50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marleenk
Õppematerjali autor
............................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7 2.1. Kahjulik mõju töötajatele............................................................................................. 7 2.1.1. Töötajate eluolu .................................................................................................... 7 2.1.2. Mõju tervisele ....................................................................................................... 7 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale ...................................................................
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
südamelähedasem. Töö ülesehitus on selgitatud annotatsioonis. 3 1. GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme too jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade,
................................................ 45 4. Keskkonna-alased hoiakud .................................................................................. 47 4.1. Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust ............................................... 47 4.1.1. Inimese kui liigi eelisõigused ...................................................................................................... 47 4.1.2. Inimese mõju keskkonnale ......................................................................................................... 49 4.1.3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid ........................................................... 51 4.2. Arusaamad keskkonna tasakaalust ................................................................................ 53 4.2.1
sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld
neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia õpetus organismi talitustest o käitumisökoloogia õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse
D: See ei oma tähtsust. Nööri jämedus vastab täiskasvanud inimese nööri jämedusele. Avarii korral katkeb nöör järsult. See eemaldumine on valulik ja raske. A: Ja see on kõik? Me kõik oleme seotud keraga? D: Muidugi mitte. See on lihtsustatud variant ainult selleks, et selgitada. Me oleme seotud kehaga nööri kaudu. Kuid keha sidumispunktis hargneb see üle keha paljudeks oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevate värvide ja paksustega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed. 11 A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad? D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest. A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames
6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid