Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe
Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel.
Nord Stream Nord Stream on planeeritud maagaasi torujuhe Venemaalt Saksamaale, mis on praeguse plaani kohaselt 1200 km pikk. Uuritud on erinevaid võimalikke ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem.
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani v?
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Kõik kommentaarid