Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kliimamuutuste keskmes (0)

1 Hindamata
Punktid




Eesti kliimamuutuste keskmes Austatud   klassikaaslased   ja   õpetaja.   Nagu   me   kõik   teame   on   viimastel   aastatel
muutused   kliimas   tekitanud   meedias   palju   kõneainet.   Paljudes   kohtades   on   juba
tagajärjed näha, kuid kuidas on olukord meie endi kodumaal, Eestis? Võime   ju  arvata,   et   kaugel  maailmas   toimuvad   katastroofid   meid   ei  mõjuta,   kuid
kahjuks see nii ei ole. Siiani kestvad suured metsapõlengud Austraalias paiskavad
atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi ning  see mõjutab  kogu maailma kliimat,
kuna   meie   planeet   on   tervik   ja   kõigist   meie   tegudest   jääb   siia   jälg   ja   tekib
niinimetatud   ahelreaktsioon.   Mõeldes   Eestile,   siis   esialgu   võib   tunduda,   et   meil
probleeme   ei   ole.   Tegelikkuses   on   Eesti   süsinikujalajälg   aga   Euroopas   üks
suuremaid. Nimelt meie põlevkivi kaevandamise ja sellest toodetava energia tõttu.  Atmosfääri aga aina suurenev süsihappegaasi hulk hakkab mõjutama meie kliimat
ning toob kaasa suuri muutuseid. Näiteks üha sagedamini on hakanud esinema meil
ekstreemsed   ilmastikuolud.   Hiljaaegu   olnud   2018.   aasta   rekordiliselt   kuum   suvi
mõjutas nii inimeste tervist, põllumajandust kui ka inimeste toidulauda. Suvepealinn
Pärnu on aga nimelt juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme,
mida kohalikud oma lapsepõlvest ei mäleta.  Kui   inimesed   on   võimelised   kohanema   eluks   pea   kõikjal,   luues   selleks   endale
sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu
aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur
osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka
kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi
mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin
planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta?
Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad
oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime
me liikuma ka taastuvenergia kasutamise suunas, kuna Eestis jagub nii päikest kui
ka   tuult.   Kindlasti   tuleks   meil   kõigil   kriitilise   pilguga   vaadata   üle   oma
tarbimisharjumused ning jälgida seda, kuidas me jäätmeid sorteerime. Mida vähem
meist järele jääb, seda kergem loodusele ning pikas perspektiivis ka kõigile meile.
Eesti kliimamuutuste keskmes #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinKatlin Õppematerjali autor
Kõne Eesti ja kliimamuutuste seostest

Sarnased õppematerjalid

1 vahearvestuse materialid
4
pdf

1 vahearvestuse materialid

patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat The Silent Spring (,,Hääletu kevad" - eesti keeles 1968), mis kirjeldas pestitsiidide (DDT) kontsentreerumist toiduahelas ning selle tagajärgi keskkonnale ning inimeste tervisele. 2) 1967. aastal ajakirjas Science ajaloolase Lynn White Jr. suurt poleemikat tekitanud artikkel The Historical Roots of Our Ecological Crisis (,,meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured"), mille autor seostab läänemaailmas juurdunud arusaama inimese ülimuslikkusest muu looduse

Keskkonna filosoofia
Globaalne kliima soojenemine
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

temperatuuri tõus. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu.

Keemia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

vaenlasi ei võetud kaasa ja uues kohas ei hoia keegi arvukust kontrolli all. Seda toetab asjaolu, et enamus invasiive i ole silmapaistvalt edukad oma loodusliku levila piires. Selletõttu on biokontrolli meetod tõrjes edukas.  Püsimist ja edenemist soodustab häiringulise elupaiga olemasolu (taimedel) Võõrliigid on kokkuleppeliselt sellised liigid, mis on Eestisse jõudnud 19.saj lõpul, taimede puhul loetakse piiriks 18.saj keskpaika, siis ilmusid Kuramaa ja Eesti floorad. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide loodusesse laskmist. KK (keskkonna) ministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse sisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks ilma KK ministri eriloata. Tähnikhirv on võõrliik, pärit Jaapanist ja ilupärast toodi aadlikele. Punahirvega ristuvad ja sundivad hübriidid ei saa enam järglasi. Hall orav, pärit Ameerikast. Agressiivne tõrjub välja punaoravat ja kannab haigust, mis teda

Kategoriseerimata
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

vaenlasi ei võetud kaasa ja uues kohas ei hoia keegi arvukust kontrolli all. Seda toetab asjaolu, et enamus invasiive i ole silmapaistvalt edukad oma loodusliku levila piires. Selletõttu on biokontrolli meetod tõrjes edukas.  Püsimist ja edenemist soodustab häiringulise elupaiga olemasolu (taimedel) Võõrliigid on kokkuleppeliselt sellised liigid, mis on Eestisse jõudnud 19.saj lõpul, taimede puhul loetakse piiriks 18.saj keskpaika, siis ilmusid Kuramaa ja Eesti floorad. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide loodusesse laskmist. KK (keskkonna) ministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse sisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks ilma KK ministri eriloata. Tähnikhirv on võõrliik, pärit Jaapanist ja ilupärast toodi aadlikele. Punahirvega ristuvad ja sundivad hübriidid ei saa enam järglasi. Hall orav, pärit Ameerikast. Agressiivne tõrjub välja punaoravat ja kannab haigust, mis teda

Kategoriseerimata
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris. Mõju keskkonnale- · Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes. · Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist. · Järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla

Geograafia
Geograafia koolieksam 2013
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

.Eesti liitus 2004 - Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine. - Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud

Geograafia
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

........................................................ 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun