Tänapäeva heliloojad: Toivo Tulev (1)

Essee
Toivo Tulev
Tänapäeva heliloojad
Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: „For my little brother ” ja „For my little sister ”.
Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis ", Le Choeur Grégorien de Paris, " Heinavanker ". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Mõnda aega on ta olnud ka vabakutseline helilooja ning alates 2005.aastas sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonna juhataja.
Eesti muusikasse tuli Toivo Tulev alles 1990. aastate paiku ehk oma esimesed heliteosed jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev. Looming on iseloomulikult aeglane, meditatiivne ja keskendunud. Tähelepanu keskmes on kõla- hoolega kuulab ta vaikusest sündivaid helisid, kooskõlasid, kõlavärve ja nende varjundeid. Tema muusika faktuur on pige habras ja õrn, kuigi ta loob vahel ka massiivseid kõlavälju.
Loomingus põimuvad  ekspressionistlik  ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusikaansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsioonidesse. Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tšellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik " Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik.
Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja 2002 valiti Toivo Tulevi " Opus 21" (kammerorkestrile, 1994)  ja viiulikontsert (2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996)  valmis festivali "London Baltic Arts " tellimusel.
Analüüs : „Õekese eest” ja „Vennakese eest” – klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal.
„Vennakese eest”- „For my little brother”
Teos algab üsnagi melanhoolselt, kõrva jäävad ka nootide ebakõlad- sekund akordid. Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult .
„Õekese eest”- „For my little sister”
Algab jällegi melanhoolselt, mõned kriipivad akordid, aga rõõmu on nagu teoses rohkem. Muidu on väga sarnane eelnevale palale. Üksikud noodid jäävad jällegi õhku püsima. Lõpp on kuidagi rahulik nagu keegi sureks. Kurb, aga uskumatult ilus.