Muusikaajalugu (0)

MUUSIKAAJALUGU  1. Millised sündmused ja nähtused tähistasid rahvusromantilise perioodi lõppu Eesti muusikas?  Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad                       muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused.   2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja?  Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne                                 helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile,                     vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat,               koorimuusikat.   3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos?  Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas.  4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud,                             millised pillid, muusika iseloom)  See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga                             emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate                               tempodega. Võiksin isegi öelda, et teoses on mingisugune tempodemäng. Teos on väga liuglev ja                             hästi mänguline. Palju crescendosi, pianosi jne.  5. Mis on Tambergi kõige kuulsama ooperi pealkiri?  Tema kuulsaim ooper kannab pealkirja  ​ ​"Cyrano de Bergerac".  6. Iseloomusta kuulatud näidete põhjal Tambergi helikeelt!  Tambergi helikeel on iga teosega väga erinev. Kohati on ta teostes nii kurbust, mis väljandum aeglaste                                 tempode ja voolavusega, viha või ärevust, mis väljendub helistikumuutuste ja kiirete käikudega.                         Tambergi teostes on alati peidus ka ilu ja emotsioon. Ta muusika on väga dünaamiline, kasutades                               palju crecendosi ja diminuendosi, pause, pianosi jpm. Tema helikeeles ei kustu dramaatilisus ja                           mängulisus. Kas see mängulisus peitub tempode muutumises või helistikude, aga see on alati seal.   7. Nimeta Tambergi õpilasi, kellest on saanud samuti nimekad heliloojad! (min 3)  Margo Kõlar, Peeter Vähi, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Toivo Tulev, Raimo Kangro ja Mart                             Siimer.   8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber?  Tema pinginaaber oli Lennart Meri.  9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? 


Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine                         (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti                         palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära                                 Räätsa loomingus kergus, voolavus ja musikaalsus. Kohati on Räätsa looming väga laulev ja                           emotsiooni rikas.   10. Mis on Räätsa kõige tuntum teos? Mitmest osast see koosneb?  Tema tuntum teos on “Kontser nr.1 kammerorkestrile”.   11. Nimeta Jaan Räätsa õpilasi!  Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann.