Olen rentnik ja ostan oma talu mõisnikult välja (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp ­ baltisakslased ­ ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõis

Ajalugu

19

ppt

Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne

Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu  Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.­1630. aastatel.  Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes.  Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta

Ajalugu

16

docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki. Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust", milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente

Ajalugu

3

docx

Ajaloo mõisted, isikud. Teadus.

kodukari õigusi.1816a. Eestimaal said talupojad vabaks ,1817a. Kuramaal said talupojad vabaks ja 1819.a.said Liivimaal talupojad vabaks.Maa jäi mõisniku omaks,talupoeg pidi maad rentima, nad said endale perekonnanimed. 5.Vastavalt seadusele võeti vastu Eestimaal 1816.,Kuramaal1817.ja Liivimaal 1819.aastal.Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse.Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi seda mõisnikult nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja selle eest tasuma teotööga,mida hakati nimetama teorendiks.Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt piiratuks.Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed.See toimus mõisnike huvides.Nad arvasid , et kui talupojad on vabad siis ta tunnevad töö vastu rohkem huvi ja hakkavad seda rohkem tegema, et neil saaks suuremaid koormisi nõuda.Kuid seda ei juhtunud ja talupoegade eluplud jäid ikka samaks. 6. 19

Ajalugu

17

docx

Eestimaa talurahvaseadus 1816

talurahvaseaduse valisin just seepärast, et teada saada, kuidas vabanesid talupojad mõisnike võimu alt Eesti kubermangus ning kuidas oli reguleeritud nende edasine elu. Palju on räägitud Carl Robert Jakobsoni kuulutatud 700 – aastasest eestlaste orjapõlvest, mis elab meie hinges rohkem kui arvata võiks. Seetõttu pidasin vajalikuks uurida lähemalt 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadust, mida paljud teosed nimetavad ka pärisorjusest vabanemise seaduseks. Analüüsi eesmärgiks on välja tuua 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse olulisus omas ajas kui ka mõju tänapäevale. Lisaks sellele käsitlen analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajate ringi, talurahvaseaduse adressaate ja argumentatsiooni. Samuti võrdlen Eestimaal kehtinud seadust Liivimaal 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadusega ning Eesti varasemate talurahvaseadustega. Veel toon välja 1816. aasta talurahvaseaduse ajaloolise arengu ja käekäigu.

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

9

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..." 1802. aastal võttis Eestimaa maapäev vastu regulatiivi, mille kinnitas Venemaa keiser Aleksander I reskriptiga 25. septembrist 1802. Regulatiiviga ,,Iggaüks...", said talupojad omandiõiguse vallasvarale ja jätkusuutlikul talupidamisel, talukoha põlise kasutamise õiguse. Asutati valla- ja kihelkonnakohtud. Aleksander I-e nõusolekul kuulutati regulatiiv välja mõisniku nimelt ja tema hea tahte avaldusena, nii et talupojad arvasid selle vabatahtlikult mõisniku poolt kingitud olevat. Regulatiiv avaldati alles 1803. aasta algul talupoegadele selle järel, kui see Keila Miikaeli koguduse pastori Otto Reinhold von Holtzi poolt oli eesti keelde tõlgitud ja Tallinnas ,,J. H. Gresseli kirjadega" trükitud. 1803. aastal jagasid ülem-kirikueestseisjad äratrükitud regulatiivi, mida selle eestikeelse trüki

Ajalugu

28

doc

Ajaloo üleminekueksam 8.klass

Sõda ja majandus, totaalne sõda. 2. Eesti Vabariigi loomine. Pilet nr. 19 1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine. 2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia, Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule. Pilet nr. 20 1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased. 2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu.  Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks. Absolutismiajastu tunnusuteks olid: 1)Valitseja pidi järgima kristlike elunorme. 2)Valitseja andis seadusi välja ainuisikuliselt. 3)Valitsejale pidid kõik kuuletuma. 4)Valitseja määras ametnikke.

Ajalugu

24

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

sajandil Vene tsaaririigi koosseisu. Enamik eesti talurahvast tegeles põlluharimisega mõisnike juures. Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)