Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sixtuse kabel: Kunstiväärtused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #1 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #2 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #3 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #4 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #5 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #6 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #7 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #8 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #9 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #10 Sixtuse kabel-Kunstiväärtused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirettt Õppematerjali autor
Referaat, mis käsitleb Sixtuse kabeli põhilisi kunstiväärtusi ning kunstnikke, kes selle freskode valmimisel kaasa lõid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Referaat Michelangelo

Püha Peetri katedraali projekteerimisega. Tagantjärgi öeldakse, et Moosese figuur on Michelangelo suurimaid meistriteoseid, millest üksi oleks piisanud paavsti mälestuse jäädvustamiseks. Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma. Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod. Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481. Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Renessanss muusikas

!Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid. Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga. Perspektiiv "puu otsas", Assisi - Püha Franciscuse ja Neitsi Maarja teemad. SLAIDID "Trooniv Neitsi Maarja" Arena kabel (Capella dell'Arena, Badova) Püha Franciscus ajab Arena linnast kurjad vaimud välja. Perspektiiv puu otsas. Lendavad vaimud (pahad). Vaade Assisile Püha Franciscus annab ära mantli (eesel all vasakus nurgas) Püha Franciscuse linnujutlus Joakim kõrbes (palju lambaid) Joakim ingliga (Joakim puhkab all paremas nurgas hütikese ees) Neitsi Maarja templisse esitamine Kristus ristil (paremal Kristuse rüü jagamine)

Muusika
thumbnail
9
odt

Michelangelo

Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele. Romantikaajastul hakati seda jõudu nimetama inspiratsiooniks. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 3 Elulugu Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475. aastal Toscanas. Isa pani poisi Francesco da Urbino kooli Firenzes, kus ta pidi õppima ladina keele grammatikat. Poiss oli

Kunstiajalugu
thumbnail
13
odt

Sandro Botticelli

ühe oma kaunimatest töödest ,,Püha Sebastian". 1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient. Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480.

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Sandro Botticelli referatiivne uurimus

Sandro õppis ilmselt 1460. aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud omanäolise ja originaalse väljenduslaadi ning töötas Medici perekonna jaoks. Just Medicide tellimustööna maalis ta allegoorilised stseenid, mida tänapäeval peetakse tema suurimaks saavutuseks. Peamiselt lõi ta aga religioosse sisuga maale ning tema töökojas valminud Madonnad olid eriti populaarsed. Botticelli maalitud fresko ,,Korahi karistus" Sixtuse kabelis osutab tema töödesse lisandunud dramaatikale. ,,Korahi karistus" räägib sellest, kuidas Korah hakkas Moosese käsu vastaselt Aaroni asemel preestriks ning karistuseks neelab maa Korahi alla. Selles freskos on näha ka Sixtuse kabeli kõigi tööde aluseks olevat kolmikjaotust (mille oli ilmselt loonud Perugino), mis ülistab paavsti volitusi. Tema laad võib olla üheaegselt nii õrn kui ka jõuline. Siiski paistab tema 1490

Kunstiajalugu
thumbnail
24
doc

Michelangelo Buonarroti

................................................................................................... 11 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL............................................................................ 12 6.1 Taavet.................................................................................................................................. 12 6.2 Püha perekond: Madonna Doni........................................................................................... 13 7. SIXTUSE KABEL...................................................................................................................... 14 7.1 ,, Aadama loomine"............................................................................................................... 14 7.2 ,,Päikese ja kuu loomine"...................................................................................................... 15 8.JULIUS II HAUAMONUMENT............................................................................

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevani. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistev. Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest oli Michelangelo (1475-1564). Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem enam valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuv Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel palju muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri- need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täielikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Renesanss

Madonna lapse ja kahe ingliga; 15.saj lõpul pääsev reness. võidule, koolkondadevahelised erinevused kaovad; vara-ren. Firenze kunstnikud: Della Francesca, Ghirlandajo, del Castagno; üleminekuperioodil: Botticelli ­ võitis Medicite poolehoiu, mütoloogilised maalid: Kevad ja Veenuse sünd(õrnus, pehmus, lainetena langevad juuksed); kehad nagu õhus (ei toetunud pinnale); Roomas pidi tegema freskod Vatikani lossi Sixtuse kabelile; ümarjoon; tuntum Madonna pilt: Magnificat; Ülem-Itaalia: Padova koolkond, tuntum esindaja: Mantegna ­ perspektiivne lühendus: Surnud Kristus ja Püha Jüri, huvi perspektiiviprobleemi vastu, varasemad teosed: San Zeno kiriku altarimaal Veronas ja kaevurimaal e.laemaal Mantova hertsogilossile; stiil mõjutas kogu Põhja-It. maalikunsti; Veneetsia koolkond: suured idamaade mõjud; uhkus, toredus, dekoratiivsus; Giovanni Bellini ­kujutas Madonnasid poolfiguuris!

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun