Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust...
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1...
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook...
Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Analüüsides enda tarbimisharjumusi, pean tõdema, et ma ei ole veel jõudnud kindlate muutusteni antud küsimuses. Kuid tundub, et roheline mõtlemine kasvab vanusega. Veel mõni aasta tagasi ei olnud mul sellelaadseid mõtteid. Nii ei olegi ma veel loobunud näiteks kilekottide kasutamisest ...
Juba praegu on näha kliimamuutusi, mille üheks põhjuseks on ka meie endi tarbimisharjumused. Me tahame küll elada võimalikult heas keskkonnas, kuid heaolu nimel oleme keskkonda kuritarvitanud ning tekitanud kahju oma planeedile. Igaüks peaks oma tarbimisel silma peal hoidma ning üritama tarbida võimalikult säästlikult. Üleliigne tarbimine on meid viinud selleni, et on tekkinud oht globaalseks energiakriisiks. Koguni 40 % kogu energiast kasutatakse koduses majapidamises, seega peaksime pöörama tähelepanu oma igapäevastele tegemistele. Näiteks kasutama energiaefektiivseid elektriseadmeid või lihtsalt kasutada energiat säästlikult. Arenenud riikides kulub kliima- ja külmutusseadmetele 15% kogu tarbitavast energiast. Seega on tähtis majade korralik soojustus, kuna...
KÜSITLUS: Noorte energiajookide o Tuleb tuju tarbimisharjumused ja teadlikkus o Muu põhjus Ringita või kirjuta sobiv vastus. .......................................... 1. Kui vana te olete? ... o 14 o 15 8. Kas olete tarbinud energiajooke o 16 koos alkoholiga?(vastab vaid 11. o 17 ja 12. klass) o Jah, sest o 18 .............................................
Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused. JÄÄTMEMAJANDUS Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused . Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tuleb tegeleda ladustamisega (prügimägedele, merre, vanadesse kaevandustesse). Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine. Jäätmeseaduse alusel mõeldakse...
Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused . Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine. Jäätmeseaduse alusel mõeldakse jäätmete all mistahes vallas asju, mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasut. kõrvaldada või on kohustatud kasut...
Viimasele võib külaskäik võõrale maale eriliselt meeldejäävaks kujuneda just tänu saadud maitseelamusele. Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist, seega vajavad kohalikud toiduained väärtustamist ning tutvustamist nii kodu- kui välismaal. EMORi kevadise uuringu põhjal 74 protsenti Eesti tarbijaist tunneb ja hindab kõrgelt kodumaiseid Tunnustatud Eesti Maitse märki kandvaid tooteid. Ent Euroopa Liidus võivad meie tarbimisharjumused ja maitse-eelistused märgatavalt muutuda. Eesti turule tuleb hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib vastava märgistuse puudumisel olla keeruline kodumaistest toodetest eristada. Seetõttu on oluline leida tüüpilised Eesti toidutooted ja road, mida valmistatakse Eesti päritolu toorainest. Kõigil Eesti elanikel on kindlasti oma arusaam Eesti rahvustoidust, kuid sageli kipuvad...
TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...
muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. chryssy 14 Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi. Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt. tegevuskavad. 1997. aastal käivitus projekt "Eesti 21" (www:agenda21.ee), mis toetab ja...
Liha maitsestamine Liha maitsestamiseks kasutatakse vürtse, ürte, maitseainesegusid ja -soolasid, maitseäädikaid ja kastmeid, kuid ka troopilisi vilju, puu- ja köögivilju, metsasaadusi ja muid lisandeid. Kõik need lisavad roale maitset, aroomi, head väljanägemist (sh ka värvi), säilivust ja tervislikkust, mis on äärmiselt olulised liha nauditavaks muutmisel. Kaudselt mõjutavad maitset ka ümbritsev keskkond, kus toitu serveeritakse, lisaks enda meeleolu ja tarbimisharjumused . Igal inimesel on talle ainuomased toitumistavad, seda ka liha osas (nt soola osakaal, vürtsikus, rasvasus jms). Ebaõnnestunud maitsestamise korral on tulemuseks mittesoovitud maitsega liha, mis on kas liigselt soolane või mage, hapu või mõru, magus või vürtsikas. Seega peab maitseainete lisamisel olema üsna ettevaatlik. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tuleb katsetamise ja kogemuste kaudu....
turu kindlakstegemine *sihtturule lähenemisviisi määramine, *sihtturu selekteerimine. 3. turundusstrateegia väljatöötamine *toote positsioneerimine *sobiva turundusmiksi koostamine Järgnevalt toome ära mõned olulised segmentimisnäitajad: · demograafilised (vanus, sugu, perekonna suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus), · psühholoogilised (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad), · käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused , firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine), · geograafilised (riik, regioon, asum, kliima) Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt. Konkurente analüüsides tuleb ilmtingimata olla aus. Konkurente ei tohi ei ala- ega ülehinnata...
Tarbimise mõju globaalsel tasandil Tarbimise, eelkõige säästva tarbimise küsimus on viimastel aastatel üha suuremaks küsimuseks osutunud. Kas ikka kõik inimesed teavad, et tema tarbimisharjumused ei mõjuta mitte ainult tema ümbrust, vaid avaldavad kaudselt mõju kogu maailma keskkonnale? Keskkonnaorganisatsiooni WWF hinnangul võib maailma ökosüsteem selle sajandi keskpaigas suures ulatuses kokku variseda, kui ülemaailmne tarbimine püsib senisel tasemel. See kõlab hirmutavalt ja kas tõesti on inimkond valmis võtma endale vastutust looduse hävimise eest? Arvatavasti mitte. Seepärast peaksid inimesed rohkem tegutsema selle nimel, et oma tarbimisharjumusi parandada...
tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; 7 jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. 8 2. Säästev areng Eestis Eesti aktiivne osalus globaalses säästva arengu protsessis algas ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil 1992.aa. (Rio konverents). Samal aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli legaalseks aluseks säästvale arengule Eestis. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a...
Võrreldakse ka riike, selle põhjal, kus on rohkem väärtuslikke maavarasid ning kus neid on vähem, kus on parem elada ja kus mitte. Kuid millega võrrelda Maad ning kuidas aru saada kas Maa on rikas või vaene? Maa on kindlasti rikas inimeste arvu poolest, meid on ju peaaegu 7 miljardit. Kuid inimene ongi põhiline tegur, mis kujundab Maad ümber ning määrab selle, kui vaene või rikas see on. Inimesed on põhimõtteliselt jagunenud erinevatesse kultuuridesse ja neil on erinevad tarbimisharjumused, kuid me kõik sõltume ühtedest ja samadest varudest ning peaks suutma neid võrdselt jagada. Seni pole minu arust probleemi olnud, kuid kui inimeste arv suureneb sellise kiirusega, nagu see seda praegu teeb, siis võib toidu- ja muu vajaliku puudus olla suureks probleemiks. Samas on pr...
Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende...