Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAKSUD alkoholiaktsiis (0)

1 Hindamata
Punktid

MAKSUD - ALKOHOLIAKTSIIS
Seminaritöö avaliku sektori ökonoomikas
Käesoleva töö kvantitatiivsete arvandmete põhiliseks allikaks on Eesti alkoholiuuringu tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg , tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel.
Alkoholiaktsiisi olemus
Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook , vahetoode ja muu alkohol .
Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga.
Toode
 Aktsiisimäär alates 01.01.2012
Aktsiisimäär alates 01.01.2013
 Ühik
Õlu
 5,70 eurot
6,00 eurot
etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris
Kääritatud jook või vein, mille etanooli-
sisaldus on ≤ 6 vol
 33,30 eurot
34,97 eurot
 hektoliiter
Kääritatud jook või vein, mille etanooli-
sisaldus on >6 vol
 76,80 eurot
80,64 eurot
 hektoliiter
Vahetoode
 164,00 eurot
172,20 eurot
 hektoliiter
Muu alkohol
 14,90 eurot
15,65 eurot
etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Võrreldes teiste Euroopa riikidega kuulub Eesti suhteliselt kõrgelt alkoholi maksustanud riikide hulka, kuid võrreldes lähinaabrite Soome ja Rootsiga on Eesti alkoholi aktsiisimäärad tagasihoidlikud. Ka kange alkoholi edetabelis on Eesti esikümnes. Viina aktsiis on näiteks Lätis 1,5 korda madalam kui meil.
Kui kõrvutada Eesti alkoholitarbimist teiste lähiriikidega, siis on üldiselt teadaolev Eesti kõrge alkoholitarbimise tase. Ilma turistide tarbimise kaasaostudeta ning hinnangulise illegaalse tarbimise mahtudeta, kuid koos toitlustusasutustes tarbituga (nn. registreeritud tarbimine) oli EKI andmetele toetudes üldine pilt arvestatuna ühe elaniku kohta järgmine:
Joonis 1. Alkoholi registreeritud mahuline tarbimine
Kui püüda otsida lihtsamaid põhjuslikke seoseid naabermaadest suurema alkoholi tarbimise mahule, siis toovad EKI ja TAI välja märkimisväärse erinevuse kange alkoholi müügikohtade arvus 100 tuhande elaniku kohta (Joonis 2).
Joonis 2. Kange alkoholi müügi registreeritud joogikohtade arv (100 000 elaniku kohta)
*- Eestis registreeritud kange alkoholi müügikohta arv seisuga 08.06.2011, teistes riikides aasta alguse seisuga
Alkoholiaktsiisi osakaal riigieelarves
Käesolevas töös on võrreldud 2012.a. ja 2011.a. muudatusi. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 2012. aastal 16,3 %. Alkoholiaktsiisi laekumine 2012. aastal riigieelarvesse oli 195,282 mln eurot, mida oli 9,4 % enam kui 2011. aastal (178,58 mln eurot).
 
 
 
eelarve
2012***

täitmine 2012 kokku
muutus vs. 2011
võrdluseks 2011jaan-dets
täitmine 2012 dets
eurot
%*
eurot
%*
eurot
%**
Eurot
%*
alkoholiaktsiis
192 310 000
195 282 882
101,5
16 704 021
9,4
178 578 861
105,0
17 780 189
9,2
2012.a. laekumiseks oli kavandatud 192.3 mln eurot, mis arvestas kasvuks võrreldes eelmise aastaga 7,8%. Tegelik laekumine oli 195,3 mln eurot, mis tegi tegelikuks kasvuks 9,4 %. Prognoosimisel oli arvestatud eratarbimise reaalkasvu prognoosiga, mille aluseks oli võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. Lisaks põhjustab kasvu kindlasti ka 01.01.2012 toimunud alkoholiaktsiisi tõus 5%.
Allikas: Rahandusministeerium
Alates 01. jaanuarist 2013 jõustus Aktsiisiseaduse muudatus, milles sätestatud aktsiisimäärasid tõstetakse igal aastal 5% kuni 2016 . aastani. Eesmärgiks on suurendada riigieelarve tulusid alkoholi aktsiisimäärade tõstmise teel.
Alkoholi aktsiisimäärasid tõstetakse üldise hinnatõusuga samas tempos . Alkoholi 5% kõrgemad aktsiisimäärad alates 2013. aastast on toodud allpool lisatud tabelis:
Alkohol
Aktsiisimäära
ühik
2012
2013
2014
2015
2016
Õlu
etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris
5,70
6,00
6,28
6,60
6,93
Vein ja kääritatud jook (kuni 6%)
hektoliiter
33,30
34,97
36,71
38,55
40,48
Vein ja kääritatud jook (üle 6%)
hektoliiter
76,80
80,64
84,67
88,91
93,35
Vahetoode
hektoliiter
164,00
172,20
180,81
189,85
199,34
Muu alkohol
etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris
14,90
15,65
16,43
17,25
18,11
Hinnang alkoholiaktsiisi tõstmise mõju kohta riigieelarvele põhineb Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi makromajanduslikel väljavaadetel. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholiaktsiisi 5% tõstmise tulemusena kasvab inflatsioon 0,12% aastatel 2013–2016, mis on aktsiisi negatiiivne mõju.
Alkoholiaktsiisi tõusuga suurenevad kindlasti riigi tulud ning kui arvestada, et aktsiisi tõus oli 5%, siis peaks ka tulu proportsionaalselt samas määras tõusma. Siiski tõusevad tulud samal määral juhul kui tarbijate hulk jääb samasse suurusjärku, mis oli 2012.a. Tarbijate arvu on siiski suhteliselt raske ennustada, kuna eelnenud majanduslanguse tõttu oli inimestel raske ning tarbimist piirati, samas on viimasel ajal olnud jälle märke majandusolukorra paranemisest, mis annab positiivset lootust ka tarbijate kasvule.
Aktsiisimäära suurendamine oli põhjendatud, kuna:
  • suurema aktsiisimääraga alkoholi ostes suurenevad riigi tulud;
  • alkoholi tarbimine võib väheneda, kuna alkoholiaktsiisi määrade tõstmise tulemusena kallineb alkoholi hind, mis on elanike tervise suhtes positiivne.
  • tegemist ei ole inimeste jaoks eluks vajaliku kaubaga, alati on võimalik selle ostmisest loobuda , seega tarbija saab valida, kas tasuda aktsiisi või mitte;

Negatiivse mõjuna võib tuua:
  • väheneb nn „alkoholiturism“, enam ei osteta nii palju, seega raha jäetakse vähem maha;
  • võib suureneda salaalkoholiga kauplemine.

Samas on alkoholiakstiisi puhul tegu veidike vastuoliliste eesmärkidega. Ühelt poolt soovib riik suurendad enda tulusid, kuid teisalt üritame edendada rahva tervist, et kulutada vähem tervishoiuteenustele ja sotsiaalhoolekandele. Ehk ühelt poolt loodab riik, et tarbitaks samas mahus või isegi rohkem, teisalt soovitakse ka rahava tervise paranemist. Lisaks võib aktsiisi tõstmine mõjuda negatiivselt ettevõtjatele/tootjatele juhul, kui aktsiisi tulemusena tarbimine oluiselt väheneb.
Alkoholiaktsiisi analüüs B.Gay Peters viie maksu omaduse järgi
Maksude kogutavus (administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteerium )
Siinkohal saab vaadata kui kerge on makse koguda ning missugune on maksu võime genereerida soovitavat tulu. Alkoholiaktsiisi on koguda suhteliselt kerge, kuna maksu kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne).
Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium)
Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille pealt aktsiisimaksu ei maksta. Seega võib väita, et tegemist ei ole fiskaalse neutraalsusega.
Ujuvus , paindlikkus (efektiivsuse kriteerium)
Kas maks on võimeline pidama sammu inflatsiooni ja majanduskasvuga. Alkoholiaktsiisi näol ei ole tegemist ujuva maksuga, kuna määr on konkreetselt fikseeritud ning selle muutmiseks on vaja võtta vastu vastavad otsused. Samas on 2012. Aasta lõpus vastu võetud seadusega paika pandud teatut periood, mille jooksul aktsiismäär tõuseb (samuti see, kui palju tõuseb) ning seda tehakse valitsuse kinnitusel hinnatõusuga samalaadses tempos. Seega on üritatud muuta maksu paindlikumaks, kuid selleks, et majandusliku vms olukorra muutuse puhul muudatusi teha, tuleb vastu võtta seadusemuudatused. Seega maks ei ole paindlik.
Jaotuvuse efektid (võrdsuse kriteerium)
Saab vaadata, milline on maksu mõju erinevatele elanikkonna gruppidele: kellele avaldab maks rohkem mõju, kas madala või kõrge sissetulekuga isikutele? Maks avaldab tegelikkuses mõju nii madala kui kõrge sissetulekuga inimestele. Seega kõigile, kes ostavad alkoholi (mida rohkem osta, seda rohkem peab tasuma ). Rohkem annab maksu olemasolu tunda kindlasti madalama palgaga inimestel, kuna nende sissetulekust moodustab aktsiis proportsionaalselt suurema summa kui kõrgema palgaga inimestel.
Nähtavus (poliitilise teostatavuse kriteerium)
Vaadatakse mil määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt. Tundub, et avalikkus on alkoholiaktsiisi tõusu võtnud vastu suhteliselt rahulikult , suhtutakse justkui paratamatusse. Meedias kajastati tõusu pigem väikeste uudislõikudena, suurt diskussiooni ei teki. Tõenäoliselt on põhjus selles, et maks ei puuduta kõiki inimesi ning samuti on see sisuliselt vabatahtlik – alkoholi mitte ostes ei pea seda ka tasuma.
Mõjud
Võib arvata, et alkoholiaktsiisi tõstmine soodustab illegaalset alkoholikaubandust, mille tõttu jääb riik ilma maksutuludest, mis laekuksid alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt. Kui illegaalselt müüdud alkoholi asemel oleks tarbijad ostnud legaalset alkoholi, oleks riigieelarvesse 2011. aastal täiendavalt laekunud ligi 15,3 miljonit eurot. Vaatamata elavale alkoholi salakaubandusele, on riigile laekunud alkoholiaktsiis ning selle osakaal kogu riigi maksulaekumistest viimastel aastatel ikkagi suurenenud. Nii laekus 2011. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 178,6 mln eurot, ehk 8% enam kui 2010. aastal (165,2 miljonit eurot). Nt, 2011. Aastal maksis keskmise hinnaklassi legaalse viina liiter Eestis 12,94€ (madalama hinnaklassi viin 9,10€), aga illegaalne salapiiritus 6,51€, salaviin 7,36€ ja puskar 4,86€. 2010. Aastal jäi riigituludesse salaalkoholi tõttu laekumata hinnanguliselt 11,31 mln eurot, 2011. Aastal aga veidi vähem, 10,5 mln eurot. Küll aga ei saa öelda, et need summad vähenevad, pigem on aastaid kõrvutades näha, et summad kõiguvad ning kindlaid trende siin välja tuua on keeruline.
Kasutatud allikad
  • Alkoholi aastaraamat. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, (Tallinn 2013), http://www.ki.ee/
  • Mis toimub piiril, MTA peadirektori kt. Egon Veermäe ettekanne aktsiisipoliitika ümarlaual 21.05.2012 http://www.maksumaksjad.ee/PDFdocs/ettekanne2.pdf
  • http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud
  • Rahandusministeerium http://www.fin.ee/index.php?id=110584
  • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 268 SE http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=a8d4834d-ffcf-4cf0-83eb-15e938c8f480 &
  • Peters,B.Guy.2000. American Public Policy: promise and Performance . 5th ed. Viidatud läbi Kraft , M, Furlong , S. 2007. Public policy:  Politics , Analysis and Alternatives. 2nd ed. CQ press.
    8
  • Vasakule Paremale
    MAKSUD alkoholiaktsiis #1 MAKSUD alkoholiaktsiis #2 MAKSUD alkoholiaktsiis #3 MAKSUD alkoholiaktsiis #4 MAKSUD alkoholiaktsiis #5 MAKSUD alkoholiaktsiis #6 MAKSUD alkoholiaktsiis #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Spiegelung Õppematerjali autor
    Seminaritöö aines "avaliku sektori ökonoomika"

