Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitt
Hiinas e. Saksamaal 7 Kas keeruka tagasisidestatud skeemi matemaatilise võrrandi kuju on : a. polünoomide jagatis b. kõrgemat järku polünoom c. polünoomide korrutis 8 FMS eelised : a. vähenevad kulutused vahetule tööjõule b. vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele c. vähenevad kulutused järelevalvele d. tõuseb individuaalne tootlikkus e. vähenevad kulutused instrumendimajandusele 9 Milles seisneb Turing'i test? : a. Osalevad mees, naine, operaator ja tehisintellekt b. Osalejad on erinevates ruumides ning ühendatud arvutiga c. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine d. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine e. Mehel on lubatud valetada f. Naisel on lubatud valetada g. Operaatoril on lubatud valetada
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefunktsioon:
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte......................................................................................
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks). Sü
Tallinna Tööstushariduskeskus Säästev Eesti 21 referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Eesmärk........................................................................................................................................4 Eesti säästva arengu strateegia eesmärk...........................................................................4 Eesmärk 1.........................................................................................................................4 Eesmärk 2.........................................................................................................................5 Eesmärk 3..........................................................................................
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti või
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 1 Lineaarsete süsteemide tüüplülid. Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1 Integreerimislüli Ülesande eesmärgiks on uurida võimanduslüliga integreerimislüli mõju konstantsele signaalile. Variandid k=1; 2; 3.5; 4.5. MATLAB Simulinkis koostatud mudel joonis 1.1. Joonis 1. Integreerimislüli mudel k Ülekandefunktsioonid: W ( p )= p 1 Integrator1 s 2 Integrator s
Kõik kommentaarid