sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse
Andreas (isa) ja Adrian Virginius(poeg)-1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Anreas Virginius ja tema poeg Adrian; muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat; käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ja Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. August II Tugev-Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst, kes sõlmis 1699. aastal Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu; Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna. Frederik IV-Taani kuningas; 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal; Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Peeter I-Vene tsaar 16821721; 1700. aasta oktoobris alustas peavägi Peeter I juhtimisel Narva linna ägedat
Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused,
peamiselt laenukapitalina. Erinevalt Inglismaa kapitali ekspordist, mi soli suunatud kolooniatesse ja sõltuvatesse maadessse, toimus Prantsusmaa kapitali väljavedu riiklike ja munitsipaallaenude kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed. Tööstuse kontsentratsioon Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse kontsentratsiooni ja tsentralisatsiooni protsess: · 1876. aastal loodi metallurgiasündikaat Longvays; · 1885. aastal organiseeriti petrooleumikartell; · laienes Schneideri-Creusot' sõjatööstus jne. Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel
saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala
Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues ,,kodus"-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtinud lärmata
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks
Kõik kommentaarid