Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
sees, ei vaevutagi mõtlema rahva elu ja olu üle. Lihtsalt tehakse mingeid absurdseid otsuseid ja meie vaikne rahvas lepib oma saatusega. Ungaris ei lase rahvas valitsusel endale pähe istuda. Kohe võetakse midagi ette, väga aktiivselt sekkutakse valitsuse asjadesse. Streigid on seal igapäevased asjad kui valitsus mõne nõmeda seaduse vastu võtab. Vot see on jätkusuutlik areng. Riik on pandud rahvast teenima., mis on minu arust täiesti normaalne asjade kulg. Praeguse seisuga kuulan mina hirmuga uudiseid, kartes sealt jälle kuulda mingi asja kallinemisest, aga aru ma ei saa- miks meie rahvas laseb endaga käituda nagu marionetidega. Meie rahvast ei ole õnnistatud tegelikult mitte millegagi, pole meil õigeid maavarasid ega head kliimat, mis mõjuks turismimagnetina.... põhimõtteliselt pole meil midagi. Isegi seda ei saa väita, et me oleme hea transiitmaa, sest kui Venemaa oma piirid meile sulgeb siis ei tuldagi meie kehvadele teedele
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majan
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valit
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa
kohustustest. Teise klassi moodustavad sõdurid, kes kaitsevad riiki väljaspoolt ohtu kujutavate vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki. Õiglane on riik siis, kui igaüks teab oma kohta tervikus. Platoni arust oli oluline valitsejate õige kasvatamine. Ta arvab, et kõige õigem on, kui riiki juhivad filosoofid, sest neid huvitab teadmine tõsiolevast ja nad ihaldavad tarkust ja puhast teadmist tervikuna. Filosoof ehk valitseja suunab oma tähelepanu nähtumuse taha, asjade olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist. Suurt rahvast on võimalik pettusega mõjutada ja kui nad valivad endale valistejad, ei ole garanteeritud, et valitud teavad midagi asjadest, mida võimekas ja vooruslik valitseja peab põhjalikult teadma. Platon arvab, et need kolm klassi ei tohi omavahel kokku puutuda
Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Igavest, teisel pool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus. Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma
Ja seega, kui jätame otsustamise mingis küsimuses niinimetatud asjatundjatele, petame end nende võimete suhtes. Ehkki tihti pakub rahuldust halvustada kellegi säärase tarkusepretensioone, kellel on mingis mõttes autoriteetne positsioon, ei vii säärane vastus meid kuigi kaugele. Sest fakt kui see ikka on fakt , et keegi ei tea mitte midagi kindlalt, ei lükka mingil moel ümber märksa argisemat punkti, mis ütleb, et mõned inimesed otsustavad asjade üle paremini kui teised. Näiteks olen ma nagu paljud teisedki sageli väga skeptiline arstide teadmispretensioonide suhtes. Aga kui ma usuksin, et mu jalaluu on murdunud, pöörduksin abi saamiseks ikkagi arsti poole ehkki ma usun kindlalt, et arstid teevad sageli vigu, kusjuures vahel ka väga tõsiseid. On ikkagi mõistlik oodata, et need, kes pole meditsiini õppinud (näiteks inimesed, keda vahel paljastatakse ajakirjanduses kui valetohtreid) saavad veel halvemini hakkama
Kõik kommentaarid