Hüperrealism ehk
fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja
skulptuuri žanr.
Hüperrealism
tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab
fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy
Brachot 1973-ndal aastal.
Eesmärgiks oli
kujutada mitte reaalsust, vaid
fotograafia „hüperreaalsust“. Ei
üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati
ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja
värvipunkte.
Otsene eelkäija
oli
popkunst .
Hüperrealistid
kasutatakse tihti igapäevaeseid
teemasid ning nad ei riku oma kunsti
kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga.
Hüperrealistid
ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale,
kaamera ees
tardunud reaalsele elule.
Töötasid
fotode järgi. Tavaliselt väga palju
kordi suuremad algsest
fotost , et
tekitada võõrendusefekti.
Hüperrealislike
skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid,
tõeliseid juukseid või
riideid , loovad need
stseenid päriselust:
turistid,
ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad
oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis.
Kriitikud ei
pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast
tagasi modernismieelsesse aega.
„Jahe“ ja
objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või
irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist.
Hüperrealistid
ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada.
Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid
lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga.
Prantslane Jaques
Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis
meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja
läikivat pinda.
„Meurtre n°2“
http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg Inglane
Malcolm Morley töötas fotode põhjal, kuid see, mis
fotodel oli ei
olnud tema
silmis tähtis: „Teema on minu jaoks pealispinna
kõrvalprodukt“
„Ühendriikide
mereväelane Valley
Forge ’is“
http://cdn2.all-art.org/yapan/History%20of%20Literature/modern%20art/morley/24.jpg Ameerikane
Richard Estes keskendub tänavastseenidele, kaupluseakendele,
klaasseinte peegeldustele.
„Grossingeri
pagariäri “
http://www.laslaminas.es/wiki/images/4/46/Grossingers_bakery.jpg Paljud kunstnikud
on loonud hiigelsuuri lähivaateid nägudest, kõige kuulsam
Chuck Close .
„
Keith “
http://deyoung.famsf.org/files/imagecache/exhibition_preview_large/blog/1991.28.98.jpg John De Andrea
loob akte, mis on väga realistlikud.
„
Istuv naine“
http://www.askart.com/AskART/photos/SNY20110511_67885/283.jpg Tuntuim
hüperrealist
skulptor on
Duane Hanson . Ta valmistab
täisplastilisi elusuuruses
figuure , mis oma detailsuses eemalt
vaadates üllalt
ehtsad välja näevad. Ta loob elavates modellidest
kipsjäljendid, katab need polüestri, tehisvaigu ja fiiberklaasiga,
maalib üle ja paneb riidesse. Sisuliselt tegeleb ta ameerika alam-
ja keskklassi troostitu argipäevaga.
„Paar
poekottidega“
http://www.digitalcounterrevolution.co.uk/wp-content/uploads/2014/01/duane-hanson-shopping-bags.jpg Ralph Goingi
jaoks ei olnud tähtis objekt, vaid selle maalimine.
„
Twin Springsi
einela“
http://www.escapeintolife.com/wp-content/uploads/2010/01/215dukediner99.jpg Robert Cottigham
– One Way
http://www.loc.gov/exhibits/macdowell/contemporary/images/mc0064_305.jpg Kasutatud
kirjandus:
„Kunstileksikon“
(1995)
„
Kunstiajalugu “
(1981) /David Piper
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCperrealis m
Kõik kommentaarid