Herpes Nakatumisviisid Viirus levib otsese kontakti teel – mittesuguliselt ning kaitsmata vahekorra Herpesviirusega ajal partneriga, kellel on herpes. nakatunud rase naine või b sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha. Haiguse sümptomid Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, Villid armistuvad ja millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. paranevad iseenesest
HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega. Nakatumine HSV-ga toimub siis, kui viiruse osakesed sisenevad nahka või limaskesta läbi mikroskoopiliste traumaatiliste avade või lõhede. Peiteperiood on umbes 1 nädal, puhangute korral liigub viirus nahale ja limaskestadele. Puhangute teket soodustavad traumad, kirurgilised manipulatsioonid, kaasnevad haigused, menstruatsioon, emotsionaalne stress ja UV-kiirgus. Enamiku genitaalherpese juhtudest on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole sellest ise vähemalgi määral teadlikud, sest genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral isikutelt, kellel pole kliinilisi haigustunnuseid- st. Ülekanne toimub enamasti asümptomaatilistelt partneritelt, sest aktiivsete herpeskollete olemasolul on seksuaalsus väiksem
Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon
Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Sidekestapõletiku korral tuleb loputada silmi veega või vajadusel manustada silma antibiootikumitilku. Tuleb manustadalihtsaid valuvaigisteid, näiteks paratsetamool. Tuleb juua ohtralt vedelikke. Punetised on suhteliselt kerge haigus, mis põhjustab harva tüsistusi. Võimalikud tüsistused on: artriit ja entsefaliit. VÖÖTOHATIS Vöötohatist tuntakse meditsiinis nime all herpes zoster, mis tähistab ladina keeles vööd. Nimetus tuleneb lööbe leviku mustrist. Vöötohatisele eelneb tihtipeale valulik põletav tunne, tuntud ka paresteesiana (naha väärtundlikkus), haigestunud dermatoomil (kindla spinaalnärviga varustatud nahapiirkond) Rindkere on kõige sagedamini haigusest haaratud piirkond, samuti näo sensoorsete ning monotoorsete närvidega varustatud piirkonnad. Vöötohatise lööve järgib iseloomulikku vöösarnast mustrit nahal.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 5 lehte
36 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid