· Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- ja teistsuguse liikumise) suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise (ja veel enam ühe kindla liikumise) põhjust. · Loomade tajumusel on sarnasus mõistusega loomad mäletavad toiminguid ja tagajärgi, kuid ei tunne ära põhjusi. Olulised mõisted: · Monaad üksus, ühtne, eristatav sisemiste omaduste ja tegevuste kaudu (tajumused ja himud) · Substants teovõimeline olemine · Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. o Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused · Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid)
ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja keha organite tervikuga, see tunneb ning oma aistingutes tajub. tähendab, et kui eraldada mingi Tema arvates kogetakse mateeriat osa keha tervikust, lahkub hing vaid meeletaju kaudu ning reaalsed kehast, kuna sel juhul on keha on üksnes tajumused ise ja mingit organite omavaheline seos reaalset objekti nende taga ei ole. hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley SARNASUSED
õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse lükatud. Ma arvan, et kõigil, kaasaarvatud ka minul on varju lükatud palju negatiivseid omadusi
vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud
vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud
püstitamiseks ja kinnistamiseks ning see on rohkem kahjulik kui kasulik. 6. Valet ja kinnistunud informatsiooni on nii palju, et kui tuleb uus informatsioon, siis aru jääb vana juurde. Isegi kui ta võtab uuest midagi omaks, jääb see talle segaseks ja need lüngad täidetakse ettekujutlusega. 7. Hõimuiidolid seisnevad selles, et iga inimene tajub asju teistest natukene erinevalt, kuid kokkuvõttes on inimeste tajumused siiski sarnased. 8. Koopaiidolid on isiksuse iidolid, mis jagunevad kaheks arvamuste, oskuste, ja näiteks eelistuste poolest. 9. Turuiidolid põhinevad sellel, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Halb sõnavalik võib viia sinnani, et inimesed ei saa üksteisest aru ja see tekitab mõttetuid vaidlusi. 10. Teatri-iidolid on väljamõeldud, sinna alla kuuluvad erinevad filosoofiad ja näidendid.
olevat mõned millegi muu tunnusomadused ja milles osalejad tajuvad end interaktiivsete osadena. MÄRKUS 1. Iga osaleja peab tajuma vähemalt kolmemõõtmelist maailma. MÄRKUS 2. Mitme osalejaga virtuaalmaailmas peavad osalejad suutma tajuda oma vastavaid sümboleid. MÄRKUS 3. Virtuaalmaailmades saavad osalejad olla interaktsioonis spetsialiseeritud välisseadmete, nt andmekinnaste ja visiirkuvarite abil. Virtuaalreaalsus – Virtuaalilmas osaleja tajumused ja kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik
tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega
hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie teadvuse olekud. On loomulik, et tegelik aistingute läbi tunnetamine eristatakse sisemisest enesevaatlusest, mille abil me saame teadlikuks oma meele tegevusest näiteks aistingute süstematiseerimisel
vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et
piiritu ettekujutlusjõud ongi see, mis võimaldab vaimu, kui valge paberi, ideid täis maalida. Meie teadmiste materjal võib pärit olla kahest allikast, välistest objektidest ja vaimu tegevuse järel sündinud ideedest. Kuna viimane ei saa aset leida ennem kui esimene, võib väita, et teadmiste algeks on eelkõige väline allikas. 3) Aistimine leiab aset hetkel, mil meie meeled puutuvad mõne välise objekti või nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees
toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada. Mõttetöö peaks töötama nagu masin ning seda peaks suunama lakkamatult. 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumused lähtuvad inimese analoogiast ehk inimese sarnasusest. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning sellega rikub ja moonutab seda loomust. Teeb loomuse teistsuguseks, kui see on. 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal kuid koopaiidol on inimesest sõltuv
Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastu võttu. Koopaiidol põhineb indiviidil aga hõimuiidol inimloomusel. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid.
Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Jumal Aristotelese ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Maailm ja liikumised maailmas on igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Tunnetus Inimesel on võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles toimivaid loomusi. Kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning välised asjad jäävad teadvusse püsima. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Hing Hing on kõikidel elusolenditel keha vorm. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Kehalised muutused teda ei mõjuta. Hing on igavene. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimene jäljendab Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil.
See tähendab, et kui näiteks ahastuses olevale inimesele tundub, et maailm on täiesti inimvaenulik, siis see ei tähenda veel, et maailm ka tegelikult inimvaenulik on, sest kui see inimese saab kriisist üle, võib talle maailm hoopis meeldiv tunduda. Viies troop Taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast. See tähendab, et kui näiteks laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, siis lähedalt hoopis suure ja liikuvana. Millise on aga asjad tegelikult, me ei tea. Kuues troop Meie tajumused sõltuvad paljudest seostest. See tähendab, et näiteks päikese käest tuppa tulles tundub toas olevat pime. Värvi ilu sõltub taustast. Järelikult ei saa öelda, et see või teine värv on ilus oma loomuselt. Seitsmes troop Meie tajumused sõltuvad kogusest. See tähendab, et näiteks vein võib mõjuda karastavalt normaalses koguses, kuid hukutavalt suurtes kogustes. Järelikult ei saa öelda, et vein oma loomuselt inimesele hukutav on, niisamuti toit. Kaheksas troop
tähendab, et väga vabalt võib olla ka eimiskit, aga keegi ei tea seda, kuna ei ole midagi teada. Me lihtsalt teama, miskit, kuna seda on võimalik tajuda. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. 8.9. Leibniz iseloomustas jumala olemust kui võitmatut ja targemat meist kõigist. Kui Jumal on meid loonud, sest meie looja, peab olema aluseks meile kõigile, ehk siis peab ta olema sama võimas ja tark, kui meie kõik kokku. 10. Leibniz arvad, et kuna jumal on ÜLIM , siis on ka maailm võimalikest variantidest parim,
teadmisi millele ideed baseeruksid. Kui inimene ei tea millegist mitte midagi, ei saa tal selle kohta ka ideid tekkida. Tajumine on hingele sama, mis liikumine kehale, seega on mõtlemine paratamatu. Väide, et hing mõtleb alati, puudutab kogu inimkonda ning seetõttu saab selle tõesuse üle otsutada, vaid kogu inimkond. Inimesed on teadlikud sellest, et nad mõtlevad. Inimene mõtleb tänu oma hingele. Kui ta hakkab mingil hetkel mõtlema, tekivad temas ka tajumused. Kui inimene mäletab mõelduid mõtteid, tunnistab see seda, et ta mõtleb. Kuna inimene saab erinevatelt objektidelt erinevaid aistinguid ning seega ka erinevaid tajumusi ja ideid, tähendab see seda, et inimene mõtleb erinevaid mõtteid. Vaimu tegevuse reflekteerimine ning mõtlemine on erinev. Inimene ei oska arvata midagi oma mõtlemisest kui ta ei tea, mis teised mõtlevad, sest selleks peab ta omama kedagi kellega võrrelda. Mõtlemine on seos erinevate mõtete vahel
koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat. 5 Tunnetus- Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Hing- Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik.
välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed. Ideede allikaks on aistingud ja reflektsioonid - arus ei ole jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas ühest või teisest allikast. Välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega, milleks on kõik need erinevad tajumused, mis nad meis esile kutsuvad. Vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. 7.) Kui laps ilma sünnib ei ole tal välismaailmast mingit kogemust. Kui ta neid kogemusi kasvades ei saa siis ei ole tal ka mingeid ideid (kui ta ei puutu kokku asjadega, mis talle need ideed annavad). Kui last hoida sünnist saati kusagil ruumis kus ta näeb vaid musta ja valget, siis ei oleks tal mingitki ettekujutust kollasest ega roosast või muudest värvidest. See näitab,
Mõte peab rajanema meeltel ja tajumustel(empiristlikud vaated), millest mõistuse vahendusel(selle loomupärase liikumise abil) ehk induktsiooni abil tehakse teaduslikud järeldused. Mõttetööd tuleb mõistlikult suunata, st ei tohi toetuda juba olemasolevatele reeglitele, isegi kui kuulsamad filosoofid või paljud nendesse uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama. 3) Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumused inimese analoogiast, st need ei sõltu kultuurist ega inimese individuaalsusest, vaid inimsoole omastest joontest. Järelduste tegemisel teeb inimene üldistusi, toetub nähtust kinnitavatele juhustele ega arvesta eitavaid, usaldab intuitsiooni. Inimaru peegeldab asjade loomust moonutatult, segades seda inimloomusele omaste asjadega ja seda seeläbi rikkudes. 4) Erinevalt hõimuiidolist on koopaiidolid iga indiviidi enda väärarusaamad, mis on seotud inimese
Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria. Iidolite teooria Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele on pandud sellised nimed: esimest sugu kutsutakse hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks janeljandat teatri-iidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Hõimuiidolid on kalduvused näha asja seoses meiega, mitte nii, nagu nad iseenesest on. Inimene ei ole kõikide asjade mõõt ning pole õige omistada nähtustele korda, mida nendes tegelikult ei ole
sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond, keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab. See väljendub ainulaadse ja iseloomuliku loomusena. Näiteks autoriteedid, kes on mingi tunnuse poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest
Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga . Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised. Idealism- Idealismi kohaselt on kõik olemasoleva vaimne. Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik)
Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal
Tegemist on induktiivse meetodiga, sest teooriat kohandatakse kogemusele. Valitakse ju I tabelis välja need, kus mingi nähtus ilmneb. Et üldse neid nähtusi leida ja mõelda, peab olema neid kogenud. Induktsiooni meetodi üks tähtsamaid osi on välistamine. II tabeli lõpus välistataksegi need näited, mis ei kanna endas antud nähtuse vormi, mis ei ole olemuslikud. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja sool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi, seega inimeeled pole asjade mõõt. Inimesed märkavad ainult neile vajalikke seisukohti, mis nende fakte kinnitavad, aga neid, mis faktidele vastu räägivad ei märgata. Inimesed eeldavad looduselt rohkem korrapära, kui seal tegelikult on. Koopaiidolid on indiviidi iidolid, mis on igaühele iseloomulikud nende endi iseärasuste tõttu, mida kogevad ja mõistavad kõik inimesed erinevalt. Koopaiidolite erinevad liigid:
ja laeval olles ei suuda mõista, et selline suur asi vee peal võib püsida. Ja tuleb ka nõustuda skeptikute järeldusega, et me ei tea, millised need asjad tegelikult on. Ka kuues argument pole oma olemust kaotanud. Asjade tajumine meile sõltub asja seosest teiste asjadega. (Meos, 2000). Nii tundub jänes liblika kõrval suur, aga inimese kõrval väike. Ei saa iseenesest väita, et jänes on väike või suur. Seitsmenda troobi argument, et meie tajumused sõltuvad kogustest. Indrek Meos on oma raamatus „ Antiikfilosoofia“ toonud näitena veini mõju. Kusjuures see näide on ju aktuaalne juba sajandeid. On ju teada fakt, et punane vein väikeses koguses on tervisele kasulik, aga suurtes kogustes on see tee hukatusse. Ei ole ju toit mingil moel paha, aga palju süües, siis seame oma tervise tõsiselt ohtu. Tänapäeval on tõestatud, et rasv pole paha, halvaks teeb rasva ikka kogus. Normaalses koguses on seda organismile vaja
2 filosoofidega. Edinburgi naastes ehitas Hume sinna maja, käis läbi noorema seltskonnaga ja peaaegu kihlus ühe noore naisega. Hume vaadetele pöörati palju tähelepanu ja teda peeti koguni üheks tähtsamaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks. (Filosoofiaveeb, 2018) Hume skeptilisusel oli mitu väljundit. Ta väitis, et kogemused on tajumised ja pole alust väita, et neid tekitavad füüsilised kehad. Hume väitis, et me kogeme ainult tajumusi, mitte neid objekte, mis tajumused esile kutsuvad. Hume väitis ka seda, et tajumiseks on vaja mõtlemist ja mõistust ja selle tõttu me ka arvame, et lauale asetatud taldrik on ikka veel laual, kui me toast lahkume, kuid me ei pruugi seda näha. Lisaks sellele oli Hume skeptiline ka sündmuste põhjuslikkusest. Nimelt väitis ta, kui inimene näeb sündmust A, oletab ta, et seda põhjustas sündmus B, teadmata tegeliku sündmuse A põhjust. Kui inimene näeb näiteks talvel
üksnes mõni esileküündiv tajude liik on tõene ning et "ekslikke tajusid” pole olemas. Tõese või väära taju all tuleb siinkohal silmas pidada lausete, mis väljendavad vahetult tajutut, tõesust või väärust. Need oleksid sellised laused nagu näiteks: “Praegu sajab” või “See siin on punane”. Argumenteerides toetub Epikuros kõigi tajude võrdväärsuse eeldusele. Nii pole võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest. Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul
Kvaalid on teadvusliku kogemuse subjektiivsed iseloomulikud omadused. Tavaliselt omistatakse kvaalid aistingutele, tundmustele, tajumustele, ka näiteks valule, mõnikord ka mõtetele ja soovidele. Näiteks tunduvad punase- ja roheliseaisting enamikule inimestele kvalitatiivselt erinevatena. Vaimuseisunditel on kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Vaimuseisundite kvalitatiivsed omadused = kvaalid. Näiteks tunduvad aistingud, tajumused, mõtted, soovid, valu.... inimestele kvalitatiivselt erinevatena. On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist aga on kvaalid ja teisel ei ole. • Puuduvad kvaalid & zombid: on funktsionaalne seisund, aga pole kvaale (ei kogeks kunagi kvalitatiivse iseloomuga vaimuseisundeid) • Pööratud kvaalid: erinevus kvaalides ilma erinevuseta väljundis.
Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest,
Locke´i ja Molyneux´ huvitas mis moel saam nägijaiks saanud pime teha vahet kuubi ja kera vahel. Berkeley kommenteerib probleemi nii: ,,kui kombates tajutud ruudukujuline pind oleks samaliigiline nägemise kaudu tajutud ruudukujulise pinnaga, peaks eelmainitud pime selle ruudukujulise pinna ära tundma niipea, kui ta seda näeb: see poleks midagi enamat kui vaid talle juba hästi tuntud idee järjekordne kajastumine tema vaimus.Nägemisideed on kõik uued tajumused, mille jaoks tema vaimus puuduvad nimed: seetõttu ei saa ta mõista, mis talle nende kohta öeldakse. Ja küsida kahe keha kohta, mida ta näeb laual, kumb on kera ja kumb on kuup-see küsimus oleks tema jaoks suisa nöökiv ja arusaamatu, mitte miski, mida ta näeb, et suudaks tema mõtteile sisendada ideed kehast, vahemaast või millest iganes, mida ta juba tunneb". Berkeley tahab ,,kuubi ja kera küsimuses" meile tõeliselt mõista anda, mille on maailm nägijaiks saanud pimeda silmis
Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal
Mida peab ta silmas esteetilise naudingu all? Et esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Ta mõistab, et ilu filosoofia on teooria väärtuste kohta. Ilu mõistet on kerge määratleda, kuid see määratlus ei anna meile siiski lõplikku lahendust. Tuleb välja selgitada erinevad osad definitsioonist, mis näitaks meile ilu kui inimliku kogemuse objekti päritolu. Esteetiline nauding on väärtuste tajumine, siis kui meie tajumused on positiivsed ja vahetud. Esteetiline nauding oleneb silma ja kõrva tegevusest, mälust ning inimaju teistest aimeid loovatest funktsioonidest Kuidas mõistab N. Goodman kunsti? Mis teeb suvalisest esemest kunstiteose? Lõpuks pole kunst eraldatud eesmärkide ja vahenditega, teadusest ja tavalisest kogemusest. Paintings, musical sonatas, dances, etc. all are symbols that classify parts of reality for us, as do
neljandat teatri-iidoliteks. XL Kohane arstim eemalhoidmiseks ja peletamiseks on küll mõistete ja aksioomide ülesehitamine õige induktsiooni teel; aga juba iidolitele osutamisest on palju kasu. Sest õpetus iidolitest suhtub looduse tõlgendamisse samamoodi nagu õpetus sofismidest tavalisse dialektikasse. XLI Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. XLII Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on (peale inimloomuse kõrvalekallete soo poolest) mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja
George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Filosoofia mõiste
George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. METAFÜÜSIKA. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega
kvaliteetidele objektides. Sekundaarsed kvaliteedid on objektide toime meie meeltele. Nad sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. Sekundaarsed kvaliteedid on määratletavad vaatleja kaudu: olla punane = paista punane normaalselevaatlejale tavatingimustes. Kuid kas sekundaarsed kvaliteedid ei kuulu siiski objektide juurde kui võimed, mis meis tajumusi esile kutsuvad? Võimed tekitavad tajumusi, kuid tajumused pole objektide võimed, nad ei sarnane võimetele, mis neid tekitavad. 54. Tajude relatiivsus Miks arvata, et sekundaarsed kvaliteedid ei asu maailmas? Taju suhtelisuse argument (Blackburn). Oletame, et mingi objekt lõhnab ühe vaatleja (O) meelest teatud viisil ning mõne teise vaatleja (O*) meelest hoopis teistmoodi. Kuivõrd O ja O* on võrdselt hästi eluks kohastunud, pole alust öelda, et ainult O või O* tajub lõhna õigesti
Täpselt sama võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php 18. Triin Soometsa ja Elo Viidingu (Elo Vee) luule. Triin Soomets ,,Sinine linn", ,,Randmes unejanu", ,,Janu masinas". Temagi värsikeeles paistab silma tugev tsiteeriv ja stiliseeriv alge, mis viitavad uusromantilis- juugendlikule ja rahvaluuleomasele kujundivarale, mida katkestavad, lõigustavad ja võõritavad pidevalt mitmesugused ekstreemsed kehalised tajumused ja ,,naturalistlikud" seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust
positsiooni – kuidas kellelegi paistab, nii see tema jaoks ka tõene on – juures sellele, et kui see nii on ja igaüks vähemasti oma tajumuste tasandil ei eksi, siis milleks on vajalikud sofistid. Kui igaüks niigi tõde teab, niisiis, niigi tark on, siis milleks peaks ta maksma sofistile suuri summasid, et see teda õpetaks. (161d-e) Protagorase võimaliku vastusena osutatakse aga sellele, et situatsiooni-tajumused on kõik küll võrdselt tõesed, kuid mitte võrdselt head. Kui haigele maitseb toit kibe ja tervele hea, siis pole tegu sellega, et üks neist eksiks – mõlemal on õigus. Kuid parem on olla terve ja tunda head maitset, kui olla haige ja tunda kibedat maitset. Ning selleks, et terveks saada, on kasulik arsti poole pöörduda. Analoogiliselt sellele õpetavad ka sofistid muutma arutluste abil individuaalseid olukordi, mida me tajume halbadena, sellisteks, mida me tajume headena
omavahel erinevaid asjade tajumusi [perceptions], vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Ja nõnda me saame need ideed, mis meil on kollase, valge, kuumuse, külma, pehme, kõva, mõru, magusa, ja kõige selle kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks; ja kui ma ütlen, et meeled toimetavad nad vaimu, siis ma pean silmas, et nad toimetavad välistelt objektidelt vaimu selle, mis tekitab seal need tajumused. Seda suurt allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub täielikult meie meeltest, ja mis meelte poolt viiakse arusse, nimetan ma AISTIMISEKS [SENSATION]. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Teiseks allikaks, millest kogemus ammutab ideed, millega ta aru täidab, on meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees, kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on; ja kui hing [soul] hakkab neid tegevusi
vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub. Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole. Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet
tõene, mis on tuntud, sellest. mis olen 1õpuks ma ise. Ent ma näen, mis see on: mu vaimule pakub 1õbu eksi minna ja ta ei talu enda surumist tõe piiridesse. Olgu siis pealegi, ja laskem ta ohjad kord täiesti lõdvaks, et veidi hiljem neid vajalikul määral pingutada nii laseb ta end hõ1psamalt juhtida. Vaadelgem asju, mida üldiselt peetakse kõige selgemini haaratavaks: niisiis kehi, mida puudutame, mida näeme: mitte küll kehi üldiselt sest niisugused üldised tajumused [generales perceptiones] on tavaliselt mõnevõrra segasemad , vaid üht keha eraldi. Võtkem näiteks see vaha: alles äsja nõrutati ta kärgedest; mee maitset ei ole ta veel täiesti kaotanud; ta hoiab eneses kübekest lillede lõhna, millest ta kogutud on; tema värv, kuju, suurus on silmaga nähtavad; ta on jäik, külm, kergesti käsitsetav, ja kui teda sõrmega lüüa, kumiseb ta; lühidalt tal on kõik, mis näib olevat nõutav mingi
komponendid. KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Mischeli "hot/cool" mudel impulsiivsuse kohta Wegneri irooniliste protsesside teooria IAT roll spontaanse käitumise ennustamisel Depressiooni või agressiivse rumineerimise seletamine Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. ELUKÄIGU TEOORIAD- Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest;
Poe ei elanud samuti naiset kauem kuna armastatu surm viid temalt hingerahu. Looming- Peamiselt kirjutas ta kriitilisi artikleid ja jutustusi ajalehtedele. Kasvatuselt ja iseloomult oli ta valmis kujunema selliseks kirjanikuks, kes räägib ka eurooplastele arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on
Neglekt efektiivne vihjestiimul, siis rakk reageeris, ent aktiivsus suruti kohe allatähelepanu ei vähenes ka peale prismade eemaldamist (joonistused kohe ja hiljem). püsinud. • Rakkudel seega säilib mälujälg, kui sama stiimul esitatakse teist korda- reageeritakse jälle. KUJUTLUS-motoorne • Sama võiks kehtida nt tuttava näo otsimises teiste hulgast. • Aferentne teooria (theory of afference)- tajumused, mis tulevad keskkonnast, juhivad Funktsionaalne ajukuvamine ja tähelepanuuuringud: Tähelepanu jaotamise/nihutamise katse. käitumist. Üleval (shifting attention), fikseeritakse pilk ristile, tähelepanu pööratakse kastist kasti • Eferentne teooria (theory of efference) asendas aferentse teooria ja pakkus, et liigutuste hüppavale valgusele (vt noolte suund jooniselt
uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: See, mida inimene näeb, sõltub sellest, mida ta vaatab ja sellest, mida ta on õppinud nägema. Ei ole tajumusi, mis oleksid täiesti vabad teoreetilistest eeldustest, kõik tajumused on nö teooriast koormatud. Sõna otseses mõttes ei näe teadlane mitte elektrone, vaid ainult jälgi, mis need oletatavad elektronid võiksid jätta. Samuti ei näe me sõna otseses mõttes mitte laetud osakeste liikumist, vaid ampermeetri osuti näitu. Inimene, kes ei mõista midagi geograafilistest kaartidest, näeb kaardil ainult värvilaike, oskamata seda tõlgendada. Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks
ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychoanalysis,ȱ 45,ȱ234–250.ȱ Stuart,ȱG.,W,ȱ&ȱLaraia,ȱM.T.ȱ(2001).ȱPrinciplesȱandȱpracticeȱofȱpsychiatricȱnursing.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ 1. klass: enesekäsitus 283 Valmisolek adekvaatseks enesekäsituseks (00167) (2002, LOE 2.1) 6. valdkond: enesetaju 1. klass: enesekäsitus Definitsioon Enesekohased ideed või tajumused, mis on heaoluks piisavad ja mida saab täiustada. Määravad tunnused Tunnistabȱomaȱpiiranguidȱ VäljendabȱrahuloluȱisiklikuȱidentiȬ Tunnistabȱomaȱtugevusiȱ teedigaȱ KõnelebȱomaȱtegevustestȱadekvaatȬ Väljendabȱrahuloluȱrollitäitmisegaȱ seltȱ Väljendabȱeneseväärtustamistȱ Väljendabȱuskuȱomaȱvõimetesseȱȱ VäljendabȱrahuloluȱmõtetegaȱiseenȬ
annaabi.ee 
