Turunduse arengu põhietapid(ajalugu ja trendid) (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Turunduse alused

1 Hindamata

TURUNDUSE ARENG JA PÕHIETAPID ARENENUD RIIKIDES

Turunduse eellugu
Ajaloost teame, et Fuggerid – saksa kaupmeeste ja pankurite suguvõsa 16.saj – ja Rothschildid – Lääne-Euroopa pankurite suguvõsa 18.-19.saj – olid majanduslikult väga edukad just tänu mitmes regioonis asuvatele informaatoritele, kelle antud teave aitas võita ja edastada konkurente. Siiski tegemist polnud süstemaatilise turu-uurimisega, vaid lihtsalt infovõrguga. ( Vihalem , 1997:6) Kaubakatalooge hakati USAs väljastama 1744. aastal (Vihalem, 2003:19).
Turunduse ilminguid võib leida 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. ja USAs 1840. aastal. Põhilistele reklaamivahenditele – kuulutustele – lisandusid plakatid ning vaateaknad.
Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse XX sajandi algust ja sünnimaaks Ameerika Ühendriike. Turu ja nõudluse uuringud olid tänapäevaga võrreldes muidugi pinnapealsed. (Vihalem, 1997:6) Märkimisväärsed aastad turunduse ajaloos on: 1908 – Fordi esimene automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1920 – autoturu segmentimine General Electricu poolt, 1930 – New Yorgi kaubahall, 1937 – järelmaksu pakkumine (Vihalem, 2003:19). Esimene turundusosakond 1911. aastal loodi ameeriklase C. Parlini poolt Curtis Publishing Company juurde. 1922. aastal ilmus Ameerikas raamat „Turunduse Põhimõtted“. (Vihalem, 1997:6)

Tootmisperiood
Tootmisperiood kestis 1920ndate aastate lõpuni(Kull, 2010:3). Sel ajal arvati, et efektiivne turustaja peab lihtsalt „ehitama hea ja toimiva hiirelõksu“ ning kliendid tulevad ise karjakaupa ostma. Seda peetakse tootekeskseks turunduseks(product-oriented marketing ) (Mänd, 2002:3).

Müügiperiood
Turunduse areng kuni 1929.a. oli suhteliselt aeglane, vaid vähestes firmades töötasid vastavad spetsialistid. Turunduse arengut mõjutasid oluliselt ülemaailmse majanduskriisi aastad kolmekümnendatel. Suur Depressioon teadvustas ärimeestele nende infovaeguse ja turundusvõimalused realiseerimisprobleemidega toimetulekuks. (Vihalem, 1997:6-7)
1930. aastad andsid tagasilöögi ka tootekesksele turundusele. Hakati rohkem keskenduma müügile. Müügikeskse turunduse(sales-oriented marketing) põhimõtte kohaselt on edukad sellised ettevõtted, mis suudavad kõige paremini veenda kliente tarbima just nende toodet ja mitte konkurendi oma. (Mänd, 2002:4) Eesmärk on müüa seda mida toodetakse, mitte uurida, mida tarbijad sooviksid osta(Teadlik turundus , 2010:31).
Turunduse sünniloos oli oluline osa ka USA Kaubandusministeeriumi poolt korraldatud jaekaubandusettevõtete loendusel ja sellealastel uurimustel. Kirjutati esimesed kaalukamad turundusalased raamatud J.Robinsoni ja E.H.Chamberlini poolt. Turundusosakondade arv hakkas suuresti kasvama. (Vihalem, 1997:7)

Turuperiood: 50ndad
50ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks (Vihalem, 1997:7). Esile kerkis sihtturundus. Tootekeskse“teeme ja müüme“põhimõtte asemel hakkas levima põhimõte“tunneta ja vasta“, mille idee seisneb mitte oma toodetele ostjate otsimises vaid õigete toodete tootmises oma tarbijale. (Teadlik turundus, 2010: 31) Turu segmentimisel lähtuti 20-80% reeglist ehk väiksem osa tarbijatest annab suurema osa tulust. Kasutati valdavalt demograafilisi näitajaid. (Vihalem, 2003:19) Sel ajal pakkus Coca - Cola Company janukustutamiseks vaid üht jooki , Clairol juustevärvimiseks vaid üht vahendit ja Holiday Inn ööbimiseks üht motellitüüpi. Ka vann oli ainult valge ja telefon must. Hakati kasutama krediitkaarti Diners Clubi, American Expressi ja Bank Americardi(praegune Visa ) poolt. (Vihalem, 1997:7-8)

Turuperiood: 60ndad
Ka 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. Vahemikus 1960-1970 olid kulutused toodangule ja turundusele enam-vähem võrdsed. (Vihalem, 1997:7) Ka algas ettevõtete ajajärk. Firmades koolitati turundusspetsialiste ja kogu firma teljeks oli saamas turg . Turundusspetsialistid töötasid lähtudes turunduskonsptsioonist välja pikaajalisi plaane ja strateegiaid . (Kull, 2010:3) UppsalaÜlikooli teadlasd arendasid välja interaktiivse ja võrgustikulise käsitluse. Selle sisu on see, et eksisteerib ettevõtjate võrk, mille erinevate funktsiionidega liikmed vahetavad teenuseid, tooteid, infot, raha jm ning on üksteisega positsiooni loovates suhetes. Turu segmentimisel hakati kasutama ka psühhograafilisi näitajaid. Tegeleti motivatsiooni ja taju kaardistamisega. (Vihalem, 2003:19)

Teenuste osatähtsuse kasv: 70ndad
Teenuste osatähtsuse kasv tingis teenuste turnduse hoogsa arendamise. Ilma tegid Skandinaavia ja Soome turundusteoreetikud , kellest kuulasim on C. Grönroos. Turundusuuringutes pöörati suuremat tähelepanu elustiilile ning individualismi kasvuga seonduvatele tabijaerinevustele. (Vihalem, 2003:19) Suurimaks turundusuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid osutavaks firmaks sai A. C. Nielsen Company, kelle üks esimesi ja oluslisemaid kliente oli Coca-Cola Company. Kuigi A. C. Nielsen Company oli loodud juba sajandi algupoolel, kasvas uuringute müügimaht just sel kümnedil kahekordseks. 70ndate aastate turundus oli turu segmentimise dekaad . (Vihalem, 1997:7)

Kliendikeskne turundus: 80ndad
1980ndatel aastatel mindi hinnakonkurentsilt üle hinnavälisele konkurentsile . Tarbijate nõudlikkuse suurenemise tõttu tegeleti rohkem toodete kvaliteedi ja selle parandamisega. Turuuuringutes arvestati veel rohkem sotsiaalsete muudatustega. (Vihalem, 2003:19) 80ndatel aastal oli kaupade valik väga mitmekesine . Sel ajal pakkus Bristol -Myres oma ostjatele kümneid juustevärvimisvahendit, Nine Lives üle kahekümne kassitoidu, Revlon huulepulki enam kui 150 värvitoonis, Coca-Cola Company aga seitset erinevat jooki nagu näiteks Coke, Coca-Cola Classic , Diet Coke jm. Toodangule kulutati nüüd ainult 20% ja turundusele juba 80% ressurssidest. Kasvas järsult ka telefonitsi müük ja teleturundus. Kui 1980.a. oli selle ala peal 4500 inimest siis 1985.a. aga juba 300 000. Tugevnes niši-turundus. (Vihalem, 1997:7-8)

Infotehnolooga areng: 90ndad
Firmad laienesid ja pürgisid rohkem geograafiliselt uutele turgudele. Tarbijakäitumise muutumist põhjustasid nii sotsiaalsed kui ka demograafilised tegurid – tulude suurenemine, linnastumine , vaba aja lisandumine, tööaja lühenemine jms. Sissetulekute kasvamise tõttu muutusid tarbijad kaupade valimisel veelgi nõudlikumaks. Väärtustati rohkem ka toote kvaliteeti, turvalisust, tootega kaasnevaid teenuseid ja eeskujulikku müügiteenindust. (Vihalem, 1997:8-9) Turundust mõjutas tugevalt infotehnoloogia areng – tehinguid võidi teha mis tahes ajal ja kohas. Turunduskulud suurenesid veelgi enam. Vanasid turundusmudeleid korrigeeriti ja hakati pakkuma uusi. Esile kerkisid sotsiaalne turundus ja suhtlusturundus. Klientidele läheneti individuaalselt. Rõhku hakati panema püsiklientide hoidmisele, kliendisuhete arendamisele ja koostööle klientidega. (Vihalem, 2003:20)

TURUNDUSE ARENG JA PÕHIETAPID EESTIS
Kui lääne-maailma turunduse areng kestis ligi sajandi, siis Eesti turundus koos tarbijatega on sama arengu läbi teinud vaid dekaadiga (TNS Emor , 15.02.2001).

Julgete otsuste ja avantüüride aeg: 1989-1992
Iseseisvuse –ja kroonieelsel ajal võis turundust pidada omamoodi avantüüriks, kuna erasektori majandustegevust reguleerinud seadused olid puudulikud. Tänu sellele võis turunduslikult hea idee osutuda seadusevastaseks. See aga ei soodustanud pikaajalisi strateegilisi investeeringuid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks rahuldamata nõudlus. Kiirustati tarbima ja lihtsalt kulutama. Tarbijad võtsid peaaegu kõik tooted vastu, mis tulid üle laguneva müüri. Erasektorile piisas eduks vaid kiirest ja leidlikust tegutsemisest. (TNS Emor, 15.02.2001)

Kiire kaootiline kasv: 1992-1994
Sellel ajajärgul suurenesid pakkumised plahvatuslikult, tekkis suur nõudlus, mis sai küll esmaselt rahuldatud. Kuigi tarbijate ostujõud oli siiski veel madal, püüti siiski proovida uusi igapäevaseid kaupu. Edu langes osaks massturu kaupadele ning välismaised pakendid oma atraktiivsusega ning meediatoetusega lõid kõrvale samaväärsete tarbimisomadustega Eesti oma põhitoiduained. Moraalselt vananenud kaubad tõrjuti välja: searasv asendus taimeõliga, või margariiniga.
Turunduslik võtmesõna oli jaotus ehk esindatus müügivõrgus. Initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes. Turundusvõtetest kasutati peamiselt meediareklaami. Tarbijad polnud veel kaupadest küllastunud ning nende margiteadvus ja –lojaalsus oli välja kujunemata . Turundusotsusteks kasutatav uuringuteave kaardistas turu üldist seisukorda ja tarbijakäitumist. Piisas lihtsustatud uuringutehnikast ja eksperthinnangutest. (TNS Emor, 15.02.2001)

Esmane stabiliseerumine: 1995-1996
Turg hakkas näitama esimesi küllastumise märke. Tarbijate ostujõud oli suurenenud. Tarbekaupades algas tooterühmasisene konkurentsi aeg. Hakati otsima sihtrühmasid ning segmenditi turgu. Turumaht kasvas vaid uutel , kallima ja kitsama tarbijasegmendiga tarbekaupadedel, milleks olid näiteks sügavkülmutatud tooted ning kodused kiirtoidud. Turundusvõtted tarbekaupade turul pidid nüüdsest mitmekesistuma, info otsustamiseks täpsustuma ja muutuma süsteemsemaks. Oluliseks muutus kaubamärgi koha analüüs konkurentsis ja õige strateegia valik ja oma turupositsiooni jälgimine. Tekkis vajadus ka turundusalase koolituse ja konsultatsiooni järele. Turundusnfot vajasid nüüd ka teenindus-, ärisektor ja telekommunikatsioon . Tekkisid esimesed jaeketid. Tarbija oli lääne toodetest väsimas ning ka Eesti tootjad said nüüd uue võimaluse. Müügipõhine mõtteviis asendus Eesti firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001)

Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool
Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas. Turg oli rohkem segmenteerunud ning tarbijate tähelepanu suundus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001)

Tagasilöök: 1998-1999
Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele. Tänu sellele langes ka Eesti toiduainetetööstuse käive. Turundusvõtete eesmärgiks sai ostumahtude kasvu pidurdumise edasilükkamine. Oluliselt rohkem hakati kasutama soodushinna võtet. Uute kaubamärkidega oli raske turule tulla, sest inimeste margiteadvus oli küllastunud ning tarbimisharjumused kujundatud. Ettevõtted pidid pidid oliliselt piirama turundus-ja reklaamikulutusi. Tänu 1999 aasta kuumale suvele olid erandiks õlle-ja jäätiseturg. (TNS Emor, 15.02.2001)

Uute lahenduste osing: 2000-
Alats 2000 aastast näitas ostujõud taas kasvutendentsi. Tarbija muutus valivamaks. Tarbe-ja kestvuskaupade turg jõudis faasi, kus enam ükski klassikaline turundusvõte ei andnud kiiret müügikasvu. Rohkem hakati mõtlema klientide hoidmisele. Olulised märksõnad on uuendused, muutused ja pikaajaline strateegiline planeerimine . E-tegevuse kasutamisest eriti veel ei räägitud. Tarbijate käitumise kaardistamine sagenes ja tulemuste aruandlus muutus kiiremaks. Müügimahtude kõrval hakati järgima tarbija rahulolu, margi tuntust ja mainet, rekaami märkamist ja meedia panust. Kõigile valdkondadele hakkasid iseloomulikuks saama kiired muutused ja järjest kiirenev areng. (TNS Emor, 15.02.2001)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 28 allalaadimist

Turunduse arengu põhietapid ajalugu ja trendid #1

Turunduse arengu põhietapid ajalugu ja trendid #2

Turunduse arengu põhietapid ajalugu ja trendid #3

Turunduse arengu põhietapid ajalugu ja trendid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mrsaiky Õppematerjali autor

Turunduse ajalugu

turunduse ajalugu turunduse areng

Sarnased õppematerjalid

doc

Turunduse ajalugu

Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid. See oli ka põhjuseks, miks 1901.aastal alustati Illinoisi ja Michigani ülikoolides esimeste turundusteemaliste loengutega, kus õpetati toodete müümise võtteid, reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist. Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng. Turunduse teoreetilisi üldistusi püüti kiiresti ka praktikasse juurutada. Aastatel 1910-1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi, mille otseseks ülesandeks oli turundustegevuse organiseerimine. Ameeriklane C.Parlin lõi 1911.aastal Curtis Publishing Company juures esimese turundusosakonna. C

Turunduse alused

doc

Turundus

MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Disaini eriala TURUNDUS. TURUNDUSE OLEMUS JA TURUNDUSE JUHTIMISE VAJALIKKUS TÄNAPÄEVAL. TURUNDUS MAJANDUSLANGUSE TINGIMUSTES. Referaat Tallinn 2009 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 1. SISUKORD 1.SISUKORD...................................................................................................................... 2 2.TURUNDUSE OLEMUS.................................................................................................. 3 2.1 Turunduse ajalooline taust........................................................................................ 3 2.2 Turunduse mõiste.....................................................

Turunduse alused

doc

Turunduse alused

TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad...............................................................................

Turundus

doc

TURUNDUS

TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad............................................................................

Turunduse alused

docx

Innovatsioon turunduses - Uuemad suunad turunduses

,,Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele 'innovatsioon'," ütles innovatsiooni semantilise uuringu läbi viinud Tartu ülikooli õppejõud ja innovatsiooniaasta uuringute juht Aune Past 18. veebruaril 2009. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-inimene-mis-loom-see-innovatsioon-on.d? id=21276689) Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. (Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor) Mis on turundus? Turundus ei ole kauba kaelamäärimine, vaid kunst teha kliendid enda jaoks paremaks. Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide kavatamine läbi loovuse ja suhtluse. (Kotler 2003:8-9) Turundus on paljude osategevuste kogum. Turunduse põhifunktsioonideks on keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, tarbijate määratlemine, toote ja brändi arendamine,

Turunduse alused

doc

Turunduse konspekt

1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte

Majandusõpetus

doc

Turundus

pdf

Reklaam internetis - selle plussid ja miinused

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost...............

Ainetöö

Rohkem sarnaseid