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE
    48
    doc

    ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE

    12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................

    Ühiskond
    Lepinguliikide võrdlus
    5
    docx

    Lepinguliikide võrdlus

    Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad. Paraku tundub, et otsused on tehtud rutakalt ning läbimõtlematult, kuigi oleks võinud õppida Soome vigadest. Praegusel hetkel on tänu alkoholipoliitikale saanud kannatada Eesti fiskaalne eesmärk. 2018. aasta eelarvesse oli planeeritud 341 miljoni eurot alkoholiaktsiis, aga tõenäoliselt laekus planeeritud summast 100 miljonit vähem makse. Karmid aktsiisitõusud on Eesti majandust korralikult raputanud. Soomlased ei käi enam Eestis oma alkoholi varusid täiendamas, vaid on oma reisisihtkohaks valinud Läti. Ka Eestlaste jaoks on saanud Lätist armastatud turismisihtkoht. Sellest kõigest on kaotanud Eesti kaubandust, majutus- ja toitlustusettevõtted. Lätist alkoholi ostmisest on saanud paljudele eestlastele

    Müügikorraldus
    Majandus küsimuste vastused
    16
    docx

    Majandus küsimuste vastused

    3. Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5. Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL

    Majandus
    MAKSUNDUS
    22
    docx

    MAKSUNDUS

    c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21. Milline nimetatud maksudest Eestis võtab kõige enam arvesse maksevõimelisuse printsiipi? a) käibemaks b) tulumaks c) alkoholiaktsiis 22. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis milline on sellises maksusüsteemis teie piirmaksumäär? a) 10% b) 12% c) 20% 23. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis nende andmete alusel saab öelda, et selline maksusüsteem on a) proportsionaalne b) regressiivne c) progressiivne 24

    Maksundus
    Kordamisküsimused aktsiisi eksamiks
    18
    doc

    Kordamisküsimused aktsiisi eksamiks

    • kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11. Millal tekib aktsiisimaksu kohustus?

    Õigus
    Alkoholipoliitika ja selle mõju tarbimisele
    11
    doc

    Alkoholipoliitika ja selle mõju tarbimisele

    1 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 Sissejuhatus Alkoholi roll inimeste igapäevaelus on märkimisväärne. Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse uks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on samas ka märgatav roll riikide majanduses. Alkoholi liigtarbimisest 2 põhjustatud majanduslik kahju, /.../ võib uletada selle majandusharu poolt toodetud tulu.

    Joogiõpetus
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele  riiklikud investeeringud  pensionid, toetused, abirahad jne.  riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):  maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)  maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks)  maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi

    Maksundus
    Maksuauk
    22
    doc

    Maksuauk

    3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49%. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.

    Maksundus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun