Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana hea Rootsi aeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki?
  • Kuidas seda saaks nimetada heaks?
Vana hea Rootsi aeg
Aga miks oli ta hea? Iga õpilane, eestlane ja inimene küsib. Miks ainult Rootsi aja peetakse heaks, kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki? Ma olen kindel, et Rootsi ajal toimus midagi, mille eest eestlased on tänulikud ikkagi tänapäeval.
Rootsi aja alguseks peetakse 1629.aastat, kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi lepingut, ja Lõuna-Eesti koos Lätiga läksid Rootsi võimu all. Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit. Rootsi ajal Eestis oli tehtud palju häid muutusi. Esmakordselt kogu Eesti territoorium ühendas ühes riigis, sõjalik olukord lõpetas ja talupojad olid kindlad, et homne päev tuleb sõdistamataks ja saaksid nad rahulikult elada. Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis , et saksa aadlikutele ei meeldinuksid reformid ja nad tõrguksid Rootsi valitsust. Mõisade arv kasvas, kohustused suurenesid, teoorjuse mahu oli liigselt suur. Talupojad said üldse pärisorjadeks, neid saaks karistada , ise nad ei saanud maalt lahkuda. Kuidas seda saaks nimetada heaks?
Esimene samm talupoegade olukorra paranemiseks oli uus kohtusüsteem. Kohtusüsteem oli väga hea, et eksisteeris kuni XIX aastani. Talupojad saaksid ometi kohtusse pöörduda. Ilusad sõnad, aga ei saanud praktiliselt talupoeg pöörduda kohtusse, sest kohtusse kaebamiseks oli vaja maalt lahkuda ja raha, kuid aga mõisnikud keelanud talupoegadele ära minna ja nendel polnud raha. Aga pärast 1672.aastat, kui troonile astus Karl XI, talupoegade olukord muutus paremaks. Kuningas keelas mõisnikutele talupoegi füüsiliselt karistada, andis talupoegadele võimalust oma talu pärandada. Koormiseid reguleerisid vakuraamatud. Kuid aga eramõisadel ikkagi olid talupoegadel koormised suurem, kui kroonumõisades, sest mõisnikud tahtsid rohkem vilja ja teotööd. Selle võitlemiseks viidi läbi reduktsioon , mille seas riigistati maaomandi. Eramõisad muutusid kroonumõisadeks ja talupoegade koormised natuke alandasid. Aga heaks Rootsi aega peetakse mitte ainult koormiste alandamise pärast.
Kuna Rootsi oli protestantlik riik, oli Rootsi usk suhteliselt lähedam eestlastele, kui teised riigid. Kiriku peamiseks keeleks sai mitte ladina keel, mida ühtki talupoeg ei saaks aru, vaid eesti keel, mis iga talupoeg saab aru. Ikkagi Hans Süsi hakkas piiblit eesti keelde tõlkima. Selleks et uue religiooni levitada, ka rajati kirikukoole ja tõsti rahvaharidust. Ilmus esimene eestikeelne grammatika. 1637. Stahl koostas esimese grmmatikat saksa keel alusel, kuid aga reeglid olid väga rasked ja ta ei levinud. Hornung 1693. aastal näitas ilmale ladina keele alusel grammatikat. 1631.aastal avati esimesed gümnaasiumid. Tallinna gümnaasium, mille nimi on Gustav II Adolfi gümnaaium töötab siiamaani. Johan Skytte esitas kuningale palvet Tartu gümnaasiumi muutuda ülikooliks, ja 1632. Aastal pidulikult avati Eesti esimene Tartu Ülikool. Ülikool on hea, aga talurahvase haridus oli kehv . Selleks Forselius rajas õpetajate seminaari, kus õpetati lugemist, usuõpetust, arvutamist ja saksa keelt. Mõnedele mõisnikutele ei meeldinud talupoegade haridus , sest nad said aru, et kui inimene on rumal, tema üle saab lihtsam valitseda . Minu arvates aga iga inimene pidi haridust saama, vaatamata sellele, kas ta on mõisnik või talupoeg.
Rootsi ajal inimeste arv suurenes kolme korra suurem. Enne Rootsi aega inimeste arv oli 140 000, kuid aga Rootsi aja lõpuks suurenes see 400 000 inimesteks. Oleks Rootsi aeg väga hea, kuid aga suur näljahäda nätas Rootsi ebaheast küljest. Paljud inimesed lahkusid kodust, et toitu otsida, paljud sõid kõike, mida nägid, paljud aga surid. Rootsi võimud ei andnud näljahäda ajal mingisusgust toetust. Samal ajal viidi Eestist Rootsile vilja, et rootslased saaksid süüa.
Rootsi ajal muutus eesti talupoegade elu heaks. Said nad pärisorjuvabaks, targemaks, nendel ilmusid õigused. Haridus arenes, ikkagi eesti keele grammatikareeglid ja kirjalik eesti keel ilmusid. See andis eestlastele väga palju. Jah, näljahädal Rootsi käitis mitte õiglaselt, aga ikka ta tegi meie talupoegadele rohkem, kui teised riigid. Sellepärast saab Rootsit kiita, tänada ja ütelda, et Rootsi aeg Eestis oli Vana Hea Rootsi Aeg!
Ilja Zolotnikov 11a
Vana hea Rootsi aeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor makism.pugatsjov Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Liivi sõda
3
doc

Liivi sõda

Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada. *1558-59 Venemaa rüüstas ja tegi,mis tahtis. Ordu oli aga nõrk ja andis alla. *1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast, ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus ­ taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg. Ning puudus ka nüüd sisepoliitika, kõik olenes võõrvõimust ja välisriikidest. *1560 sekkus Rootsi, sest Tln palus abi. Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada. Kõik rigid olid selle poolt, et venemaa ei tohi saada sadamaid ja veel enam tugevneda. *1560-61 ­ hoogu juurde sõjale

Ajalugu
Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg
2
docx

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg?

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg? Arutlus Rootsi ajaks nimetatakse Eesti ajaloo perioodi 17. sajandil. Sellel perioodil olid Rootsi kuninga juhtimise all nii Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang kui Saaremaa. Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg

Ajalugu
Ajalugu II kursus-rootsi aeg-põhjasõda-vene aeg
30
pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660

Ajalugu
Rootsi aeg
5
doc

Rootsi aeg

Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast

Ajalugu
Kas Rootsi ajast võib rääkida kui-vanast heast Rootsi ajast-
2
doc

Kas Rootsi ajast võib rääkida kui „vanast heast Rootsi ajast“?

Kas Rootsi ajast võib rääkida kui ,,vanast heast Rootsi ajast"? Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg algas ja lõppes me aladel suurte ja laastavate sõdadega ning kahe sõja vahele jäi veel ka suur nälja aeg, kui inimesed olid nõus sööma ükskõik mida või keda isegi oma liigikaaslast

Ajalugu
Kas nn-vana hea Rootsi aeg-oli ikkagi nii hea
5
docx

Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea?

Tartu Ülikool Läänemere regioon Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? Essee Emily Lindsalu Juhendaja: Andres Kasekamp Tartu 2014 Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on

Ajalugu
Rootsiaeg
19
doc

Rootsiaeg

................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................

Ajalugu
Vana hea Rootsi aeg - kas müüt või tegelikkus
2
docx

Vana hea Rootsi aeg - kas müüt või tegelikkus?

Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 1629­1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 1709­1710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun