ka erandeid. Näiteks Paul Giraud, Remy Martin jne koristavad siiamaani väheamlt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkohooli sisalduse ( 7-9 vol) ja säilitab kõrge happelisuse. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limosin´i ja Troncais´i piirkonna tammest ja nende maht on 350l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mõju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustamise tõttu u. 3%. Seda kadu nimetatakse õigustatult la partes des anges- inglise osa. Konjaki vanus või õigemini kvaliteet on alati märgitud vastava tähistusega ( V.S; V.S.O.P jne ) ja ka pudeli etiketil.
Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga *Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla *Suuremad viljad võivad kaaluda kuni 1 kg *Intensiivne meeldiv aroom *Seemnekambrites on 816 õhukest punakaspruuni seemet *Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid KASUTAMINE Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Seda kasutatakse ka kosmetaloogias. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti.
oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi.
1.-2. päev: kipituse ja kiheluse faas 2.-3. päev: villide moodustumise faas. 4.päev: vesitsemise ehk haavandi faas. 5.-8. päev: koorikute moodustumise faas. 9.-12. päev: paranemise faas. Herpese ville tasub õrnalt hõõruda jääga 5-10 minuti jooksul 1 kord tunnis - mõnikord takistab see villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel.
Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi. Õlipuuokstest pärg asetati
küljest väheneb spermide võime munarakku pääseda ja kokkuvõttes pigem takistab viljastumist. · On teada, et ka naised, kes tarbivad ülemääraselt kofeiini sisaldavaid, ei viljastu nii kergesti kui suguõed, kelle organismi satub seda stimulanti vähem. Ettevaatlikuks peaks koola- ja energiajookide sõbrad muutma ka tõsiasi, et kofeiini sisaldavates karastusjookides leidub parkhapet (tanniini), seedeelundeid ärritavat ainet, mille ülemäärane kogus kehas takistab vajalikel mineraalidel ja toitainetel organismi imendumist. · Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. · Aluseline mõtlemine kofeiin on positiivse laenguga ning su keha energia varud on negatiivse laenguga
5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini. Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas
maha kratsitakse - iga uus koorik on eelmisest veidi väiksem, kuni haavand on paranenud. Enamasti ei jää sellest armi järgi. Kuidas ravida · Herpese ville tasub õrnalt hõõruda jääga 5-10 minuti jooksul 1 kord tunnis - mõnikord takistab see villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust · Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. · Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket · Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel.
mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskestilahustuvateks kahjulikeks aineteks. Aneemia ja toit: Imendumist soodustavad: Liha koos köögivilja või teraviljaga C vitamiin Loomaliha koos värske salatiga Guljass paprikaga Kaerahelbed värske puuviljaga Täisterahelbed apelsinimahlaga Keedetud muna ja apelsinimahl Nisuidud lehesalatiga Imendumist takistavad: Tee (sisaldab tanniini annab teele aroomi ja maitserikkust) Kaltsiumi preparaadid Piim Fosfaatsoolad Fütaadid teraviljatoodetes Pähklid, herned, oad Tärklist sisaldavad toiduained ( Nt:kartul, teravili, riis) Raua imendumine: RAUA IMENDUMIST SOODUSTAVAD CVITAMIINI RIKKAD TOIDUAINED: · Tsitrusviljad · Paprika ·Porgand · Lillkapsas · Tomat ·Brokoli RAUA IMENDUMIST VÄHENDAVAD TOIDUAINED
Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut
seemnesegus klassikalist põldtimutit asendama keskmise arengukiirusega leherikkamad kõrrelised - karjamaa raihein, harilik aruhein lisaks ka põld-raihein hariliku lutserniga. Roog- aruhein soodsates kasvutingimustes oli agressiivne saateliik, eriti hariliku lutserni segus. Hariliku nõiahamba-kõrreliste segukülvi saak ja toiteväärtus Harilik nõiahammas on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniinide keemiline koostis loob kaitsesüsteemi taimedel seente, hallituste ja bakterite vastu. Tanniinil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju rohusöötade toiteväärtusele. Tanniini kõrge kontsentratsioon pärsib loomade söömust ja vähendab seeduvust, sest kõrge tanniinisisaldusega kaasneb kõrge ligniinisisaldus, madal TP ja halb seeduvus. Tanniini madal kuni mõõdukas hulk mõjub positiivselt rohusööda proteiini metabolismile ja hoiab ära
Lehed suured, ovaalsed, nõrgalt ebasümmeetrilised, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem
Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske
Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske
Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Orgaanilised ühendid puidus. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid. Kasvavas puus vedel, hiljem tardub. Enim kasutatakse looduslikku vaiku. Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel
õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, þeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. 7 1.10 Passion Pärineb Ameerikast. Küpset vilja
Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 7)KLEEPUVUSE EEMALDAMINE Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g tanniini 10 l vee kohta) ning hoitakse 10 sek. Töödeldud mari oestakse veega ja pannakse inkubeeruma. Marja kleepuvuse eemaldamiseks võib karbamiidi asendada 1 l täispiimaga. Sel juhul võib ära jätta ka tanniini kasutamine. 8)MARJA KÜPSEMINE Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus. Joonis 1. Marja valamine haudeaparaati (7 l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh
Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, eleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Eksootilised viljad Passion Pärineb Ameerikast. Küpset vilja iseloomustab kortsuline nahkne lillakas-pruun nahk. Söödavaid seemneid ümbritseb aromaatne rohekas-oranz
Seal piirkonnas algab viinamarjade sept. kolmandal v neljandal nädalal. Tavaliselt korjatakse käsitsi. Viinamarjad pressitakse, pannakse käärima, saadav toorvein saavutab alkoholi 7-9 mahu% Säilib kõrge happelisus. Konjaki tootmiseks kasutatakse kahekordset destileerimist. Pärast destileerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünni. Tünnid on valmistatud kindla piirkonna tammedest, mille maht on 350 liitrit. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja suur tanniini sisaldus, seega on ta ideaalne materjal konjaki valmimisprotsessi jaoks. õhu ja taniini vastatikunemõju laagerdumise ajal- saladuseks. Konjaki vanus on alati märgitud pudeli etiketti. V.S- Very Special- peab olema laagerdunud vähemalt 2,5 aastat. V.O- Very Old V.S.O.P- Very Superior Old Pale Reserve 4,5- 6,5 laagerdumis aastat Napoleon X.O. ( Extra old) extra Hors d`age Vielle Reserve Min 6,5 a Kavaldoss Õuntest kääritakse kõigepealt siider Õun on selle jaoks koristusvalmis
veidi karm Cabernat Sauvignon maailma tuntuim punane sort; vein on täidlane, küpse musta sõstra aroomi ja maitsega, tunda on musta pipart, võib lisanduda vanilli, rohelist pipart, rosmariini, mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja hallitusele; kasutatakse palju segudes; vein on talupojalikult lihtne, sisaldab palju parkhapet, tanniini ja on maitselt jõulise mõrkja struktuuriga Carmenere vana Bordeaux marjasort, saanud kuulsaks Tsiilis; aroomilt on vein täidlane, pargiselt mustsõstrana ja ürdine ning tuntava märja tubaka aroomiga; maitse on tihedalt marjane, pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini
Enamus Jaapani teesid on valmistatud hästi käsitletud lehtedest ja suur osa nende elegantsist ja stiilist on tänu võlgu töötlemisele; aurutamisele kohe peale korjamist ja siis õhu käes kuivatamisele. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. 6 Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Tass kipub olema pehmem. Nende faktorite tõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele. Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega. 6. Toidu ja joogi serveerimine Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek.
merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned.
peamiselt kasutatakse gaasi vi kütteli. Destilleerimine ise phineb faktil, et vee keemispunkt on krgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik - eaux-de-vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67-72% Vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin'i ja Troncais'i piirkonna tammest ja nende maht on 350 l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on hu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse igustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus, vi igemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil.
ftrementeeritakse 3-9 päeva 50 kraadise kuumuse juures, nii hävineb suur osa mikroobidest, samas aktiveeruvad ensüümid, mille toimel muutub ubade värvus ja maitse. Frementeeritud oad kuivatatakse päikese käes nii kaua, kuni nende niiskus langeb kuue kuni kaheksa protsendini. Kuivatatud oad puhastatakse võõrkehadest ning sorteeritakse, sellele järgneb röstimine, mis on väga oluline töötlemise järk. Röstimise käigus väheneb ubadele kibeda maitse ja parkiva toime andva tanniini sisaldus, samuti röstimine määrab lõpptoodangu maitse ja värvi. ,,Röstitud oad jahutatakse, neilt eemaldatakse kest. Järgneb ubade jahvatamine valtsveskis 50-70 14 kraadises kuumuses. Töötlemise selles järgus saadakse kleepuv kakaomass, mis sisaldab 53% kollast rasva kakaovõid." (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 641) Kakaopulbrit on võimalik valmistada ka Hollandlaste meetodi järgi, kus saadakse
Karjatamise tõttu aga ohustavad mahesigu siseparasiidid. Ennetuseks tuleb karjatavaid alasid vahetada ja lasta vähemalt ühe aasta karjamaal puhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorra osa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja vees püherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise- kui ka välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilatsioon. Ja ka liblikõieliste lisamine söötadesse aitab parasiite hävitada, sest liblikõielised sisaldavad tanniini, mis aitab piirata parasiitide arvu. 1.1. Loomade söötmine Mahetootmises peetakse oluliseks, et sööt oleks kasvatatud peamiselt oma ettevõttes ning ostusööta oleks võimalikult vähe. Väga tähtis on ka see, et sööt oleks võimalikult liigi spetsiifline ja naturaalne. Sead on olemuselt omnivoorid ehk kõigesööjad, mistõttu on neile võimalik anda väga palju erinevaid söötasid. Söötmisel keskendutakse loomade
Kuna tegu on tugeva veiniga, siis teda segatakse väga tihti teiste sortidega. Austraalias on valdav ShirazCabernet´ segu, aga väga levinud on ka GSM Grenache, Shiraz, Mourvèdre segu. · Välimus: lillakasmust kuni sügavpunane. · Lõhn: must sõstar, kirss, ploom, toomingas, lillelõhnad. · Maitse: väga rikkalik ja mitmekesine. Alates teravast kuni rikkaliku ja magusani, happelisest kuni madala happesusega küpse puuviljani. Tanniini mõõdukalt, kuid mitte nii väga kui Cabernet. · Tekstuur sile kuni paks. · Piirkonnad: Rhône: kõik punaste veinide apellatsioonid, eriti Hermitage ja Côte Rôtie; Languedoc; Sveits, eriti Valais; Austraalia; California; Washington; Tsiili; LõunaAafrika Merlot Maailma punastest veinidest kõige lihalikum. Enimkasvatatud sort Bourdeaux´s. Kui Cabernet maitses domineerib must sõstar, siis siin on pigem ploom, mustikas ja toomingas
*Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. Kleepuvuse eemaldamine *Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. *Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. *Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g tanniini 10 l vee kohta) ning hoitakse 10 sek. *Töödeldud mari oestakse veega ja pannakse inkubeeruma. *Marja kleepuvuse eemaldamiseks võib karbamiidi asendada 1 l täispiimaga. Sel juhul võib ära jätta ka tanniini kasutamine. Marja küpsemine *Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. *Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus. Areng *Pärast koorumist eelvastne, vastne ja maim.
eemaldavasse lahusesse. 104 105 Kleepuvuse eemaldamine Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g tanniini 10 l vee kohta) ning hoitakse 10 sek. Töödeldud mari oestakse veega ja pannakse inkubeeruma. Marja kleepuvuse eemaldamiseks võib karbamiidi asendada 1 l täispiimaga. Sel juhul võib ära jätta ka tanniini kasutamine. 106 Viljastumine vees 107 Marja küpsemine Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks
sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel. Elektrikarjuste kasutamisel peaks tara kõrgus olema vähemalt 105 cm ja tara peaks koosnedes 4...5 erinevast traadist. Kõige madalam traat peaks olema 15...20 cm kõrgusel maast, sest kitsed püüavad
30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 liitri vee kohta. Oluline on lahuse ja marja õige vahekord – viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2–3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse lahust vähehaaval, pidevalt kergelt segades. Marja töötlemise aeg esimeses lahuses on 20–25 minutit, siis jäetakse mari umbes tunniks seisma, seda aeg-ajalt käega segades. Seejärel lisatakse teine, tanniinilahus (15 g tanniini 10 liitris vees) ja hoitakse selles käega segades 10 sekundit (asendada karbamiidi ühe liitritäispiimaga). MARJA INKUBEERIMINE Marja inkubeerimiseks kasutatakse 6–8liitriseid Weissi pudeleid. Et inkubeerima pandud viljastatud marja maht suureneb marjaterade paisumise tõttu 4–5 korda, võib ühte pudelisse paigutada 250 000 kuni 320 000 marjatera (350–400 g paisumata marja). Mari peab aparaadis nõrgalt liikuma, soovitav on veevahetus 1,5–2,5 l/min.
Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkaineid. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja maitsete spekter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. Viinapuu
tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkainet. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja naitsete specter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. 3.2 Viinapuu
See on pehmem, odavam ja sisaldab vähem kofeiini kui teised variandid. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Seetõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele. *Hojicha Hojichat (,,röstitud teed") valmistatakse bancha lehti röstides. Hojicha populaarsus tugineb selle pähklisele ja männisele maitsele. Röstimisprotsess alandab selle kofeiinisisaldust. *Kukicha
5. Laagerdamine 6. Villimine Üldiselt valmivad punased veinid punastest viinamarjadest ja valged veinid valgetest viinamarjadest. Kas punastest viinamarjadest on võimalik teha valget veini? Punase (söögi-) viinamarja pressimisel erituv mahl on värvitu. Punane vein ei saa oma värvust mitte viinamarjamahlast, vaid viinamarjakestadest, mida punase veini valmistamisel leotatakse veinivirdes kääritamise ajal. Viinamarjakestadest omandab vein parkained (ehk tanniini), mis annavad punasele veinile omase tugeva maitse ja jõulise struktuuri. Kuidas valmistatakse rosé veine? Rosé valmib sarnaselt punasele, kuid viinamarjakestade leotamise aeg on lühem. Veinid jagunevad värvuse järgi: Tinto - punane Rosado - rosé Blanco - valge Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? Terroir on mõiste, millega iseloomustatakse viinamarjade kasvukoha geograafilisi
Joonis 25. Puidu keemiline koostis Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid sooje-nedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, näiteks tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkainet e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil
mööblitööstuses, vesiehituses, põllumajandusmasinate osadeks, parketiks, hinnalise vineeri tootmiseks ja nii edasi. Puit on sitke, kõva, vees seismisel muutub järjest hinnalisemaks ja ülikõvaks ning kõliseb pihtakoputamisel nagu päris raud. Musta tooni annavad rauaühendid, mis kogunevad tammepuitu seal olevate parkhapete mõjul. Niisugust puitu kutsutakse mustaks tammeks. Musta tamme loetakse väärispuuks, mida kasutatakse tarbekunstis. Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel. Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut.
värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned.
Kvaliteet väga erinev, enamasti alla keskmise, sõltub aretustöö tagajärjekusest, kasvukohast, koristusajast, töötlemistehnoloogiast. Mitte eriti nõutav teesort. Kakao toiteväärtus. Kakao on kõrge toiteväärtusega. Viljad sisaldavad: virgutavat teobromiini, kofeiini, lihaseid stimuleerivat teofülliini üle 700 muu komponendi. Kakaooad sisaldavad valke, rasvu (kakaovõi), süsivesikuid, kofeiini, teobromiini, tanniini, tselluloosi (kiudaineid rikkalikult), oblikhapet, vähesel määral mineraalaineid (fosfor, kaalium, raud jt), kaduvväike kogus A- ja B- rühma vitamiine. 40. Kakao töötlemine (etapid). Seemnete eraldamine Korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse. Viljades leiduvad seemned eraldatakse ja kuhjatakse hunnikutesse. Fermenteerimine Kääritamine Muudetakse ubade biokeemilist koostist. Protsess kestab temperatuuril 4050 kraadi 39 päeva. Kuivatamine
palju põliseid puuvilja puid näiteks roheliste ploomide puu ja viigipuud. Kus vett on vähe Kesk-Austraalias, on taimed hõredalt asustatud üle maa ning aborigeenid sõltuvad sellistest puuviljadest nagu näiteks põõsatomatid ja põline virsik. Kui viljad on sessioonilised, siis juuri saab alati välja kaevata aasta ringselt. Taimi kasutatakse ka peale toidu ka muuks. Näiteks meditsiinis. Põline münt oli ravim köha ja külmetusele, ning näts kummipuust, mis on rikas tanniini poolest, oli hea kõrvetustele. William Dampier oli esimene, kes tutvustas eurooplastele Austraalia taimi 1703ndal aastal, raamatud ,,A voyage to New Holland", milles oli illustratsioone ka taimedest. Kapten Cook'i jutustuses ,,Endeavour voyage" 1770ndal aastal, Joseph Banks ja Daniel Solander korjasid üle 30 000 botaanilisi liike ning Sydney Parkinson tegi 647 joonistust nende reisist. Seda materjali ei avaldatud järgmised sada aastat. Teisest küljest, prantsuse
külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Orgaanilised ühendid puidus Vaik sisaldab eeterlikke õlisid. Kasvavas puus on vaik vedelal kujul, hiljem ta tardub. Enim kasutamist on leidnud looduslik vaik, mida varuti peamiselt männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. Parkaine e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui
kofeiini kui teised variandid. Enamus Jaapani teesid on valmistatud hästi käsitletud lehtedest ja suur osa nende elegantsist ja stiilist on tänu võlgu töötlemisele; aurutamisele kohe peale korjamist ja siis õhu käes kuivatamisele. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Kukicha Kukicha (,,varretee") on roheliste lehtede ja peenikeste valgete oksakeste segu. Selles on ainult kümnendik tee tavalisest kofeiinikogusest ja selle maitset võrreldakse tavaliselt oolongi maitsega. Olete tulemusest rõõmsalt üllatunud. Magus lahus, taimsete alatoonidega ja teretulnud vihjetega pähklitele. Traditsiooniliselt röstitud neli korda puutulel raudkatlas. Kõikidest teedest madalaim kofeiinisisaldus, 90% vähem kui kohvis. Ideaalne eine
esile pääseks. Mida vanemaks saab puu, seda rohkem ajab ta juurevõsusid, kuid neid saab muruniiduki või trimmeriga kontrolli all hoida. Laiali ajavate juurevõsude tõttu pole äädikapuu hea naaber lillepeenarde ja köögiviljamaa vahetus läheduses ning aiaäärde puud istutades tuleks arvestada ka naabritega (Lepik 2012). Äädikapuu on küllaltki külmakindel, kasvab hästi, kuigi karmimatel talvedel kannatavad võrsete ladvaosad. Lehed ja koor sisaldavad tanniini. Viljakatet tarvitatakse äädika kõvendamiseks ja toidulisandina (Laas 1987). Tundliku nahaga inimestele ei ole soovitav harilikku äädikapuud paljakäsi katsuda võib tekitada nähaärritust (Hansaplant Hulgi OÜ). 4.14. Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas 4.14.1. Kirjeldus Harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) on rohkesti hargnevate tugevate võrsetega kuni 2 m põõsas. Harilik pihlenelas pärineb Siberist kuni Jaapanini, kasvades metsaservadel
Külmakindel tavalistel talvedel. Suurem külm kahjustab viimaste aastate võrseid. Paljundatakse peamiselt seemnetest. Seemneaastad korduvad 3-5 a. tagant. Külvatakse kas kohe peale valmimist või kevadel stratifitseeritult. Paljuneb ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Pinnast parandav liik, lehed kõdunevad kiiresti. Puit punakasvalge, paiduv, vastupidav. Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Kasutatakse kõrgete kärpimata hekkide rajamisel. Dekoratiivsed vormid: kollane, keerdoksine, punaselehine, lõhislehine. Näsiniin (Daphne mezereum) Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakasroosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris
· Kitse eripärad rohusöötade tarbijana · Karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et kitsed eelistavad karjamaarohus kõrrelisi liblikõieliste ees · Karjamaal eelistavad nad süüa karjamaarohu ülemist fronti · Kitsede ja veiste kooskarjatamisel tuleks kitsi karjatada enne veiseid, · Kitsede ja lammaste kooskarjatamisel tuleks kitsi karjatada enne lambaid · Kitse eripärad rohusöötade tarbijana · Kitsedel on tolerantsus kibedamaitseliste, kõrgema tanniini sisaldusega taimede söömisel, mistõttu võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid- hea söötis põldude puhastaja · Karjamaadena eelistavad kitsed künklike, ebatasaseid karjamaid · Kits ei ole võimeline hästi seedima raku kestaaineid nagu veis või lammas, sest sööt on vatsas lühemat aega- vaid põhu söötmine ei taga kitse elatustarbe rahuldamise · Seega põhk ei sobi kitsedele heaks rohusöödaks ning päevased põhu kogused võivad
eriklaaside (väga suur murdumisnäitaja, IP-kiirguses läbipaistev) komponent emailides, glasuurides germanaatide ja fluorogermanaatide saamisel perspektiivne kiudoptikas 3.10.3. Metalse Ge saamine ja kasutamine - saadakse peam. kõrvalproduktina värvil. metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Toore rikastatakse (olenevalt päritolust)mitmete meetoditega (näit. flotatsiooniga) Kontsentreerimiseks kasutatakse sageli sulfiidide lenduvust, sadestamist tanniini või/ja H2SO4 lahusega jm. *kontsentreerimine on paljuetapiline, keeruline, kallis Lõppetappidel saadakse GeCl4, mida puhastatakse ülihoolikalt (rektifikatsioon kvartskolonnides, ekstraktsioon, suund-kristallimine jt.) ja hüdrolüüsitakse ülipuhta veega, → GeO2, kuivatatakse (sageli kõrgsagedusväljas) ja redutseeritakse H2-ga (600-700ºC) → Ge Ge sulatatakse 1000-1050ºC juures, puhastatakse tsoonsulatuse või suundkristallisatsiooniga
Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased. Õitseb juunis, juulis. Kasutamine: peetakse heaks söödataimeks, eriti lammastele. Taim, eriti risoom, sisaldab värv- ja parkaineid ning kootava toime tõttu kasutati teda varem kõhulahtisuse puhul, verejooksu vaigistava vahendina jne. Rahvameditsiinis leiab kasutamist seedimishäirete ja kopsuhaiguste ravis. Risoom sisaldab 12-17% tanniini. Kasvatatakse ka ilutaimena aedades, kus paljuneb hoogsalt ja võib muutuda umbrohuks. HIRSSTARN Carex panicea, nime tõlkimisel panicea on hirsilaadne. Sugukond lõikheinaline. Kasvukoht: hirsstarn on meil tavalisemaid tarnu niiskel kuni märjal pinnasel niitudel, puisniitudel, soodel, järvekallastel, kuid ka kuivadel loodudel. Püsik. Kadakaloodudel üks tähsamaid taimkatte komponente. Taim on hallroheline, 15-45 cm kõrge nüri- kolmekandilise varrega
annaabi.ee 
