Locke: „Essee inimarust“ (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Locke : „Essee inimarust“

Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav – inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus . Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud . Järelikult on inimeste vaimus erinevad ideed, ühed keha poolt talletatud, teised vaimu enda poolt.

Inimese vaim on valge paber kui tal puuduvad ideed. See saab juhtuda vaid siis, kui vaim pole ühegi ideega veel kokku puutunud. Esimesed ideed, mis vaim omandab on alati aistingute abil saadud, sest vaim ei saa alguses iseseisvalt ideid luua, kui tal pole midagi peegeldada. Ettekujutusjõul on väga tähtis roll ideede tekkimisel. Nimelt meie piiritu ettekujutlusjõud ongi see, mis võimaldab vaimu, kui valge paberi, ideid täis maalida. Meie teadmiste materjal võib pärit olla kahest allikast, välistest objektidest ja vaimu tegevuse järel sündinud ideedest. Kuna viimane ei saa aset leida ennem kui esimene, võib väita, et teadmiste algeks on eelkõige väline allikas.

Aistimine leiab aset hetkel, mil meie meeled puutuvad mõne välise objekti või nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad.

Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet.

Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas aistingute või reflektsiooni teel. Sama leiab tõestust ka lapsi vaadeldes. Lapsed omavad sündides väga vähe ideid ja need ideed, mida nad ka omavad, on saadud ikka samadest juba meile tuttavatest allikatest.

Enamik meie ideid on välisest kogemusest pärit. Vastsündinud laps kogeb pidevalt uusi asju, tema meeled on välisest mitmekesisusest üle koormatud. Uued asjad tõmbavad vaimu enda poole, ärritavad teda ja vaim ei saa midagi parata, sest tema ihaldab märgata uusi asju. Kuna uusi asju on palju ja nad rahuldavad vaimu, jääb vaimul vähem aega ise tegutseda. Inimesed kasvavad seetõttu üles pöörates rohkem tähelepanu meelelisele maailmale ja jättes unarusse selle, mis toimub nende sees.

Vaimus olevate ideede rikkus sõltub sellest, kui palju üks või teine inimene väliste objektidega ning kui põhjalikult kokku puutub. Tähtis on ka see, kas vaim reflekteerib neid ideid rohkem või vähem. Mida rohkem asjadele tähelepanu pööratakse, seda täielikumad ja rikkamad inimeste ideed.

Meeltega aistitavast on raske lahti rebida kuna meie meeled ärritavad meid pidevalt, tajudes uusi asju ning nagu varem mainitud, meeldib vaimule uusi kogemusi saada, mistõttu ta pöörab vähem tähelepanu enda tegevuste peegeldamisele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 12 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaigas Õppematerjali autor

John Locke, "Essee inimarust", hindeks pluss ringis

Locke Essee inimarust Filosoofia Margus Mägi

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülesanne - Locke-Bacon

KÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel

Filosoofia

docx

Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

laiendada. Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega. John Locke. Essee inimarust 1. Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed? Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed. 2. Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)

Filosoofia

docx

Locke Essee inimarust Kodutöö III

Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta

Psühholoogia

docx

Filosoofia J Locke - empirismi põhjendus

J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda, et vaimus ei ole enne ideid

Filosoofia

doc

Locke essee inimarust

teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat

Filosoofia

docx

JOHN LOCKE

JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3

Filosoofia

docx

Essee inimarust

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib.

Filosoofia

docx

John Locke, Francis Bacon

John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed

Filosoofia

Rohkem sarnaseid