Kui võdleme eelnevat kolme joonist, siis näeme, et K suurendamisel a)4 ja b)5 korda kasvab mõlemal juhul väljund vastavalt a)4 (1-lt 4-le) ja 5 (1,7-lt 8,5-le) korda. Tagasisidega süsteemid Töö eesmärk: Leida hüppekajad kõigil järgnevatel juhtudel toetudes joonisele 1, seejuures teha kindlaks, mismoodi mõjutavad tagasisideahelate (negatiivne tagasiside) võimendustegurid süsteemi enda väljundit, võrdluseks kasutada ka vastavate tagasisideta tüüplülide hüppekajasid. 1) W1 = k1/p; 2) W1 = k1/(p+1) ja 1) W2 = k2; 2) W2 = k2/p. Negatiivse tagasisidega süsteem 1)W1 = k1/p ja W2 = k2 a) K=0,1 b)K=1 c) K=5 eelmisel joonisel on siis kujutatud kolme erinevat olukorda, kus on muudetud tagasiside võimendusteguri väärtust. Sinine joon graafikul tähistab süsteemi väljundit, kui tagasisidet ei ole.
10 10 10 10 10 Frequency (rad/s) Joonis 9. Võnkelüli Bode diagramm. K=2 T1=0,6 T2=3. Vaata Joonis 5 versioon 2 8 2.1. Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga. Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; 1.2 1 negtagasiside01 s Constant Transfer Fcn To Workspace 0.1 Gain 1.2 negtagasiside2
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9. Kaudne sagedussntesaator
See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele, et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad ratsionaalsema väljundiga. Mõjutustega
Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid , teabest arusaamine ja meeldivama valik. Massikommunikatsioonivahendid ei võistle omavahel , sest neid on tavaliselt mitu. Televisioonisaated ühtlustuvad. Massikommunikatsioonivahendite eelistused olenevad mitmest tegurist , millest isiklik mõjutamine on kõige mõjusam. Massikommunikatsioonivahendi info on valikuliselt vastuvõetav , aga seda infot
võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon. Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus massikommunikatsiooni, üks ühiskonna juhtimise vahend, teabe paljundaja ja selle leviku kiirendaja. Massikommunikatsioon on vahendatud, avalik, otsese tagasisideta suhtlus, mis hõlmab paljusid eri gruppidesse kuuluvaid inimesi ning mõjutajaks on kommunikaator. 19. Nimeta massiteabevahendeid Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed ... 20. 4 pöördepunkti filmiajaloos. 1.Filmitööstuse ja kultuuri amerikaniseerumine I maailmasõja järel 2. Televisiooni võidukäik 3. Filmi integreerumine teiste meediumitega 4. Uus meedia 21. Kellele ja miks on meedia ohtlik? Mõtle erinevatele inimrühmadele ja
Küsimuse tekst Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? Vali üks: C=eye(2), D=[0;0] [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) C=eye(3), D=[0;0;0] C=eye(2), D=[0 0] Tagasiside Õige vastus on: C=eye(2), D=[0;0]. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? Vali üks: Ei ole stabiilne On stabiilne Tagasiside Õige vastus on: Ei ole stabiilne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Kui maatriks K =[0 0], siis u(t)=0 ning graafikus näeme, et siirded lähevad miinus lõpmatusse, süsteem ei ole stabiilne Kommentaarid
Tegemist on ülekandefunktsiooni graafilise esitusega, mis iseloomustab süsteemi omadusi sõltuvalt sagedusest. Joonis 7. Integreerimislüli Bode diagramm võimendusega 4,5. Vaata Joonis 1 versioon 3. Joonis 8. Aperioodiline lüli, Bode diagramm. P=3, T=2. Vaata Joonis 3 versioon 2 Joonis 9. Võnkelüli Bode diagramm. K=2 T1=0,6 T2=3. Vaata Joonis 5 versioon 2 2.1. Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga. Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; Joonis 10. Integreeriva lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul Joonis . Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda kiiremini ja madalama signaali nivool, mida suurem on võimendus tagasisides
siinussignaal, mille periood sõltub tagasiside võimendustegurist. Mida suurem on negatiivne tagasiside, seda suurem on tekkiva laine sagedus ja seda väiksem on tekkiva laine amplituud. 2.3 Proportsionaalse tagasisidega aperioodiline lüli Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1 ja periood on samuti 1. Tagasiside võimendustegurid : k2=0.15;1;3;6. Lisatud on üks tagasisideta lüli võrdluseks. Ülekandefunktsioon: 14 1 k1 k1 ∙ τ 1 p+1 1+k ts k 1 W ( p )= = 1 τ1 1+ k ts ∙ k 1 ∙ τ 1 p+1 1+ k ts k 1 p +1 simout
