Hüperrealism (0)

Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr.
Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal.
Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte.
Otsene eelkäija oli popkunst .
Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga.
Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule.
Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost , et tekitada võõrendusefekti.
Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid , loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis.
Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi modernismieelsesse aega.
„Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist.
Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada.
Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga.
Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda.
„Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg
Inglane Malcolm Morley töötas fotode põhjal, kuid see, mis fotodel oli ei olnud tema silmis tähtis: „Teema on minu jaoks pealispinna kõrvalprodukt“
„Ühendriikide mereväelane Valley Forge ’is“ http://cdn2.all-art.org/yapan/History%20of%20Literature/modern%20art/morley/24.jpg
Ameerikane Richard Estes keskendub tänavastseenidele, kaupluseakendele, klaasseinte peegeldustele.
„Grossingeri pagariäri “ http://www.laslaminas.es/wiki/images/4/46/Grossingers_bakery.jpg
Paljud kunstnikud on loonud hiigelsuuri lähivaateid nägudest, kõige kuulsam Chuck Close .
„ Keith “ http://deyoung.famsf.org/files/imagecache/exhibition_preview_large/blog/1991.28.98.jpg
John De Andrea loob akte, mis on väga realistlikud.
„ Istuv naine“ http://www.askart.com/AskART/photos/SNY20110511_67885/283.jpg
Tuntuim hüperrealist skulptor on Duane Hanson . Ta valmistab täisplastilisi elusuuruses figuure , mis oma detailsuses eemalt vaadates üllalt ehtsad välja näevad. Ta loob elavates modellidest kipsjäljendid, katab need polüestri, tehisvaigu ja fiiberklaasiga, maalib üle ja paneb riidesse. Sisuliselt tegeleb ta ameerika alam- ja keskklassi troostitu argipäevaga.
„Paar poekottidega“ http://www.digitalcounterrevolution.co.uk/wp-content/uploads/2014/01/duane-hanson-shopping-bags.jpg
Ralph Goingi jaoks ei olnud tähtis objekt, vaid selle maalimine.
„ Twin Springsi einela“ http://www.escapeintolife.com/wp-content/uploads/2010/01/215dukediner99.jpg
Robert Cottigham – One Way http://www.loc.gov/exhibits/macdowell/contemporary/images/mc0064_305.jpg
Kasutatud kirjandus:
„Kunstileksikon“ (1995)
„ Kunstiajalugu “ (1981) /David Piper
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCperrealis m