Thomas Alva Edison (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Thomas Alva Edison
Referaat
nimi
klass
TALLINN 2013

Sisukord

Tiitel leht 1
Sisukord 2
Ajalugu 3
Leiutised/ Teened 4
Tunnustused 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7
Ajalugu
Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 – 18. oktoober 1931 ) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks – tema nimel on ligi 1100 patenti.
Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema ( Nancy Matthews Elliott 1810–1871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa ( Samuel Ogden Edison 1804–1896)  õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti.
Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda enam noormees luges , hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt.
1859 . aastal tuli Edison koolist ära ning asus tööle raudtee-ettevõttesse, algul ajalehepoisina, hiljem telegrafistina. Just seal ametis olles tegi ta oma esimesed leiutised, et täiendada telegraafi , ning sai 1868. aastal esimese patendi - ta ehitas USA Kongressile elektrilise häältelugemismasina.
1869. aastal lõi Edison New Yorgis kampa telegraafiinsener Frank L. Pope´iga, kellega ta jätkas telegraafi täiustamist. Olulisim tollest ajast on kvadruplekstelegraaf ( 1874 ), mille eest Jay Gould maksis leiduritele üle 100 000 dollari. Saadud rahaga asutas Edison esimese ja suurima erauurimislabori.
Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali.
Leiutised/ teened
1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest.
Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi.
Edisoni leiutised :
Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 1890–1925.
Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga. Sa olid seal juures ning tegid mängit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada.
Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn ) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 μm jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga ( argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud.
1908.a. leiutas Thomas Alva Edison sokli, mida teatakse siiani Exx nomenklatuuri all, millest Euroopas on tuntuim E27, leiutas veel Fordi T- mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine.
Tunnustused
Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Aastal:
1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
1887 , Edison võitis Matteucci medali
1889 anti talle Väejuhi auaste.
1889 Philadelphia linna valitsus nimetas Edisoni John Scott medali saajaks.
1899 Edisonile anti Edward Longstrethi medal Franklin instituudi poolt .
1908 Edison sai John Fritzi medali.
1915 anti talle Franklini medali Franklini Instituudi pool avastuste eest, mis aitavad kaasa sihtasutuse tööstuse ja inimrassi heaolule.
1927 sai ta liikmeks Riiklikus Teaduse Akadeemias.
29. mai 1928 Edisonile anti Kongressi Kuld medali.
11. veebruarist 1983. Ühendriikides , Edisoni sünnipäeval toimub Üleriigiline Leiutajate päev.
Edison on saanud üle aastate palju tunnustusi. Tema nime kannavad paljud ettevõtted , tema auks on nimetatud paljusi kohti ja inimesi. Talle on tehtud palju muuseume ja mälestusmärke. On ka antud sõjalaevale ja allveelaevale Edisoni järgi nimi. Auhindu on sammuti nimetatud Edisoni nimeks.
Kokkuvõte
Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 – 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks – tema nimel on ligi 1100 patenti.
Ema oli Nancy Matthews Elliott (1810–1871) ja isa Samuel Ogden Edison (1804–1896)
Edison leiutas fongraafi, hõõglambi, Fordi T-mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Alva_Edison
http://www.annaabi.ee/thomas-alva-edison-m28364.html
http://www.thomasedison.com/
www.tlu.ee/~ kiirtee /dok/ed.rtf‎