5.Suhtlemine klientidega, erinevad suhtlemistehnikad nagu verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms Suhtlemine Suhtlemine kahe või enama inimese vahel verbaalselt või mitteverbaalselt toimuv kommunikatsioon. Suhtlemine teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Kommunikatsioon (lad k communicatio ühendus, side, suhtlemine): kitsam tähendus suhtlemine laiem tähendus loomade märgiline suhtlemine, massikommunikatsioon (anonüümne, tagasisideta) ) Kehtestav stiil - Oma mõtete, tunnete ja soovide aus väljendamine, kasutades mina-teadet - Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine - Oskus ja julgus vajadusel abi küsida - Oskus öelda ei - Oskus komplimente teha ja vastu võtta - Negatiivse tagasiside taluvus ja järelduste tegemine - Enesekindel ja empaatiline kehakeel, hääl - Adekvaatne silmside
- selliste parameetrite nagu liikumis-, võimsust kantakse üle vedelikurõhuga pöörlemiskiirus, pöördemoment ning või vedeliku voolamisega. Neid jõud sujuv reguleerimine on lihtsalt parameetreid on võimalik muuta teostatav (nii suletud või avatud süsteemi kasutades reguleeritavaid pumpi või korral); reguleerimisventiilide, seda nii - süsteeme on lihtne kaitsta ülekoormuse tagasisideta- kui ka tagasisidega vastu; süsteemides. - mugav reguleerida nii kiireid kui ka aeglasi liikumisi; Energia ülekanne - energia akumuleerimise võimalus kasutades gaasi; Hüdraulilistes süsteemides toimub - võimalus luua lihtsaid juhtimis- energia ülekanne torustikes ja lõdvikutes süsteeme; voolava hüdrovedeliku abil.
Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V. Ühissignaali nõrgendustegur Küs on võimendusteguri Ku ja ühispinge ülekandeteguriKü suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides (dB): Küs = (60...120) dB
võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. Aktiivse juhtimise seadmed. Aktiivse juhtimise seadmeid ja aktiivseid roole on tänapäeval väga palju. Vaatleme vaid kahte neist. Aktiivne rool. Selline rool on varustatud väikese diameetriga sõukruviga, mis paigutatakse roolilehe külge otse selle taha. Nii on võimalik laeva juhtida ka mittetöötava masinaga ja laeva paigal seistes ühe koha peal manööverdada. Sellise rooli efektiivsus ei ole eriti suur, 5
Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet
Sellised juhid on ise aktiivsed, et jõuda probleemideni ning need lahendada. Selline stiil sobib Päästeametisse hästi, sest sedasi saab luua usaldusliku õhkkonna ning alluvatel tekib tunne, et nendega arvestatakse ning neid võetakse kuulda. See omakorda tõstab motivatsiooni ja rahulolu ning organisatsioon saab rohkem positiivset reklaami. Oluline on ka alluvatele tagasiside andmine. Tagasiside annab töötajale teavet selle kohta, kuidas ta oma ülesannetega hakkama saab. Ilma tagasisideta võib tekkida olukord, kus töötaja arvab, et ta saab oma ülesannetega hästi hakkama, kuigi see nii ei ole, siis juhi ülesanne peakski olema puudustele tähelepanu juhtimine ning heade soorituste tunnustamine. Selleks, et praegust olukorda parandada tuleb juhtidele korraldada rohkem suhtlemisalaseid koolitusi ning inimesi otseselt juhtivate töötajate värbamisel peaks rohkem hindama kandidaadi suhtlemisoskust. 9 KOKKUVÕTE
kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re 8. Hüdrosüsteemi struktuur Esiteks toimub hüdrosüsteemis mehaanilise energia muundamine hüdrauliliseks. See energia kantakse üle hüdrauliliselt, kasutades selleks tagasisidega või tagasisideta hüdrosüsteeme. Lõpuks muundatakse hüdroenergia tagasi mehaaniliseks energiaks. · Energia muundamine- Mehaanilise energia muundamisel hüdroenergiaks on kasutusel hüdropumbad ja vastupidises suunas hüdrosilindrid ja hüdromootorid. · Energia reguleerimine- Hüdroenergiat ja koos sellega võimsust kantakse üle vedelikurõhuga või vedeliku voolamisega. Neid parameetreid on võimalik muuta kasutades reguleeritavaid pumpi või reguleerimisventiili, seda
2014. aasta kevadel aines Süsteemiteooria (TTÜ) labor 3 test vastatud ja parandatud kujul. 1. Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. 2. Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? 3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6
XXI. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne /257-260/ Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab protsessor teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest.
Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne.
Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne.
tekitatakse magnetväli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Kuna samm-mootor on numbriliselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud pöördenurk , n impulsile aga pöördenurk = n· . Siit järeldub, et samm-mootorit võib kasutada positsioneerimisel avatud juhtimisahelaga, st tagasisideta süsteemides. Samm- mootori eeliseks on asjaolu, et puudub tagasisideanduri vajadus ajami positsioneerimisel. Positsioneerimistäpsuse suurendamiseks konstrueeritakse mootorid suurema pooluste arvuga. Kuna samm-mootorit juhitakse järjestikuste impulssidega, siis võib madalatel pööretel olla samm-mootori liikumine katkendlik.Samm-mootorid on rentaablid võimsuseni kuni ~1 kW, neid toodetakse ka lineaarmootorite kujul. Samm-mootori ühe takti samm ehk sammunurk , =(360°)/(N_phmZ)
Sealt juhitakse mööda aferentsed ehk sensoorseid närvikiukde keskusse (on enamasti KNS) Keskus, sealt läheb mööda täidesaatvaid ehk eferentseid kiude efektorini Efektor, sealt tagajärjeks on reaktsioon. Kui need lähevad lihastesse, siis need on motoorsed Kui lähevad näärmele, siis need on sekretoorsed Refleks juhtimise seisukohalt ei saa olla efektiivne ilma tagasisideta, selle teel informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte, kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav või mitte. Sisekõrvas paiknevad retseptorid on väga olulised Silmadelt päriv info Naharetseptorid 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid Seljaaju jaguneb neljaks osaks: kael, rind, nimme, ristluu
Järrgnevad jubaa järjesti pöörduseega mälud m mis on veelgi aeglasemad d, kuid suureema mahulissed. ANDMEEDASTUS PROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DataValid signaal, millele vastuvõetav seade annab DataAcceped signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.
saada korrektne füüsiline aadress. 3. ANDMEEDASTUSPROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE SÜNKROONNE siin andmete lugemist reguleerib clock ASÜNKROONNE siin siinitsükkel = ,,mälu aadress valmis" genereerib ,,memory read" signaali, lisaks sünkroonsignaal, mille peale mälu paneb andmed valmis. Peale andmete kätte saamist saadab protsessor teise sünkroonsignaali, mis eelmised maha võtab. TAGASISIDETA siin DataValid signaal, mille peale võib siiani teises otsas asuv seade andmeid lugema hakata TAGASISIDEGA siin DataValid signaal, millele vastuvõetav seade annab DataAccepted signaali. Signaalide kestvusaeg üksteisest ei sõltu. TÄIELIKU TAGASISIDEGA siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega kui DataAccepted tulnud pole, ei võeta mälu aadressi
Alati ei ole aga sisendit vaja mõõta, nt. kui see on konstantne või muutub ettemääratud seaduspärasuse järgi [3]. 2.3. Tagasiside Tagasiside (feedback) on mälu olemasoluks ja mingi tegevuse juhtimiseks vajalik põhimõte. Tänu tagasisidele saab juhtiv organ (kas inimese aju, arvuti) informatsiooni juhitava süsteemi oleku kohta ning suudab koordineerida juhitavaid täiturmehhanisme soovitud või sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam 10 ükski automaatikasüsteem. Elektriajamites kasutatakse tagasisidet ajami asendi, kiiruse, kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis
· Mootorit juhitakse sujuvalt muutes toitepinget, sagedust või ergutusvoolu tekitatakse sobivad mehaanilised karakteristikud, mis tagavad ettenähtud töö. · Mootorit juhitakse astmeliselt mootor lülitatakse enne peatumist aeglasemale kiirusele. Liikumine võib toimuda ühe kindla kiirusega või erinevate kiirustega etteantud vahemikust. Kiiruse juhtimine võib toimuda avatud süsteemis (ilma tagasisideta) või suletud süsteemis (tagasisidega kiiruse järgi) 7 Täpne peatumine võib toimuda seadme liikumise jälgimisega anduritega (teekonna ja lõpplülititega), mootori liikumise jälgimisega võlli asendi anduriga (enkooderiga) või samm- mootori sammude jälgimisega. Autot juhitakse juhtnuppudega SA1 (seisma) ja SA2 (käima) ja kahekontaktiliste
sõltuvad sagedusest. Tingimuseks on, et sagedusmoondetegur peab olema väiksem-võrdne 1,25 Tunnusjoon 47. ÜE-ühenduses transistorvõimendusaste 48. Tagasiside transistorvõimendis. Transistori temperatuuristabilisatsioon 49. Operatsioonvõimendid Operatsioonvõimendid on itegraallülitid. Põhilised lülitused operatsioonvõimendi: tagasisidega inventeeriv lülitus Ku=-R1/R2. positiivsele sisendsignaalile vastab negatiivne väljundsignaal. Võimendustegur on väiksem kui ilma tagasisideta operatsioonvõimendi, aga ta on hästi stabiilne. Idealiseeritud OV_di võimendustegur läheneb lõpmatusele. Sisendtakistused lõpmata suured, väljundtakistuse R=0. Vähesed väliskomponente lisades saab luua mitmesuguse otstarbega lülitusi, mille parameetrid sõltuvad praktiliselt üksnes vastusideahela omadustest. Kasutatavateks tagasisidestatud OV lülitusteks on pingejagur, integreeriv ja mitteintegreeruva lülitusega OV.
CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.
polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri
vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid. Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma tagasisideta kuulajatelt. Kolmas oluline mõjur on suulise tekstitegemise sõltuvus inimese mälust. Kirjutades saab vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme sõltuvuses oma mälust. Psühholoogid on näidanud, et inimese töömälu maht on 7+/-2 üksust/elementi, mis lauset
Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada mitte üksikuid sõnu, vaid edastada plokk korraga. Selline edastus on kasulik vahemälu laadimisel. Asünkroonne siin – ei ole taktsignaali otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit jutiv komponent paneb aadressiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Siinitsüklit juhitavaks komponendiks võib olla nt protsessor. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema. Tagasisidega siin – DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest. Täieliku tagasisidega siin – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.
..........................................................................48 Andmeedastus protokollid.........................................................................................................49 Sünkroonne siin Synchronous Bus........................................................................................ 49 Asünkroonne siin Asynchronous Bus....................................................................................49 Tagasisideta andmevahetusOpen-loop data trasfer............................................................... 49 Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer......................................................... 49 Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking........................................ 50 Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding wait states ............................ 50 Grupiandmeedastus Burst mode............................
tagasiside nii nimetatud tagasiside elementidega kindla eesmärgiga mõjutada võimenid omadusi soovitaval määral, teisel juhul tekib tagasiside parasiitelementide kaudu näiteks ahelate vaheliste parasiitmahtuvuste kaudu. Ja sel juhul ei ole tagasiside toime kuigi täpselt ennustatav. Tagasiside toime võimendi olulisemale parameetrile see on võimendustegurile avaldub järgmiste valemitega positiivse tagasiside korral Kts=K/1-BK, K on võimendustegur ilma tagasisideta ja beeta on tagasiside tegur mis näitab milline osa väljund pingest antakse tagasi sisendisse. B=Uts/Uvälj. Nagu valemist selgub suureneb positiivse tagasiside toimel võimendi võimendustegur. Vaatamata sellele praktiliselt positiivset võimendites ei kasutata sest vaatamata võimendusteguri suurenemisele suurenevad nii sagedus kui mittelineaarmoonutused. Küll leiab aga positiivse tagasiside kasutamist generaatorides see on signaali tekitavades lülitustes
Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne 10.Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne – clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne – Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega – DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.
ole enam kuidagi võimalik. Eeltoodu tõttu ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja niisiis teatud määral sallima ka tööandjale mitte kõige meelepärasemat töötaja käitumist. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda. Hoiatuse eesmärk on seega juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Töötaja ei pruugi tagasisideta enda tööülesannete täitmiseks puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska seetõttu arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed. Seadus ei näe ette hoiatuse kohustuslikku vormi, sisu ega hulka. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) kui kirjalik. Tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama. Töötajale on vajalik edastada asjaolude
6. Sisendtakistus kasutatakse kahe sugust sisendtakistuse mõistet. Sisendtakistus erinevus signaalile RID. Erinevus signaal on olukord kus signaal antakse sisendite vahel. Seega on RID sisendite vaheline takistus. Teiseks mõisteks on sisndtakistus RICM ühissignaalina mõistetakse erinevates sisendites üheaegselt mõjuvat signaali. Seega on RICM takistus sisendite ja 0klemmi vahel. 7. Pinge võimendus tegur see on võimendi võimendustegur tagasisideta olukorras. Antakse kas detsibellides või ka voltides millivoldi kohta (V/mV) seega siis tuhandetetes sest võimenduse valemis on lugejas väljundpinge (V) ja nimetajates sisend pinge mida mõõtetakse millivoltides (mV). 8. Väljundpinge suurim amplituut see on väljundpinge amplituut mida antud võimendi on võimeline arendama ta on tavaliselt toitepingest natuke väiksem. 9. Ühissignaali summutus tegur CMRR kui OP võimendite sisendisse anda
4.3. Automaatse võimenduse reguleerimise (AVR) digitaalsed lahendused- Automaatsed võimenduse regulaatorid kontrollivad võimendi väljundsignaali nivood, püüdes seda hoida kindla suurusega. Levinum AVR lahendus on selline, kus AVR reguleeriv ahel on VMT tagasiside ahelas. Sellega reguleeritakse võimendust AVR- detektorile (tüürsignaali väljavõtmise kohale) eelnevates astmetes; Harvem kasutatakse võimenduse reguleerimist ilma tagasisideta näiteks võimenduse reguleerimine AVR detektori asukohast tagapool asetsevates astmetes; Tavaliselt kasutatakse viivitusega AVR-I, kus siis võimenduse reguleerimine hakkab toimima alles pärast teatud AVR tüürsignaali läve saavutamist. AVR digitaallahendustes (D- AVR) tänu numbrilise integraatori (reversiivloenduri) kasutamisele väljundpinge amplituud ei sõltu enam sisendpinge amplituudist
Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel - aeglus. *Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)Andmed kaovad siinilt. *Tagasisidega siin-(a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. (d)DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ning andmed kaovad siinilt
Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.
reaalseteks aadressideks. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab protsessor teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.
OV toidetakse kahepolaarse pingega. OV sisendiks on kaks eri polaarsusega sisendit (st yhele sisenditest [mitteinverteeriv ehk otsesisend + ] signaali andmisel saame v2ljundiks sama polaarsusega signaali, teise sisendi [inverteeriv sisend - ] korral toimub signaali p88ramine 180 kraadi). Ideaalse OV parameetrid: 1) sisendvool (i(s) ja sisendpinge (v(s)): peaksid olema nullil2hedased. (sisendahel v6imalikult v2ikese v6imsusega) 2) pingev6imendustegur (k0) : ilma tagasisideta l6pmata suur. (tegelikud v22rtused umb 1000000). 3) sagedustunnusjoon: pingev6imendsutegur s6ltub sagetusest, suurtematel sagedustel k0 v2heneb. w(t) -> k0=1, nimetatakse OV piirsageduseks. ideaaljuht oleks kui k0 ei s6ltuks sagedusest. 4) v2ljundahelad peaksid olema v2ikese v2ljundtakistusega r(v)=Va/i(lyhis); Paljude OV v2ljundit ei tohi lyhistada, sest ... (l6petage lause mul konspektis polnud) 5) peab suutma v6imendada ka alalissignaale (k0 != 0 & w0 = 0)
kindel osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse. Kui tagasisidepinge on sisendsignaali pingega samas faasis (pinged liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega e. pärisidega. Kui need pinged on vastasfaasis (pinged liituvad vastasmärgiliselt, st lahutuvad teineteisest), siis on tegemist negatiivse tagasisidega e. vastusidega. Joon. 6.10. Tagasiside põhimõtet selgitav skeem. - K on võimendi võimendustegur ilma tagasisideta. - KTS on tagasisidestatud võimendi võimendustegur. - B on tagasisideahela ülekandetegur U TS B= U välj - Korrutis BK on tagasisidesilmuse võimendus (ingl. k. loop gain) - Väga tugeva vastuside korral BK >> 1, nii et KTS arvutusvalemis võib liikme `1' ära jätta ja seejärel K murru lugejas ja nimetajas taandada
Sünkroonne siin sünkroonnsel siinil on kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata lugema Tagasusidega siin DataValid signaal, mille vastu võetav signaal annab Dataaccept signaali Täieliku tagasisidega siin genereeritakse DataValid ja ss tuleb dataAccepted Andmeedastus konveierina uus mäluaadress pannakse adressiinile enne kui eelmise andmed on kohal. 1. Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või töötlusel bittide asemel
6) vastuvõtja – sõnumile avatud isik; 7) müra – teabelevikut häirivad mõjurid ja olukorrad; 8) tagasiside – info kommunikatsiooniprotsessi käigust. Kommunikatsioon võib olla: A. ISIKLIK – mitme isiku otsene suhtlemine silmast-silma, telefoni, posti, faksi jm teel. S.o. kiire ja paindlik, kohese tagasisidega. Suure sihtturu puhul aga aeglane ja kallis. B. MASSIKOMMUNIKATSIOON – sõnumi edastamine ilma isikliku kontakti ja tagasisideta. Võimaldab anda suurele sihtturule täpse sõnumi, ka kulutused väiksemad. Puuduseks suhtlemise ühesuunalisus ja tagasiside ebapiisavus. 7.2 TOETUS 7.2.1 Toetuse olemus Toetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Toetusega antakse inimestele mingi sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset vastust: kas teadmist tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist vms. Toetusmeetmestiku ehk toetusmiksi osad on:
või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. 3. Juht-siin Control Bus (CB) Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. 48 Andmeedastus protokollid. o Sünkroonne siin Synchronous Bus o Asünkroonne siin Asynchronous Bus o Tagasisideta anmevahetusOpen-loop data trasfer o Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer 49 o Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking o Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding wait states 50 o Grupiandmeedastus Burst mode o Andme edastus konveierinaPipelining Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration) Andmevahetus passiivsete I/O seadmetega
salvestamiseks, samuti katkestuste korral. 32. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Synchronous Bus clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Asynchronous Bus - Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta andmevahetus Open-loop data trasfer-DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema. Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer- DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest.
37 • üle 10 aasta – vähemalt 90 kp • kui see on mõistlik, võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata 29. Töötaja hoiatamine: eesmärk, vorm, hoiatuse tegemise aeg, hoiatuse kehtivus ja vaidlustamine. Hoiatamise eesmärk - Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed. Juhul kui tööandja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik. Kuna
kindel reguleeriva toime muutumise kiirus. Hälbe vähenemisega aeglustub ka regulaatori väljundsignaali muutumine. Reguleeriva toime muutumine kestab seni, kuni esineb kas või minimaalseimgi hälve, lõpeb koos hälbe muutumisega nulliks. Seega I-regulaatoriga automaatreguleerimissüsteemis ei esine staatilist reguleerimisviga ja süsteemi püsiolukorras on alati y=y 0. Reaalses protsessis võib muidugi väike vahe olla (süsteemi tundlikkus). Tagasisideta I-regulaatori tüüpiline struktuur 43 V TM 1 y0 µ= T dt i k1 1
vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. · Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. · Andmeedastus protokollid. Andmevahetuseeskirjades e protokollides on defineeritud juhtinformatsiooni ja andmete edastuse kord, ajaparameetrid ja kasutatavad koodid. · Sünkroonne siin Sychronous Bus · Asünkroonne siin Asynchronous Bus · Tagasisideta andmevahetus Open-loop data transfer · Tagasisidega andmevahetus Closed-loop data transfer · Täieliku tagasisidega andmevahetus Fully inlocked handshaking · Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding Wait States · Grupi andmeedastus Burst Mode 20 · Andmesedastus konveierina Pipelining Sünkroonseks võib nimetada seadet, mille kõik töötsüklid on determineeritud
Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid Esitlus * Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI (presentation) keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid * Esitluse kiht tagab sõltumatuse rakenduse kihile sessioon erinevustest informatsiooni esitlusest(süntaks) * Sessiooni kiht taga kontrolli rakenduste suhtlemisel.
annaabi.ee 
