Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni
16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edisoni tähtsamad leiutised on fonograaf (oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada.), elektrihõõglamp mis oli tema suurim leiutis mida ta ise palju hindas,süsimikrofon,raudnikkelakumulaator ja mitmed teised. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877. Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada
asetada ning rääkis masinasse. Tema üllatus oli suur kui silinder salvestas tema sõnad: „Mary´l oli väike tall“. Inimestel oli esialgu raske uskuda tema avastust, kuid peagi seda tehti ning Edisoni hakati kutsuma Menlo Park´i võluriks. Menlo Park on linn New Jersey´s, kus Edison oma tööd tegi. (Thomas Edison...2015) Pilt 1 Thomas Alva Edison oma fonograafiga Lihtsamalt seletades on fonograaf esimene reaalselt töötav helisalvestusseade, millega sai heli ka taasesitada. Salvestusseadmeks oli esialgu fonograafi silinder, millele sai kirjutamise asemel rääkida. Ehk siis saatja rääkis oma sõnumi mikrofoni abil silindrirullile ja pani posti. Posti kättesaaja asetas silindri nõelaga varustatud mängijasse ning kuulas, mida teisel poolel öelda oli. (Ensling, 2007) Suureks miinuseks oli salvestuse kestus, ühele rullile mahtus vaid paar minutit. Samuti oli kehv helikvaliteet ning salvestuste paljundamine oli väga raske
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele muutusele.Refleksid väljenduvad-
Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Refleks-automaatne muutus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele muutusele. Refleksid väljenduvad-1)liigutustena 2)Siseelundite talitluse muutusega
Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Leiutised/ teened 1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edisoni leiutised : Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga.
10 asja, mis muutsid maailma 20. sajandil. Elly-Liis Kurg Ev112 Elektriline pardel • 1939 tutvustati esimest pardlit , mis kandis nime the Philishave nagu teada siis meestel oli raske habet ajada siis oli see meestele väga kasulik asi. Arvutihiir • 1963 leiutati arvuti hiir mille esialgne nimi oli inglise keeles X-Y Position Indicator for a Display System ehk X-Y asukoha ekraani näitamise süsteem. • Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid • Allen Gant Senior leiutas sukkpüksid aastal 1959 ,mis muutis naiste maailma ,sest need hoitsid ümer jalgade . Korsett • Mary Brush leiu...
Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº..
24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha Refleksid
Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse mõtlemiskeskus keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu.
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine)
See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus aeglane, unustamine ilatuslik, maht suur, mõeldakse pikalt.
Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti.
ja nö seestpoolt, siis on tegu keregarantiiga AUTO KASUTUSJUHEND · Info sõiduki parameetrite kohta · Auto hooldusplaan · Info sõiduki kiirete kontrollide kohta · Vajalike luukide vedelike info · Auto varustuse info (mehhaniline ja informaatiline) · Hoiatused süsteemide ja auto kasutuse kohta. BRONEERINGU PROGRAMM · Sisestatakse sõiduki ja kliendi info · Teostatav töö · Kes teostab · Kaua aega võtab (orjenteeruvalt) · Peab jääma võimalus taasesitada infot · Peab olema seotud kassaprogrammiga, et saaks arvestada tehniku töö eest makstavat tasu. VARUOSAPROGRAMM · VIN koodi või auto andmete põhine otsing · Kuvatakse 3D joonised varuosadest · Üksik varuosa, või komplekt (viidatud) · Tootekood, või paranduskood (juhul kui varuosa on uuendatud) TEHASE SERVISE PROGRAMM · Remondijuhised · Tööajad · Elektriskeemid · Komponentide kirjeldused · Süsteemide kirjeldused · Veaotsingu abi · Veakoodide kirjeldused · TSB
Võimendus peab olema tihtilugu suhteliselt suur, muutes mõnisada mikrovatti kuni kümneteks kilovattideks (10 000 000 000 vahe). Kogu võimendus peab toimuma võimalikult müravabalt, et tulemusena oleks heli kuulatav ka suurtel võimsustel (vabaõhu kontserdid, üritused). Valjuhääldi(kõlari üksik element) on elektrooniline seadeldis, mis muundab elektrilise signaali kuuldavaks heliks. Tihti kasutatakse mitut erineva sagedusvahemikuga kõlari elementi korraga, et taasesitada lai, detailirikas ja täpne heli piirkond. Üksikuid valjuhääldeid kasutatakse kitsa sagedusriba esitamiseks. Näiteks subwoofer'id(väga madala sageduse jaoks), woofer'id(madala sageduse jaoks), kesksageduskõlarid(keskmiste sageduste jaoks),tweeter'id(kõrgsageduse esitamiseks). Vahest kasutatakse ka supertweeter'eid(kõrgeima kuuldava helisageduspiirkonna esitamiseks). Ajalugu Päritolu Esimene helivõimendi loodi 1906
4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne- primaarsest mälust koramise ja harjutamise teel b) tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt. nimi
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse.
ja protsesside kombinatsioon” tehnoloogia, andmete, inimeste 44. Relatsioonilises andmebaasistuntakse ideaalset idenfikaatorit Primaalvõtmena (Primary key) 45. Ülikooli uus süsteem on võimeline andma registeerumiseinfot nii läbi arvuti kui nutitelefoni. Mis taseme muudatustega on tegemist? Informeerimine 46. Milline väide iseloomustab algussündmust? Näitab protsessi või objekti käivitamist 47. Infosüsteemi eesmärk on …., organiseerida, taasesitada ja vahendada informatsiooni. koguda, töödelda, salvestada 48. Millest moodustada andmebaaside tabelid? kirjetest ja väljadest 49. Mis asi on infotehnoloogia? Riistvara, tarkvara ja meedia, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks, organiseerimiseks, taasesitamiseks ja vahetamiseks. 50. Juhtkond muudab täielikult töö tegemise viisi. Mis taseme muutusega on tegemist? Transformeerimisega (teisendamisega) 51
Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Firma äri dünaamiline kasv Esimese maailmasõja eelsetel kümnenditel oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna see tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele, millele mitmed tööstusharud olid üle minemas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Käesoleva näituse eesmärk oli taasesitada osa Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther ajaloost, mille disainiajaloolased on tihti teenimatult kahe silma vahele jätnud, ning rõhutada Lutherite panust nii vineeritehnoloogia kui ka mööblikujunduse arengus. Näituse ajendiks oli 2002. aastal ilmunud Inglismaal elava Eesti disaineri Jüri Kermiku monograafia "A. M. Luther 1877 - 1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus", mis pälvis Eesti riigi kultuuripreemia. Jüri Kermik (s
Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägemismälu kunstnikule
Sellisel juhul õpilased ei mõtle enam täpselt endi tegevuse üle, vaid samal ajal mõtlevad enamasti millegi muu peale [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õppimise üldiseks eesmärgiks võib pidada info talletamist pikaajalisse mällu. Pikaajalises mälu maht on väga suur ning sinna talletatakse erinevaid teadmisi pikaks ajaks [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Õpetajale on tähtis teada, kuidas aidata õpilastel infot paremini talletada pikaajalisse mällu ning õpitut ka taasesitada [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Arvan, et õpetaja saab õpilasi õppimisel toetada valides õpilastele sobivad õpistiilid ja õpimeetodid. Näiteks kui on vaja õpetada lastele okas- ja lehtpuude erinevust, siis oleks seda mõistlik teha õues vaatluse teel, mitte lugeda raamatust erinevaid definitsioone antud teema kohta. Visuaalne õppimine on minu arvates sellises olukorras parim õpistiil, mis toetab õpilaste mälu. Erinevate ainete õppimisel kasutan minagi erinevaid õpistiile
Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikkuse esitamisega. Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla loodud arvuti abil, pildistades joonistust või maali, või muutes järjest mingi objekti asendit ning pildistades igat selle etappi. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimise protsessi oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas ning vaevaline üritus. Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni peamine otstarve on vaatajale meelelahutuse pakkumine või autori
algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. (3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. (4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. ALGDOKUMENT: Raamatupidamise dokument mille alusel majandustehing kantakse raamatupidamis registrisse toimunud majandustehingute ülevaadete saamiseks tuleb nad süstematiseerida, registreerida ja säilitada, aruannete analüüsimiseks. (tuuakse mulle) 1)ALGDOKUMENT 2) LAUSEND- näidatakse ära millega tegu. 3) TEHAKSE KLANNE PEARAAMATUSSE 4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa) Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus.
The Constitution of Liberty F.A. Hayek Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus. Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104). Taoline vabadus, mida Hayek
• erutus levib ühes suunas; (mööda refleksikaart) • erutuse juhtimine on aeglane; • suhteliselt kiire väsimus, mis on seotud erutuse ülekande häiretega; • erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega;
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust.
Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietusese 2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 9.Mälu Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 10.Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1) Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) 2) Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb
Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu Psühholoogia valdkonnas on mälu protsess, mille andmed on kodeeritud, säilitatud ja võimalikud taastada. Kodeering võimaldab teabel, mis on välismaailmast, jõuda meie meelteni keemiliste ja füüsiliste stiimulite kaudu. Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Andmete töötlemise perspektiivis on kolm põhietappi mälu moodustumisel ja taastamisel. · Kodeerimine/registreerimine. Saabunud info vastu võtmine ja töötlemine. · Säilitamine. Kodeeritud informatsiooni mällu talletamine. · Meelde tuletamine. Talletatud info meelde tuletamine mõne tegevuse või märgusõna tõttu.
Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat. Ajukoor moodustab suuraju kaalust umbes kolmandiku asudes suuraju poolkerade pinnal ja sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke,
olema järgmised andmed: dokumendi nimetus ja number;koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed;tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber . Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. §8. Raamatupidamise kontoplaan - kontode loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid . §9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
spetsiifilisuse printsiip? pidada siis me ei säilita seda originaalsel kujul vaid Too näide oma teisandame seda sellisele kujule mis hõlmab ka õppija kogemusest. mõtteid ja arusaami. Näiteks kui pean meeles mingit autonumbrit siis tähtedest teen enda jaosk sobiva kombinatsiooni minu autol TNK -TäNaK. Mis on peamised Võimatus ajust asju taasesitada just siis kui seda ise L7, ÕO7 unustamise põhjused? vajame.Üks põhjus- meil ei ole piisavalt aega et asju korralikult meelde jätta. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess Põhjuseid: Unustamise kiirus suurem vahetult pärast meeldejätmist
sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada infot. Kas sa oled parema- või vasakukäeline? Kumb ajupool juhib sinu parema käe liigutusi? Paremakäeline. Vasak ajupool. Miks ei tohi keegi peale arsti liigutada õnnetusse sattunud inimest, kellel võib kahtlustada selgroovigastust? Juba kahjustunud seljaaju liigutamisel võib kahjustus süveneda punktini, kus inimese keha halvatakse. Miks on rattasõidul vaja kasutada kiivrit? Kiivrit tuleb kasutada, et kukkumisel ei kahjustuks ajukoor, kus asuvad keskused, mis juhivad meie keha.
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes
DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod,
Iga pakettaknad, kordusvalimiste arvu, aja vahel üritab, ja kogu tehingu aja vastuvõtja poolel on seadistatav. See võimaldab tehingute kas ei või õnnestub ühe piirneb aega, vastab taotluse reaktsiooniaeg nõuetele. 2.6 Viies kiht Seansikiht, on koht, kus taotluse reageerimise teenused on toimitud. Lisaks saadab vastuse, protokoll salvestab selle, nii et kui uuesti tuleb mööda, vastuseks saab pahaks kohaldamata vaja uuesti arvutada ja taasesitada. 2.7 Kuues kiht Kuues kiht (joonis 2.7)- esitlus kiht, kasutatakse koos Echelon kirjastaja- abonendiandmeidi mudeleid. Esitlus kihi kaudu kodeerib semantikat edastatud andmete rakenduse kihte. Samuti viib tunnus andmevälju. 2.8 Seitsmes kiht Rakenduse kiht, tagab et andmed nimetataks võrgu muutujateks. Võrgu muutujate rakenduse kohaselt nimetatakse andmete liigid, mis sisaldavad semantika kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse
ebausaldusväärne tõend. - Hindamine – kuidas üksikutest infokildudest pannakse kokku suur pilt. - Lubatavus – vastab nõuetele kogu protsessi osas. Lubamatu on näiteks tõend, mis on saadud ilma läbiotsimisloata vms. - Asjakohasus – kui tõend ei mõjuta protsessi, ei ole ta asjakohane. - Usaldusväärsus – kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis, kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm). - Kaal - Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed
70. 71.Raamatupidamisõiendil peavad olema: Dokumendi nimetus ja number Koostamise kuupäev Tehingu majanduslik sisu Tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) Koostaja nimi Korrigeerimiskannet kajastavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) korrigeerimiskannet Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 72.Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 7 aastat. 73. 74. 75. 76. ARVESTUSREGISTRID 77.Majandustehingud kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites mõistlikul ajal pärast majandustehingu toimumist. (nt elektri tarbimine kajastatakse perioodi kaupa, mitte igapäevaselt.) Võimalusel kohe pärast tehingu toimumist. Raamatupidamisregistrid on
vaadata filme, videosid, kuulata muusikat ning vaadata pilte oma arvutist ja veebirakenduste vahendusel. WMC sisaldub operatsioonisüsteemides Windows 7 Home Premium, Ultimate, Professional ja Enterprise ning Windows Vista Home Premium ga Ultimate. Rakendus on kiiret leitav Windows’i Start menüüst. Funktsioonid Netflix’i vahendusel on võimalik vaadata mitmeid erinevaid filme ja teleseriaale. Samuti saab WMC’s sirvida ja taasesitada multimeediumi faile (audio, video, fotod) oma arvutist, sünkroonida portatiivsete seadmetega, kirjutada CD ja DVD plaate ning kuulata internetiraadiot. Fotosid, muusikat ja videosid on võimalik sorteerida nime, kuupäeva, siltide ja hinde järgi. Koduvõrku või traadita võrku ühendatud Xbox3 360-ga saab kasutada WMC’d läbi oma teleri. DigiTV Eestis Eestis edastavad digitaaltelevisioonisaateid Levira AS (DVB-T4, DVB-H5, DVB-S6),
2,2RC. 2. Ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus Ühetaktilise võimsusvõimendi tööpunkt on valitud nii, et väljundvool (kollektori- või neeluvool) on kogu aeg olemas ja signaal asub kogu aeg transistori ülekandekarakteristiku lineaarses regioonis. Juhul kui oletada et I Km = IKp, UKm = UKEp ,siis ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus on ηmax = 0,5. Reaalselt: η = 0,35 – 0,45. 3. Registrid Registriks nimetatakse seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Register koosneb paljudest ühtse juhtimisega trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Ehituselt jagunevad jadaregistriteks ja rööpregistriteks. Info säilib registris kuni elektritoide on sisselülitatud. 4 tüüpi: SISO, PISO, SIPO, PIPO SISO: serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on n ∆ t, kui on n trigerid. SIPO: Serial in, Serial out. Ühine CLK. Sipo ühendatakse COMPORT sisendile.
2n. Dekoodrid koostatakse püsimälusid saab kasutaja bipolaartransistoridel põhinev, trigeritest koosnevat seadet, mis peamiselt NING- elementidest. vajaduse korral kasutada ja uuesti kiiretoimeline. unipolaarne: võimaldab salvestada, säilitada 8.Multipleksor: Multipleksor programmeerida. Muut- ja kasut. arvutiskeemides. ning taasesitada infot ühe sõna kujutab endast andmeselektorit. püsimälude töökiirus peab olema Aeglasemad, kui bipolaarsed, kaupa. Lisaks nihutatakse registri Multipleksoril on mitu sisendit ja võimalikult suur. Püsimälu on kuid võimaldavad suurema abil infosõna bitte vasakule või üks väljund. Sisendid jagunevad mõeldud korduvaks inform. pakkimistiheduse, energitarve paremale
38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41.Trigerite PRESET/CLEAR, STOP/RUN, LATCH/LOAD. PRESET ja CLEAR on algoleku andmiseks: PRESET 1, CLEAR 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks. 42.Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude
psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine) esteetilised tunded (assotsiatsioonid värvilistele ruutudele) moraalsed tunded (reaktsioonid piltidele)
psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine) esteetilised tunded (assotsiatsioonid värvilistele ruutudele) moraalsed tunded (reaktsioonid piltidele)
sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0- seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon
nii sõnade kui numbriliste näitajatena, osapoolte nimed ja aadressid ning allkiri, on raamatupidajal kohustus kanda sellele paberile ka raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ning alles nüüd on dokumendist saanud igati aktsepteeritav algdokument. Koonddokument koostatakse üheliigiliste algdokumentide põhjal. Aruannete koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Elektroonilisel kujul esitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Dokumendikäibeks nimetatakse dokumentide liikumise korda ettevõttes nende koostamise momendist või ettevõttesse saabumise momendist kuni arhiivi üleandmiseni. Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuste registreerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
annaabi.ee 
