Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti talurahva vabastamine 19 saj. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti talurahva vabastamine
  • Talurahvareformid
  • Uuenduste vajalikkus:
    • pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes
    • talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades
    • Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes

  • Talurahvaseadused:
  • Aasta

  • Olulisemad sätted

    1802
    1804
    • Määrati kindlaks talupoja koormised
    • Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust
    1816
    1817
    1819
    PÄRISORJUSE KAOTAMINE:
    • Isiklik vabadustalupoeg ei kuulu enam mõisnikule
    • Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida
    • Anti piiratud liikumisvabadus
    • Talupojad said perekonnanimed
    1849
    1856
    • Üleminek teotöölt raharendile
    • Talude päriseksmüümine

  • Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused)
  • Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis
  • Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus :
    • vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist

    • ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta
    • vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid
    • mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused

    c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866:
    • võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve
    • tulu saadi maksudest, kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele
    • valla eesotsas oli valitav vallavanem, kes tagas seaduslikkuse, korra ja maksude laekumise
    • saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel
  • Eesti talurahva vabastamine 19 saj #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Siin failis on talurahva seadused, talurahva omavalitsuse kujunemine ja Eesti talurahva pärisorjus. Kogu materjal on põhjalikult kokku võetud ja ajaloo õp kiitis selle heaks.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Talurahva omavalitsus

    1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus ­ talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond ­ talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel ­ viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne ­ toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866):

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    XX sajandi esimesed aastad Eestis

    XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Pärisorjuse kaotamine

    - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna) - perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded:

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Uusaeg Eestis

    Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil

    Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud,

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Ajalugu, Uusaeg

    Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    ärkamisaeg

    peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine ­ vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus ­ sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    odt

    Venemaa ja Eesti 19. sajandil

    Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) ­ talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. 1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun