. I wanted to take this opportunity to thank you for being coperative. We appreciate the fact that you made yourself available for discussion. I would like to confirm delivery date, discount, returned goods and guarantee once again. I would like to get 2000 necklaces and 1000 bracelets by 15. November and 3000 earrings by 30. November. The discount would be 3% on all goods and two-year guarantee. And at least I will be able to return all unsold goods, with the amount credit to my account. I hope that everything goes well with our transaction. Yours sincerely Scarlett Jefferson Sales Manager
KÜSIMUSED 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? 4. Millistest alltegevustest koosneb klienditeeninduse protsess tootmisettevõttes, millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika?
Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. KONTO ,,KÄIBEMAKS" DEEBET KREEDIT AKTIVA KONTO: NÕUDED OSTJATE VASTU DEEBET
veebileheküljed, kus on veel olemas mõni informatsioon selle teema kohta. 4 1. VMI MÕISTE Tarnija juhitud laovarude puhul on tarnijad vastutavad oma klientide laovarude eest: kontrollivad varude olemasolu, organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte, mis kindlustavad varude saadavuse vastavalt vajadusele. Selle süsteemi puhul klient ei esita tellimust tarnijale, vaid selle asemel jagab infot, mis on seotud tegeliku kasutuse või müügiga, laovarudega jne. See info on aluseks tarnijale kliendi laovarude täiendamiseks. Klient saab kasu nii varude taseme kui ka varude puudumisest tingitud riski olulises vähenemises. Tarnijad, saades infot tegelikkust nõudlusest või veebipõhise süsteemi kaudu, suudavad tootmist ja jaotust paremini planeerida. Kasu seisneb paremas võimsuse kasutuses ja kindlustusvaru vajaduse vähendamises (Villemi, 2008).
4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000
2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda
Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või
1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000.-, käibemaks 200kokku 1200. Arve on ostja po 9. Ostja tasub arvelduskontole tehingus 3 esitatud arve. 10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135.-, käibemaks25, kokku tasuda 162. Arve on tarnijale tasu 11
Toote tootmis protsess kujuneb järgmiste sammude käigus. Müügiosakonnast tuleb tellimus kauba tootmiseks ja siin tekib tootmisprotsessi algus ning esmase otsuse ning läbi vaatluse teeb tootmisjuht kas on selle toote jaoks eraldi tellida lisa materjali. Hetkel ma kajstan materjali tellimise protsessi kuidas see kujuneb ning liigub lõppfaasi välja. Esmalt siis esitab tootmisjuht küsimuse kas on vastava toote jaoks materjal olemas või on vaja tellida. Kui jah siis esitab tellimuse tarnijale ning saadab selle ära. Kaup tuleb kohale vastavalt tarenetähtajale kas kohe või hiljemalt 2-3 nädala jooksul. Kaup tuulakse kohale vastavalt tarne tellimusele. Kohale jõudnud kaup kontrollitakse üle kogused kas klapivad tellitud kogustele, kohale jõudnud kogustele ning arvel olevatele kogustele. Lisaks kontrollib üle ka hinnad mis on kokku lepitud tellimise hetkel. Arve vastab tellitule ja tootmisjuht kinnitab saabunud arve ning saadab edasi juhatusele kinnitamiseks.
Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440 Palgavõlg 48,000 60,000 Tulumaksuvõlg 40,000 47,060 Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600
K.- km 5660 e. Eesti fie ostab televiisori Soomest arvestatuna kroonidesse 8400 eest. D-teler 8400 D-km1680 K-võlad tarnijatele 8400 K- km 1680 f. Mittemaksukohustuslasest fie ettevõtja tellib konsultatsiooni oti farmerilt 45 000 väärtuses. D-kulu( teenus) 45000 D-km 9000 K-võlad tarnijatele 45000 K-km 9000 g. Maksukohustuslasest fie tellib seadme Hollandi mittemaksukohust .äriühingut 125000 väärtuses. D-seade 125000 D-Km25000 K-Võlad tarnijale 125 000 K-km 25000 h. Mittemaksukohustuslane äriühing tellib kaupa Norra maksukohustuslaselt äriühingult 56000 väärtuses. D-kaup 56000 D-km 11 200 K-võlad tarnijale 56000 K-km 11200
Abitegevused: 1. Hankimine 2. Tehnoloogia arendamine 3. Inimressursside juhtimine 4. Ettevõtte infrastruktuur 15) Mida annab väärtusahela analüüs? Lk 93-95 Väärtusahela analüüs annab võimaluse elimineerida või minimeerida väärtusahelas väärtust mittelisavad tegevused ja keskenduda väärtusahela tuumtegevusele. 16) Härjapiitsa/pullisaba efekt lk 108-109 Olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selle põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 17) 7 Õ-d lk 115 1) Õige toode 2) Õiges koguses 3) Õiges seisukorras 4) Õigesse kohta 5) Õigel ajal 6) Õigele kliendile 7) Õige hinnaga 18) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus lk 115-119
Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast.
6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne)
a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b
makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5. Arvelduskontolt AP vähenemine Vähendab kasumit D: instressikulud võetakse maha K: Arvelduskonto pangalaenu intress Passiva suurenemine kredit, vähenemine debit Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE
B) kaupade kvaliteedi langusest tingitud hindade muutumisel. Kaupade ümberhindlus vormistatakse vastava aktiga ning raamatupidamises koostatakse vastav kanne, milleks on kaks võimalust: 1) kui ümberhindlus toimub ettevõtte kasumi arvelt D- kaup soetushinnas D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K- ostetud kaubad müügihinnas (kauba võtame arvele D- kaup müügihinnas) 2) kui ümberhindlus tehakse tarnija arve alusel: D- võlg tarnijale (kaup soetushinnas) D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K ostetud kaubad müügihinnas KÄIBEMAKS Käibemaksuseadus hakkas kehtima 01-st maist 2004.a., mida on parandatud ja viidud vastavusse EL 6 direktiiviga, arvete direktiiviga, e- teenuste direktiiviga jne. Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel. Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on:
(Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustuste tekkimise aluseks on tehtud tehing. Kaupade omandamise või teenuste kasutamisega tekib kaubanduslik kreditoorne võlgnevus, kui saadakse pangalaenu siis tekib tagasimaksmise kohutus jne. (Kallas, 2002, lk 132).Kohustused tulenevad alati lepingust ehk tekib kohustus tasuda saadud kauba või teenuste eest tarnijale mingiks kindlaks kuupäevaks ja kindlas summas (Assets, Liabilities & Equity - An Intro Part II, s.a.). Kaido Kallas (ibid, lk 132-133) toob oma raamatus“ finantsarvestuse alused“ välja mõned kohustuste tunnusjooned. 1. Kohustused tulenevad möödunud majandustehingutest. Tekivad kaupade ja teenuste omandamisel kui ka kahjude kandmisel. 2. Kohustusi peab kajastama õiglaselt, erapooletult ja järeldavalt. 3
+ (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) 31.12.2006 Konto jääk 11 700 1 500 0 E5-14 02-jaan-07 raha sissetulek: konsultatsiooniteenuse müük $7200 7 200 raha väljaminek: ettemaks tarnijale (renditeenus 02-jaan-07 jaanuar - märts) $1500 -1 500 1 500 07-jaan-07 Kaubavaru krediitost $4000 raha väljaminek: (töötasu töötajatele 1.-15. jaanuari 16-jaan-07 eest) $1400 -1 400 18-jaan-07 Kaubavaru krediitmüük (müügitulu) $1100 1 100 müüdud kauba kulu $700
Sellisel juhul suureneb reservi kirje ning väheneb jaotamata kasumi kirje. Kuna mõlemad read asuvad bilansi passivapoolel, ei ole bilansi kokkuvõttes liikumist. Viimaseks, neljandaks vastupidiselt esimesele juhule, vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks. Näitena saaks tuua Sulle siinkohal edasimineva näite esimesest juhust- kui müügiks ostetud kauba eest tasutakse tarnijale. Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale. Asi lihtne ja loogiline, kas pole?! 3.10 Kasumiaruanne Firma eesmärgiks on planeerida oma tegevus nii, et ta sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga.
6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 3 1) Aktiva, passiva suurenevad – bilansi üldsumma suureneb 2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu
· mida valmistatakse allhanketööna · millel on olnud varem kättetoimetamisprobleeme · millel on pikk ja/või ebakindel vedu · investeeringutega seotud tellimused kui on tegemist tundmatu või ebakindla vedajaga Tarnijate valik 1. Kauba kvaliteet 2. Teenuste kvaliteet 3. Hinna vastavus kvaliteedile 4. Kauba kättetoimetamise kord 5. Paindlikkus 6. Krediidi andmise võimalus 7. Arveldustingimused 8. Hankijapoolne teenindus Tarnijale esitatavad nõudmised: · pea tarnetähtaegadest täpselt kinni · anna infot tellimuste täitmise käigust, eriti võimalikest kõrvalekaldumistest, ilma et seda sinult palutakse · anna infot juba juhtunud või oodatavatest asjaoludest, mis võivad mõjutada tulevasi tellimusi · nimeta kontaktisikud, kes võivad anda kindlat infot ning kes võivad tellimuse täitmise käiku mõjutada
Küsimused 16.1 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? Edasimüüja on klient, kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu. Tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? Klient "edasimüüja" 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid peaksid olema klientide vajaduste rahuldamine toodete järele(ostmine jae- või hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne); teenuste järele või toodete järele, mille kättetoimetamisel kliendile osutatakse logistikateenust. Jaekaubanduses on ostetav kaup
Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kaubavaliku, tarnimise täpsuse ja toodete hinna järgi Suurematel tarnijatel on müügiesinajad, kes hoivad ostjaid kursis uute toodetega ning lahendavad tarnetega esinevaid probleeme Kauba tarnija helistab kliendile Klient helistab kauba tarnijale Klient saadab kirjaliku tellimuse epostiga Klient täidab tellimuse internetis tarnija e tellimissüsteemis Laodokumentatsioon on vajalik laoseisu jälgimiseks ja selle hetkeseisu fikseerimiseks Laodokumentatsiooni hulka kuuluvad: Kauba saatedokumendid (kauba kogus ja hind) Suurköögi müügiaruanded Kauba laoja muudest kadudest tulenevad mahakandmisaktid Inventuurist tulenev sõna inventeerimine on lao hetkeseisu
KÄIBEANDMIK Jrk.nr. Konto Algsaldo____________ Käive Lõppsaldo__________ deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit 1 Materiaalne põhivara 540 540 2 Võlg tarnijale 540 540 0 3 Lühiajaline pangalaen 1000 1000 4 Arvelduskonto 200 1200 1055 345 5 Nõue ostjatele 1030 1030
Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest Kasumi tekkimise korral: Deebet 4204 kahjum valuutakursi muutustest Kreedit 10122(USD) pank 8.2. Välisvaluutatehingud
T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate
DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus)
DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus)
Rahakäive 2013 Tabel 5 2013 Jan Feb Mar Apr May PÕHITEGEVUS Sissetulekud Laekumised 0 0 1851 7 947 7 947 Kokku 0 0 1851 7 947 7 947 Väljaminekud Maksed tarnijale 0 0 0 0 0 Palgakulude väljamakse -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Kokku -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Rahajäägi muutus põhitegevuses -15247 -15247 -13396 -7 300 -7 300 INVESTEERIMISTEGEVUS Sissetulekud 0 0 0 0 0
SISEMISTE TOOTEPAKETTIDEGA, ST KONKREETSE TÖÖETAPI TEGIJA PEAB RAHULDAMA JÄRGMISED TÖÖETAPID JA SEDAKAUDU LÕPLIKU (VÄLIS)KLIENDI PROTSESSI KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMIDEKS ON KLIENDI RAHULOLU TÖÖTAJATE RAHULOLU TARNEAEG USALDATAVUS, jne Protsessijuhtimise astmed Protsessivastutus - ainult protsessiomanik saab olla protsessi eest vastutav Protsessi kirjeldamine - dokumenteerida nii kokkulepped klientidega kui ka kokkulepitud nõuded tarnijale. Protsessi mõõtmine - hinnata protsessile esitatavate nõuete täidetavust. Mõõtmiskohad protsessis: sisend, väljund, protsess Protsessi valitsemine - ära tunda probleemi juured, et sellele vastavalt protsessi muuta nii, et ilmnenud probleem tulevikus enam ei esineks. Protsesside parendamine – e. viimine järgmisele kõrgemale kvaliteedinivoole, mille eesmärgiks on vigadeta protsessi saavutamine. Protsesside kategooriad ja nende hindamine
vastu, maksude ettemaksed, muud laenud või võlakirjad, pikaajaliste + - - + - + lüh.ajalised nõuded, ettemaksed laenukoh.tagasimaksed LS LS LS teenuste eest), varud (tooraine, järg.perioodil) Võlad ja ettemaksed materjal, lõpetamata toodang, (võlad tarnijale, võlad töövõtjatele, valmistoodang, müügiks ostetud maksuvõlad, saadud ettemaksed, Bilansi valem-V=KOH+OK (aktiva=passiva, käibevarad+põhivarad=lüh.ajalised kaubad, ettemaksed varude eest) muud võlad), lühiaj.eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused,
järele) 24) Fikseeritud aja meetod ehk fikseeritud intervalliga tellimine (joonis) lk 337- 338 Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike järel. Võrreldakse olemasolevat laovaru prognoositud nõudlusega ettemääratud intervalli jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. See meetod võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindlustele. Väheneb ka tellimuse tegemise kulu, kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitme tellimusreaga. 25) Fikseeritud tellimispunkti meetod (joonis) lk 338-339 Tellimuspunktist sõltuv juurde tellimine. Tellimus esitatakse siis, kui laovaru on vähenenud teatava tasemeni. Tase peab kindlustama nõudluse rahuldamise selle aja jooksul, mil uus tellimus pole veel pärale jõudnud. Materjali
10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud
ostulepingu hinna kokku, lähtudes ostja MRO artiklite aasta ostuvajadusest, ja müüja hoiab tellitud tooteid oma laos, kust ostja saab neid vastavalt oma jooksvatele vajadustele tellida. Hankimine laovarude loomisega- 2. Tarnija juhitud kaubavaru (VMI)- Tarnija juhitud kaubavaru (vendor replenished inventory, VRI; vendor managed inventory, VMI). Tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude haldamise eest. Tarnija juhitud kaubavaru puhul klient ostutellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamisotsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu andmetest, samuti iga laoartikli kohta kokkulepitud kliendi laosaldo maksimum- ja miinimumtasemest. a. Konsignatsioonivaru vs tarnija omatud kaubavaru Konsignatsioonivaru: 1)
Kauba koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Puuduseks asjaolu, et tellimuse täitmise aeg on muutuv. Fikseeritud intervalliga tellimuse meetod- olemasolut laovaru võrreldakse prognoositud nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega. 4. Laovarude piisavus Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub. Laovarude piisavus=365/laovarude käibesagedus. Siit selgub, et kui käibesagedus on 12, jätkub varu kuuks ajaks. Käibesagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub ühe perioodi jooksul. Laovarude piisavust
)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu Tarnijale makstakse teenuse eest ettemaks, koostatakse raamatupidamislausend..... D Ettemaksed hankijatele K Pank selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje Ettemaksed hankijatele; väheneb kirje Pank c) Makstud ettemaksu eest saadakse teenus kätte, koostatakse raamatupidamislausend.....
tööautot ja telefoni, mitteseotud kulud on kulud, mis makstake ikka täis rauaga 22. Käibemaks. Maksumäärad, pöördmaksustamine, kassapõhine käibemaks(arvestuse põhine) Käibemaksu määr 20%. Soodusmaksumäärad: 9%, 0% ja maksuvaba käive. Käibemaksukohustus tekib kui ettevõtja käibemaksuga maksustatav müügitulu ületab kalendriaasta algusest arvates 16000.- eurot. 2. Ost: puitmaterjal 1545.-, sh KM 20%. Arvuta: materjali maksumus KM-ta, ostu KM, võlg tarnijale. D põhivara/ kulu 1287,5 D KM 257,5 K võlg tarnijale 1545 3. Müük: materjal 2740.-, sisaldab KM 20%. Arvuta: müügitulu, müügi KM ja saadud raha summa. D kassa/ pank 2740 K KM 456,66 K müügitulu 2283,33 Müük-ost=km kohustus või ettemaks
Arvel on kajastatud: Seade 1 tk 20 000.- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete
Arvel on kajastatud: Seade 1 tk 20 000.- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete
Projekti käivitamiseks on küll läbi viidud põhjalik riskide analüüs. Paljude keskkonnateadlaste arust on riskianalüüsid aga umbmäärased ja poolikud. Eesti teadlaste hinnangul ei jää mõjutamata ükski kalaliiki, mida kalurid meie mereveest püüavad. 5 http://www.arileht.ee/artikkel/481952 6 http://www.epl.ee/artikkel/482382 5 KOKKUVÕTE Majanduslikust seisukohast on Nord Streami gaasitrassi rajamine tulutoov nii tarnijale kui ka riikidele, kes hakkavad kasutma projekteeritavat gaasijuhet. Venemaale tagab see kindla gaasituru Euroopas ning püsiva sissetuleku riigikassasse. Tarbijariikidele annab gaasijuhe aga kindluse, et nad pidevalt varustatud vajaliku koguse maagaasiga. Poliitilisest aspektist lähtudes, annab Nord Stream Vene Föderatsioonile kindla seljataguse Euroopas. Tänu sellele tõuseb Venemaa kontroll Euroopa üle ning ma oleme üha rohkem Venemaaga seotud.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Ohutustehnika tellingutel Kristina Loori Pärnu 2011 2 Tellingute ohutusnõuded Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatu...
usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti. I Aktiva - Passiva suurenemine Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva (vara) ja passiva (kohustused) suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata. II Aktiva - Passiva vähenemine Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest. III Aktivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur
c) materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? ... on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete, tootekomponentide ostmise leidmise ja otsimisea õigel ajal, õigeskohas ja minimaalsete kuludega. 16.Milliseid põhimõtteid soovitakse jälgida suheldes tarnijatega? a) tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega b) tuleb rõhutada ning töösjärgida kummagipoole üiseid huvesid c) tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning ollakursis tema ärioperatsioonidega d) tuleb täita endale võetud kohustusi e) hoida võimalusekorral stabiilseid ärikotakte ärisfääris 17. Hanketuru uuringu etapid a) turu hetkeseisu analüüs b) turu konjaktuuri muutumise dünaamika c) turu muutumise prognoos 18. Millal toimub hanke-turuuuring (tooteuuring) ? Mis on tarnijate ülesanne sellel perioodil? toimub paraleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Näiteks masinaehituses algab see
ostufunktsioonil: kehtiv ostutellimus näitab, et tarnega tuleb nõustuda. Oluline on, et oleks tagatud tarnitud kauba koguse kontrollimine, et ettevõte maksaks ainult tegelikult kätte saadud kauba eest ja, et laoseisu andmed oleksid täpselt ajakohastatud. Kolm võimalikku erandit selles protsessis on: saadud kauba kogus erineb tellitud summast; saadud kaup on kahjustatud; saadud kaubad on madalama kvaliteediga, kuna ei kontrollita. Ostutellimus on dokument, mis on ametlik taotlus tarnijale, et osta nimetatud tooteid määratud hindadega. Samuti on see lubadus maksta ja saada leping, kui see on aktsepteeritud tarnija poolt. Sageli on mitmed ostetud kaubad komplekteeritud, et täita üks ostutellimus. Selles dokumendis on välja toodud järgmised andmed: · maksenõue ja toote number; · kohaletoimetamise asukoht ja kuupäev; · toote kirjeldus, kogus ja hind; · võib soovitada tarnijat.
protseduurid/tegevused Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (6) kohustuslik dokumentatsioon Standardis nõutud tõendusdokumendid: tarnijate hindamise kohta toote kasutuskohasuse tõendamise kohta toote jälgitavuse kohta kliendi omandi identifitseerimise kohta seire ja mõõtevahendite kontrollimise tulemuste kohta Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (7) nõuded tarnijale Organisatsioon peab tõendama, et tarnija: vastab organisatsiooni hindamiskriteeriumidele on suuteline tõestama toote/teenuse kvaliteedi saavutamist jälgib ja parandab pidevalt toote/teenuse kvaliteeti Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (8) nõuded tarnijale Tarnijate hindamiskriteeriumid: konkurentsivõimeline hind tarneajast/tähtaegadest kinnipidamine tarnitavate materjalide/teenuste kvaliteet
kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata. Kanded pearaamatud: 1) Sularaha laekumine kassasse: Deebet kassa Kreedit pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne.
.. ... info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteem on ettevõtte infotasand. IS all mõistetakse info kogumiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi. Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges
QR süsteemide rakendamise eeltingimuseks on tarneketi liikmete valmisolek jagada omavahel müügiinfot ning seda võimaldava ühise IT süsteemi olemasolu. Ühtsete ribakoodide kasutamine. VMI - tarnija poolt juhitud laoseis kliendi pindadel. Klient tarnetellimusi ei esita. Tarnija teeb laoseisu täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes müügi või kasutusinfost, prognoosides mõnikord iseseisvalt ka nõudlust tulevikus. Kliendid tasuvad tarnijale alles siis, kui see on maha müüdud. Nt. K-MART annab tarnijatele kasutada oma müügipinda. Plussid: 1. tarneahelas vähenevad kulud, kasvab klienditeeninduse tase 2. märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine 3. veokulude kokkuhoid, efektiivsemad veod 4. tarnija saab teha müügiprognoosi otse letiseisult 5. väiksem kaebuste arv Võimalikud ohud: 1. jaemüüjate soovimatus jagada tarnijatega infot 2
Stand by akreditiivi käsitletakse akreditiivireeglite kohaselt (UCP 600) või spetsiaalselt stand- by akreditiivide käsitlemiseks mõeldud reeglite (ISP98) kohaselt. Ülekantav akredatiiv (Küsi õppejõult) Ülekantav akreditiiv annab akreditiivi saajale ehk vahendajale võimaluse osta tarnijalt kaupa sama akreditiiviga, millega ta ise selle kauba ostjale edasi müüb. Ostja pank avab vahendaja kasuks ülekantava akreditiivi. Pank saadab tarnijale ehk akreditiivi teisele saajale akreditiivi ülekandmise sõnumi. Sõnumis on loetletud kõik akreditiivi tingimused esialgsel kujul, v.a Akreditiivi summa ja ühikuhind, mida vahendaja võib vähendada; Akreditiivi aegumise päev, dokumentide esitamiseks lubatud ajavahemik, tarnetähtajad, mida vahendaja võib lühendada. Kõiki neid tohib vahendaja muuta. Tähtis on teada, et Ostja (akreditiivi taotleja) ja müüja (akreditiivi teine saaja) mõlemad teavad, et nad
annaabi.ee 
