Miks ristiusk muutus Euroopas väga kiiresti väga populaarseks? Maailmas on väga palju erinevaid usundeid. Indias on levinud hinduism, Türgis islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest
Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. · Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. · Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. · Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine
· Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. · Fausti leping Saatanaga toob esile paratamatuse probleemi: ükskõik, mis ka ei juhtuks, mehe elu lõpeb igal juhul Põrgus, kuna ta on enda hinge Kuradile müünud. SISU LÜHIKE KOKKUVÕTE: Issand ja Saatan sõlmivad kihlveo. Jumal usub, et tubli doktor Faust jääb pärast Mefistofelese(Saatan) pakutud kiusatusi endale truuks ning valib taevariigi. Selgub aga vastupidine. Nimelt on Faust enesetapu äärel, kuna on kaotanud usu sellesse, et saab maailma mõjutada ning inimkonda enda teadmistega aidata. Mefistofeles, hiilides Fausti tuppa puudlina sisse, ahvatleb meest pakkumisega saada kõike, mida hing ihaldab, soovides vastutasuks tema tuleviku põrgus. Haarates kinni viimasest võimalusest õnnelik olla, kirjutab Faust lepingule verega alla. Nende rännak viib neid nõia juurde, kelle võlujooki juues muutub Faust 30 aastat nooremaks
Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on püüdnud kõik meile selgeks teha ja meile pildi silmi ette maalida ja pannud meid nende tegusid ning tundeid nägema, mõistma.
" Kui Jeesus saatis oma kaksteist jüngrit Iisraeli küladesse, ütles ta neile: "Ja minge kuulutage ja öelge: taevariik on lähedal! "Tehke haigeid terveks". Sellesama ülesande said Jeesuse poolt hiljem valitud 70 jüngrit. Nüüd, mil eelmainitud sündmustest on möödunud ligi 2000 aastat, võime jälgida, mis on taevariigist selle aja jooksul saanud ja mis näiliselt väikest algusest on sirgunud. Jeesus ise esindas taevariiki. Ta selgitas taevariigi olemust mitmete tähendamissõnaga. Tähendamissõnu taevariigist on seletatud erinevalt, aga parimaks seletuseks on kristluse ajalugu ise. Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka
Karistamiseks albilaste vangitus, jaja taevariigi metropoliidi, nagu taevariik
veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli, millega on ajalukku läinud: 1) Jeesus- Jeesus oli esimesel sajandil tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Ajalukku on läinud sellega, et ta löödi Kolgata mäel risti. 2) Pontius Pilatus- Juudamaa asevalitseja, kes lasi vangistada Jeesuse. 3) Peetrus- Jeesuse jünger, kes pani aluse Rooma kristlaste kogudusele; usuti, et tema kätte usaldati Taevariigi võtmed 4) Paulus- usulevitaja Süürias, tänu kellele võitis kristlus juurde palju poolehoidjaid; tema sümboliks on mõõk. 5) Constantinus- Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris kristluse, mille tulemusena hakkas kiriku tähtsus suurenema 4. Miks oli kristlus esimestel sajanditel Rooma riigis keelatud? (3põhjust) 1)Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest.
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka
· Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel; ratsu seljast mahakukkunu Püha Peetrus Rubens · Kaheteistkümne apostli juht · "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse...Ma annan sinule taevariigi võtmed.." · Jeruusalemma esimese kristliku koguduse juht · Võtmed, kukk, kaluripaat,võrk Püha Andreas El Greco · Kristuse esimene jünger, jutlustaja, ravitseja · Peetruse vend · "Oleme leidnud messia!" · Rooma halduri naine pöördus ristiusku · X-rist, kala(võrk),köis Salome Gozzoli "Salome tants" · Neitsi, kes tantsis Herodesele ja nõudis endale Ristija Johannese pead
3.PIETRO PERUGINO Pietro Perugino elas aastatel 1446 – 1524. Ta kuulus Umbria koolkonda. Tema loomingule oli iseloomulik pehmus ja rahu, lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus. Tegi nii freskosid kui tahvelmaale, olles üks esimesi õlimaali harrastavatest kunstnikest Itaalias. (6) 3.1. Võtmete andmine Peetrusele Fresko valmis aastatel 1481-1482. Stseen kujutab Matteuse 16. peatükki, kus taevariigi võtmed antakse Püha Peetrusele. (6) 6 4.SANDRO BOTTICELLI Sandro Botticelli elas aastatel 1445-1510. Ta oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Üks esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. (7) 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis Tuntuimad on 3 freskot: “Kristuse kiusatus”, “Korah karistamine” ning “Stseenid Moosese elust”
PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio 1600-1601
ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. 2. Augustus valitses algul Rooma riigi läänepoolsete osade üle aga Caesar idapoolsete osade üle. Sarnasused: 1. Mõlemad olid ainuvalitsejad Roomas. 13. Ristiusu sünd roomas. Juudid ootasid Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu ning messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Seda õpetust levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. 14. Miks võib väita et roomas rajati euroopalik õigusteadus? Sest seal oli nn kohtusüsteem. Näiteks: Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all ja neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada ning süüdimõistva otsuse korral said edasi kaevata. 15. Vana-Rooma ehitised. Termid avalikud saunad
Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus
eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade
Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest. Vergilius- kirjutas eepose ,,Aenis" ta sidus Troojaga roomlasi. Augustus- Rooma 1. keiser. Jeesus- oli juudi soost puuseppa poeg, kes kuulutas taevariigi peatsest saabumisest, Peetrus- 1. rooma piiskop, Paulus- kristluse levitaja. 18. Ristiusu tekkimine? Kristus- oli messias, kristlased- kristuse õpetuse kummardajad, piibel- vana ja uus testament kokku, Uus Testament-Johannese ilmutusraamat. Apostlid- usu kuulutajad, piiskop- kogudusejuht, eremiit- elasid eraldi, pühendasid ennast jumala teenimisele. Basiilika- algselt oli madal kohtumaja, hiljem ehitati kirikuid. Katoliku kirik- üks osa ristiusus, kristlaste organisatsioon. 19
Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse .kohtupäevani. Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal
Elu oli Olümposel oli ilus. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja 2 muusad tantsisid ja laulsid kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimsale Zeusile. Jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim kõigist jumalaist ning tema siis taevariigi võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Zeus maailma valitseja Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna oli tema kaasa. Ilu- ja suursuguses-säras istus ta, kuldsel aujärjel oma mehe paremal käel. Taevasest kuningriigist vaatas Zeus maa peale ja valitses kõike. Ta karistas kurja ning pani maksma korra. Zeus näitas oma vägevust, karistades neid, kes rahu rikkusid, ta tuletas inimestele meelde jumalate seadusi. Seni kuni inimesed seadusi
seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma. See õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtidest. Jeesus arvas, et preestrid
nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma. See õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtidest. Jeesus arvas, et preestrid pööravad
titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu.
Esimese protestantliku misjonäri Robert Morrisoni õpilaste kaudu jõudis kristlik õpetus noore hiina haritlase Hong Xiuquani kõrv. Ta polnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga, millega tugines Qingi keisrite võim. Ta rajas 1843. aastal illegaalse Taevase Isa Austamise Ühingu ning hakkas jutlustama oma arusaama kristlusest, inimeste vendlusest, õiglusest ja maisest hüveolust. 1851. aastal kuulutas ta välja Suure Hüveolu Taevariigi loomise ning enda selle valitsejaks- Taevakeisriks. Laiu rahvahulki haaranud taipingide liikumine ei suutnud siiski Hong Xiuquani ideid ellu viia, valitsusväed surusid selle maha, Hong Xiuquan lõpetas aga elu enesetapuga. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule käivitas sündmuste jada, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus. Veerand sajandit hiljem rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17
Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Ajalookirjutis Hakati oma ajalugu uurima ja kirja panema; Titus livius kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates" ; 7.Ristiusu sünd Idamaised ja hellenistlikud usundid Rooma riigis Austati väga palju jumalaid; Itaalias Bacchuse kultus; Kristluse tekkimine Jahve; imetegija Jeesuse õpteus; Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Taevariiki saavad ainult need, kes temasse usuvad ja armastavad siiralt oma jumalat ja ligimesi.Jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eeml ei hoia. Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse
Kleopatra hellenistliku egiptuse viimane valitseja, caesariga laps, tegi eneka Augustus Octavianus, 1. Rooma keiser, vallutas egiptuse sp kleopatra enekas Constantinus Suur keiser, legaliseeris kristluse, kiriku osatähtsus kasvas Jeesus rändjutlustaja, pidas end jumala pojaks, jumalariigi saabumine Peetrus rändjutlustaja, jeesuse jünger, alus rooma kristlaste kogudusele, esimene piiskop, taevariigi võti Paulus rändjutlustaja, misjoniretked süürias, väikeaasias, palju poolehoidjaid kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi, eeldus ühtse riigi tekkeks, kreeklased apenniini ps viinamarja ja oliivikasvatused, linnriiklus, tähestik, raha, müntimine 4. Selgitage ütlused:
Kuulsamaks selles vallas sai R. Bacon - inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis. 9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia. Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291) Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel
o Constatinus Suur - keiser aastatel 306 -336. 313. a legaliseeris ta ristiusu, sellest ajast alates muutus kristlus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks. Samuti lasi ta rajada impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma senise poliitilise tähtsuse. o Jeesus - Juudamaal (Palestiinas) tegutsenud jutlustaja ja imetegija. Ta oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtuste juures ja võib saada meeleparandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Kui Jeesus umbes 30 pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi.
Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: 1 söögikord päevas karskus loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik Jumal taevariigi valitseja koos oma inglitega Lucifer üks Jumala inglitest, kes tõstis Jumala vastu mässu ja oli taevast alla heidetud temast sai allriigi valitseja dualism maailma valitsevad kaks valitsejat Jumal ja Lucifer, hea ja halb; usuti, et keha on ajutine ja kaduv, kuid hing on igavene Aadam ja Eeva esimesed Jumala poolt loodud inimesed pärispatt inimesed on sünnist saati patused, sest ei suuda kurjusele vastu seista. Lugu ulatub
veelgi kirjumaks. Nagu mujalgi, nii on ka Saksas raskuspunkt renessansiajastul lossiarhitektuuril. Sissejuhatus saksamaa maalikunsti Saksa XV saj. maalikunst on võrdlemisi vähe iseseisev. Selle areng on sõltuv teiste maade- Prantsusmaa, Itaalia, eriti aga Madalmaade kunstist Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansi nii sagedased helgusemeeleolud. Ja ometi ei tunne ükski teine ajastu sellist saksa maalikunsti õitsengut kui renessanss. Kahjuks jäi see hiilgeaeg väga lühikeseks, kestes vaid paar aastakümmet 16 saj. alguses. 1520-ndatel aastatel puhkenud reformatsioon ja talurahvasõda lõpetasid selle üürikese, kuid suurejoonelise lõigu
keeli käibetasemel. Õppimine toimus päheõppimise meetodil, kuna raamatuid oli vähe. Õpetajatele ei olnud erilisi piiranguid, seega kasutas igaüks oma meetodeid. Kool, kuhu sattus hea õpetaja, sai kuulsaks, halva õpetajaga kool püsis vaid vitsahirmul. Koolide tase oli ebaühtlane. 3. VAIMULIKE KASVATUS Vaimulikud moodustasid keskaegses ühiskonnas talupoegade ja feodaalide kõrval omaette seisuse, kelle ülesandeks oli olla vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimulikele esitati mitmeid kohustusi ja kitsendusi, näiteks, ei tohtinud nad abielluda ega omada perekonda. Kuna puudusid oma seisusest järeltulijad, tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste seisuste laste seast. Feodaalide poegadest kasvatati enamasti kõrgvaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väikesearvulisem osa. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist
Üks liikumine pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast ,,katharos" eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid
Amenhotep IV (u 1352 u 1336 eKr) Ehk teisiti Ehnaton. Egiptuse ajaloo õks mõistatuslikumaid valitsejaid Ehnaton astus troonile Amenhotep IV-na, kuid peagi selgus, et ta on samamoodi pühendunud päiksejumal Atonile nagu isagi. Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti "taevariigi isand, kes valitseb tões". Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nii: "Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu algus!"
ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on püüdnud kõik meile selgeks teha ja meile pildi silmi ette maalida ja pannud meid nende tegusid ning tundeid nägema, mõistma
võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja mitte patustada ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s
Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja mitte patustada ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s
Augustus- Augustus ehk Octavianus oli esimene Rooma keiser, ta vallutas Egiptuse, mille tagajärjel Kleopatra tegi enesetapu Constantinus Suur- keiser, kes legaliseeris kristluse, mille tulemusena kiriku osatähtsus hakkas kasvama Jeesus- rändjutlustaja, kes nimetas end Jumala pojaks ja kuulutas Jumalariigi saabumist Peetrus- rändjutlustaja, Jeesuse jünger, ta pani aluse Rooma kristlaste kogudusele, oli Rooma esimene piiskop, usuti, et tema kätte usaldati taevariigi võti Paulus- rändjutlustaja, kes käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias, ta võitis juurde kristlusele palju poolehoidjaid, sümboliks mõõk! 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond. Ühendusteed maismaad pidi, sest mäed madalad, see oli eelduseks ühtse riigi tekkeks. Kuna kreeklased asustasid oma koloonidas Apenniini ps lõunaossa, siis see tõi kaasa kultuuri
Temas nähti rühma juhti (meie mõistes klassivanemat) ja tema poole pöördusid maksukogujad, et kasseerida sisse lõiv, mida kogukond pidi tasuma. Peetrus tunnistas apostlitest esimesena Jeesuse Messiaks. Mitmel juhul andis Jeesus talle oma kirikus mingeid eeliseid, ka hüüdnimi "Kivi" või ,,Kalju" viitab sellele, et Jeesus nägi just teda oma koja nurgakivina. Evangelist Matteus teab rääkida, et Jeesus olevat talle tõotanud isegi taevariigi (paradiisi) võtmeid ning andnud talle õiguse kuulutada maa peal otsuseid, mida taevas kinnitatakse. Siit ka traditsioon kujutada Peetrust suure võtmega käes. JUUDAS REEDAB JEESUSE Kui Jeesus viimast korda Jeruusalemma külastas, tulid kõik tema kaksteist õpilast neljapäeva õhtul Jeruusalemma külje all paiknevasse Betaania külla sinna majja, kus õpetaja peatus, et üheskoos õhtustada. Siit ka suur neljapäev ning püha õhtusöömaaeg (cena).
Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Ristiusu levik Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,Väike-Aasiasse ja Kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud
tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus, mida peetakse just õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme. Teoloogiliste teooriate esindajad leiavad, et positiivset õigust tuleb alati analüüsida selles osas, kas ta vastab jumala tahtele või ta on õiglane, mis samuti on Jumala tahe. Jumal ei eksi, inimene aga küll. Kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigus parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted, millele peab alati vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. 9. Loomuõiguse teooriad. Loomuõigusele kinnistub keskajal pikaks ajaks nelikliigitus, mis pärineb Aquino Thomaselt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt
Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R'oomaks 3. Ristiusu sünd 4. I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. 5. Paulus-kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas ,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele 2. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana
pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus, et ammu kuulutatud Taaveti soost valitseja- messias toob õnneajastu. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda vaid need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ja oma meelt parandavad: ütlevad lahti isekusest, usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse, armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi. Selline õpetus leidis poolehoidjaid eelkõige ühiskonna alamkihtides, tekitades samas umbusku ülemkihis. Jeesuse suhted preesterkonnaga muutusid lause vaenulikuks.
sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks lad.k. papa. Paavstide autoriteeti tõstis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule
c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c. Tähtsamad kultuspaigad, sealsed müüdid ja rituaalid: Samos; Plataia Daidala; Argose Heraion. d. Seos Arese ja Hephaistosega;
· Alguse sai ka inimkonnal lasuv pärispatt kurjus, mille Saatan oli inimestesse sisendanud. · Inimene suudab kurjusele vastu seista vaid Jumala piiritu armastusega. · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks inimkonna patud. · Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, Kristuse antud taevariigi võtmega. · Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad. · Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. · Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma.
riik, taevane riik - suur e. igavene riik. Riigi olemus: jumala tahte järgi jumala riigi teostamine maa peal. Ülesanne on inimkonna juhtimine ilmalikus elus kooskõlas jumala seadustega. Põhiülesanne on inimese ettevalmistamine igaveseks eluks. Valitsejad on jumala asemikud, jumala poeg, idamaades- jumalad, kes on ajutiselt maa peal. Riigi valitseja on kohustatud laiendama jumala s6na. Kuni 20. saj-ni agressiivsed ja kosmopoliitilised. Taotlesid ülemaailmse riigi loomist taevariigi eeskujul. 3) Rahvusriigi teooria e. ühiskondliku lepingu teooria: Lähtuti sellest, et inimühiskond on läbinud kaks etappi: 1) ürgperiood e. inimkonna lapsepõlv- iseloomulik kogukondlik võim 2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi võim Riik tekkis ühiskondliku lepingu alusel. Liikmed leppisid kokku võimu üleandmiseks valitsejatele, kes kindlustasid alamatele ühiste huvide kaitse ja julgeoleku. Alamad võtsid kohustuse alluda valitsejatele
Ta löödi Britanniasse. Tõusis Vana-Rooma Kolgata mäel juudi preestrite survel risti. ainuvalitsejaks kodusõdade perioodil. Peetrus Jeesuse jünger, pani aluse Hiljem mõrvasid Caesari rahulolematud Rooma kristlaste kogudusele, Rooma I senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt piiskop, sümboliks võti (usuti, et tema sõnaõigust. Peale teda võimul Octavianus. kätte usaldati taevariigi võti). Pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal Paulus apostel, esimene kristliku oli poeg. Uuendas kalendrit, võttes ideoloogia tõlgendaja ja väljatöötaja, kasutusele Juliuse kalendri aktiivne kristluse levitaja Kleopatra hellenistliku Egiptuse viimane misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias. valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Ta võitis kristlusele juurde palju Egiptuse troonile pani
Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi. Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30 aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Eksisteeris nn kahe mõõga teooria: 1. Riigi põhifunktsioon on jumala tahte teostamine maa peal ehk inimeste juhtimine kooskõlas jumala seadustega – ilmalik funktsioon. 2. Kiriku põhifunktsioon on inimeste ettevalmistamine igaveseks eluks ning järelevalve riigi tegevuse üle – kanooniline funktsioon. Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse saanud jumalalt. Teoloogilist teooriat ei tohi samastada teokraatlike teooriatega,sest
saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada
Loki ( hiid), ohvritalitustel toodi ka inimohvreid. Hiljemalt III sajandist on kasutusele võetud ka ruunikiri, mis algselt koosnes 24 tähemärgist, hiljem 16. Need on väga lühikesed, piirdudes nimega. Meieni on jõudnud tekstid haua- ja mälestuskividel. Ruunid pidid ka hauarüüstajad eemale peletama. Ristiusu kirik varakeskajal Katoliku kiriku pea on Rooma paavst, pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega pani apostel Peetrus aluse paavstlusele. Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus. Kirikust nähti ühendavat jõudu. Paavsti autoriteedi suurenemisel oli kasuks Gregorius Suur. Ta oli sunnitud tegelema ka poliitiliste ja majanduslike tegevustega. Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese ajal annetas ta osa ravennast paavstile ja siis sai
aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansis nii sagedased helgusemeeleolud. Ja ometi ei tunne ükski teine ajastu sellist saksa maalikunsti õitsengut kui renessanss. Kahjuks jäi see hiilgeaeg väga lühikeseks, kestes vaid paar aastakümmet 16. sajandi alguses. 1520-ndatel aastatel puhkenud reformatsioon (usupuhastus) ja talurahvasõda lõpetasid selle üürikese, kuid
annaabi.ee 
