PRÜGI JA JÄÄTMED (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

K-08A
Randel Malm
PRÜGI JA JÄÄTMED
referaat
Pärnu 2010
Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni . Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski , aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Teiseks, kui igaüks suure tuhinaga oma määrdunud pakendeid pesema tormab, et neid siis kenasti puhtana kaks tänavat eemal asuvasse avalikku "pakendikonteinerisse" viia, teed sa sellega keskkonnale pigem kahju kui kasu ! Eestis on see number mõnevõrra väiksem, kui siiski mitte oluliselt ning lisaks plast ja klaaspakendite taaskasutamisele oleks justnimelt komposteerimine siinkohal oluline  teema. Kui vaadata, kui palju tekib keskmisel perel justnimelt komposteeritavaid jääke, siis isegi olulisim. Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt. Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. Positiivsest küljest võib välja tuua, et mõnedes riikides on prügilatest eralduvat metaani ja süsihappegaasi hakatud spetsiaalsete seadmete abil koguma, ning seda kasutatakse energia tootmiseks. Taastuskeskusse saabunud teadete põhjal hukub aastas vedelema jäetud heinapallinööride tõttu kümneid valge-toonekurgi. Sel juhul on lind kas end sellega üles poonud, jäänud ilma mingi jäsemeta, jäse on taastamatult kahjustada saanud või on nöör koos toiduga sisse söödud. Õnneks on ka juhuseid, kus nöör pole lindu oluliselt kahjustanud ning on võimalik päästa ja loodusesse tagasi vabastada. Probleeme põhjustab ka kalameeste poolt maha jäänud prügi nagu näiteks ridva küljest lahti tulnud, maha jäetud või ära visatud õngekonksud (ka koos tamiiliga). Põhjatoidulised linnud söövad neid sisse või jäävad tamiili kinni ( luiged , pardilaadsed).
Tavajäätmed — kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Püsijäätmed — tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
Biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
Olmejäätmed — kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Miks jäätmeid sorteerida?

• Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi  vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks.
  
• Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.
  
• Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud.
  

Kuidas jäätmeid sorteerida?

• Koguge panditaara muudest pakenditest eraldi ja tagastage see kogumispunkti.
   
  
• Panditaara ei pea olema pestud.
  
• Pakendikonteineritesse kogutakse puhtaid pakendeid. Toidujäätmetega pesemata pakendid hakkavad haisema ja nende kvaliteet võib langeda (nt pesemata tetrapakid lähevad hallitama).
  
• Klaastaarale võib külge jätta paberist sildid.
  
• Metallpurgid ja plastikpudelid tuleb ruumi säästmiseks kokku pressida.
  
• Metallpurgi sisse ei tohi visata muid jäätmeid (nt suitsukonisid).
  
• Plastik - ja klaaspudelilt tuleb eemaldada kork ja korgi krae , sest need on teisest materjalist.
  
• Toiduga määrdunud ja vettinud pappi enam töödelda ei saa.
  
• Üldprügi hulka ei tohi panna ohtlike jäätmeid ( ravimid , säästulambid, värvid, lahustid, lakid , akud, patareid )!
  

Kas teadsite?

• Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist.
  
• Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks.
  
• Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%.
  
• Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid.
  
• Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt.
  
• 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud.
  
• 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat.
  
• 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga.
  

Kasutatud kirjandus:
http://www.envir.ee/625
http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27.html
http://www.loomakaitse.ee/?q=node/318