Asjade lugu (0)

Arutlus
Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane , kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt.  Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada?
Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva eest hoolt kanda. Riik peaks olema kindlasti vastutav oma rahva eest. Minu arvates on rahvas riigis kõige tähtsam, ilma rahvata ei saa riik toimida. Ilma rahvata ei oleks riiki. Seega, mida rahulolevam on rahvas oma riigi ja valituse suhtes, seda paremini peaks riik toimima ning ilmselt tahab iga kodanik oma riigi head toimimist, seda ka valitsus. Näiteks Eesti Vabariigi valitsuse  ülesandeks on realiseerida meie sise-ja välispoliitikat, nii õigusalase tegevuse, majanduse, sotsiaalse heaolu ja välispoliitika vallas. Sinna hulka kuulub ka valitsuse ülesanne tagada meie rahvuskultuuri püsimist ja arengut. Ma arvan, et see ongi just see sama rahva eest hoolt kandmine. 
Ma arvan, et kuna Eesti on väike riik, siis valitsusel on oma ülesannet, meie eest hoolt kanda, lihtam täita. Eks väikeriiki ole kergem juhtida kui suurriiki, see on ilmselge. Seepärast arvan, et kriitilistel hetkedel saame loota valituse toele ning julgen arvata, et Eesti riigi valitsus teab, mida eestlased neilt ootavad . Muidugi on võimalus ka paremaks valitsuse toimimiseks (alati saab paremini) proovida mõjutada valitsuse otuseid ja käitumist. Üheks võimaluseks võiks olla teatud organisatsiooni või ühenduse loomine, mis koosneb haritud inimestes, kes saavad valitsusele ettepanekuid teha. Ma ei ole kindel kes, kus ja kuidas, kuid usun, et sellise organisatsiooni toimima panek oleks siiski võimalik ning arukas.
Tulles tagasi Eesti inimese juurde, siis mina arvan, et keskmine Eesti inimene ei ole teadlik paljudest asjadest, mida filmis käsitleti. Keskmine eestalne ei tule arvatavasti selle peale, kui palju tegeletakse maailmas asjade tootmisega , mida me tegelikult ei vaja. Ma arvan, et Eestis ei ole see probleem, et me tegeleme ainult tarbijakaupade suurendamisega, nii tõsine ning tähtsamad probleemid nagu haridus jne jäävad tahaplaanile. Mulle tunub, et eesti inimene võiks rohkem mõelda sellele, kuidas edasi minna nii, et säästa maksimaalselt meie loodust. 
Kokkuvõttes ütleksin, et iga inimene peaks nägema, kuidas asjad omavahel ühenduses on, me peaksime nägema suurt pilti. Me peaksime nägema, kui vajalik on meie tarbimisharjumuste muutmine. Kuna maailmas esile kerkinud probleemid (liigne tootmine, õhu ja vee reostus ) on tekkinud täna meile, inimestele, siis võiks igaüks meist mõelda, kui tähtis oleks luua midagi uut. Midagi, mis meile endile (maailmale) nii palju kahju ei tooks.