6 Järeldus Jooniselt nr 4 on näha, et nii aktiivvõimsuse kui ka reaktiivvõimsuse kasvades pinge liini lõpus langeb. Jooniselt nr 6 on näha, et aktiivvõimsuskaod suurenevad sõltuvalt aktiiv- ja reaktiivvõimsustest ja jooniselt nr 7 on näha, et reaktiivvõimsuskaod vähenevad sõltuvalt aktiiv- ja reaktiivvõimsustest. U on pingekadu, kuna see on liini alguse ja lõpu pingete aritmeetiline vahe.
ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 27 Hinnatakse võrgu töökindlust, kontrollitakse talitlusarvutuste teel võrgu läbi- laskevõimet, mitmesuguste kitsenduste täitmist, pinge reguleerimise võimalusi jm. Nõuded olemasolevale ja projekteeritavale võrgule võivad olla erinevad. Näiteks kui uuelt jaotusvõrgult nõutakse, et pingekadu ei tohiks ületada linnas 2...3 % ja maal 5%, siis olemasolevas võrgus võiks lubada enne rekons- trueerimist vastavalt suurusi isegi 5...7 % ja 10 %. Näiteks tuleb enne Eesti põhivõrgu arengu planeerimise ja projekteerimise vahetu ülesande lahendamist teha selgeks rida sellised probleeme ja eeltöid nagu • 35-330 kV alajaamade tarbimispiirkondade koormuste ja tarbimise prog- noosi metoodika • tarbimise ja koormuste prognoosimine puuduliku informatsiooni tingi- mustes
I sn 2) U r = U lub - U a Antud tingimust kasutatakse siis kui liin on ettenähtud mitme elektritarviti või ühe mitmemootorilise elektritarviti toitmiseks. Ur induktiivtakistusest tingitud pingekadu; n -1 Ulub lubatud pingekadu, mis on teada enne arvutust; + KÜ I I max = I käiv Ua aktiivtakistusest tingitud pingekadu.
langeb mustus ja tolm. Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur Saare- ja Hiiumaa piirkonnas esineb reaktiivkomponenti kõige enam Sääre poolsaarel (joonis 4.13). Selle kompenseerimiseks kasutab Elektrilevi OÜ kondensaatoreid ja reaktoreid. Tegemist on kasvava probleemiga ja lahendusi reaktiivkomponendi paremaks kompenseerimiseks otsitakse. Joonis 4.14
t5 − aeg tagasi liikumiseks söödahoidlani, s ti − i-nda lõigu kestus, s tl − töö kestus ilma pausideta, s (𝑡𝑙 = 240 s) V − hammasratta ruumala, m3 W − takistusjõud, N Wh − liikumistakistus, N x − astmenäitaja, milleväärtus sõltub töömasina liigist (x=2) xk − koormustegur, 𝑥𝑘 = 𝑃𝑒𝑘𝑣 /𝑃𝑛 xl − lubatav ülekoormatavus α − tegur, mis arvestab pingekadu α = 1,4 γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur ϑe − mähistele lubatud ületemperatuur μ − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 μk − mootori käivitusmomendi kordsus μv − mootori väärtusmomendi kordsus
- 0 ,7 Soojenemise seisukohalt rahuldab mootor Pn 2040. Valime kestva töö mootori MT100LA, Pn = 2,2 kW, nn = 1430 min-1, n = 83%, cos n = 0,81, In = 4,8 A, Ik/In = 5,5, Mn = 15 Nm, µk = 2,4, µv = 2,9, J = 0,0069 kgm2, m = 21 kg. Valitud mootorit tuleb 21 kontrollida käivitusmomendi ja maksimaalse koormusmomendi järgi, arvestades ka võimalikku pingekadu mootori klemmidel. Normaalse töö tagamiseks peaksid olema rahuldatud tingimused Mn µk Mpv, Mn µv Mmax, kus Mpv on mootori võllile taandatud töömasina paigaltvõtumoment (nihkemoment), Nm, Mmax mootori võllile taandatud töömasina koormusgraafiku maksimaalne moment, Nm, = 1,2...1,4, tegur, mis arvestab mootori klemmidel tekkida võivat pingekadu. Jooniselt 6.13 näeme, et töömasina paigaltvõtumoment on 0. Graafiku maksimaalse momendi arvutame
valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2 Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1 Asünkroonmootori mehaanilised tehistunnusjooned pinge muutmisel Asünkroonmootori suure käivitusvoolu tõttu tekib võrgus suur pingekadu, mis vähendab käivitatava mootori momenti ja võib häirida juba töötavate mootorite tööd. Voolutõugete vähendamiseks kasutatakse tähest kolmnurka ümberlülitamisega käivitust. Siis väheneb pinge 1,73 korda, käivitusvool ja moment vähenevad aga kolm korda. Lühis- ja faasasünkroonmootorite juures on kasutatavad kõik kolm pidurdusviisi: rekuperatiiv-, vastulülitus- ja dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest.
7. Juhtmete ristlõike valik Juhtmete ja kaablite ülesandeks on elektroonika seadistes elektrivoolu juhtimine, seetõttu valmistatakse nad tavaliselt vasest, harvemini alumiiniumist. Juhtmete ristlõike valilkul lähtutakse kahest tingimusest: a) lubatud vooli järgi (ehk soojenemise järgi) Q=I 2Rt ->t0C; Il=Ia(Il-lubatud vool käsiraamatutes; Ia-arvutuslik vool K.s ja Ohmi järgi) b) lubatud pingekao järgi: ∆Ul>=∆Ua, kus ∆Ul on lubatud pingekadu toiteliinis. 8. Kirchhoffi seadused Kirchhoffi I sedaus: mingi sõlme juurde viidud voolutugevuste summa on võrdne äraviidud voolutugevuste summaga. Kehtib sõlmede kohta (voolu seadus) Kirchhoffi II seadus: mistahes suletud vooluringis allikate emj-de algebraline summa võrdub takistite pingelangude algebralise summaga selles vooluringis. ΣE=ΣIR 9. Ühe allikaga lineaarahelate arvutus Arvutustes kasutatakse Ohmi ja Kirccoffi I seadust 10
Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U U1 U2 I2 +j joon. 2.9.1.
annaabi.ee 
