Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaunid kunstid - fotograafia, tants, animatsioon, maalikunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Kaunid kunstid
Referaat
Kaunid kunstid:
Fotogaafia 3
Tants 4
Animatsioon 5
Maalikunst 6
Illustratsioon 7
Fotograafia
Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia ) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega.
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.
Digtaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.
Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul.
Fotograafia on minu arust kõige kaunim kunst , iga pilt on ainulaadne, igas pildis on midagi erinevat.
Minu üks lemmikutes fotograafidest on Karl Saue , mõni pilt tema loomingust :
Samuti meeldib mullemakrofotodraafia.
Makropildistamine on selline pildistamine,
kus pildistatavat objekti juba suurendatakse.
Filmil tekkiv kujutis on kuni 10× suurem
pildistatavast objektist.
Tants
Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust).
Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad . Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada , õitsele puhkes rahvatants . 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants . See oli algul kõrgseltskonna harrastus , arenes 19. sajandil rahvalikumaks ( kadrill , polka, valss ) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti.
Tantsu liigitatakes:
Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi.
Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks.
Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis.
Seltskonnatantsud tänapäeval:
Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tša-tša. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo , rock'n'roll, diskotants jt.
Animatsioon
Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikkuse esitamisega. Filmi tootmises tähendab see tehnikat , kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla loodud arvuti abil, pildistades joonistust või maali, või muutes järjest mingi objekti asendit ning pildistades igat selle etappi. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimise protsessi oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas ning vaevaline üritus.
Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis.
Animatsiooni peamine otstarve on vaatajale meelelahutuse pakkumine või autori eneseväljendus, praktilist kasutust leiab animatsioon enamasti instruktsioonides ja abivahendina õpetamisel ning õppimisel.
Mõni näide:
Maalikunst
Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.
Maalikunsti liigid:
Tehnikate järgi; akvarell , fresko , pastell , tempera , õli, jne.
Ainestiku järgi; maastikumaal , meremaal , natüürmort, portree, sõjamaal, jne.
Loomemeetodi järgi; ateljeemaal, vabaõhumaal, jne.
Pinna järgi; laemaal , seinamaal, tahvelmaal , jne.
Funktsiooni, suuruse vmt järgi; dekoratiivmaal, diptühhon, miniatuurmaal, monumentaalmaal , triptühhon jne.
Akvarell on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile.
Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal.
Fresko (itaalia keeles a fresco , al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga.
Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks.
Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal.
Õlimaal on õlivärvidega peamiselt krunditud alusele (nt puittahvlile, lõuendile, vaskplaadile, vineerile või papile) maalitud kunstiteos .
Maastikumaal on maaližanr, kus kujutatakse ainult loodust (maismaad).
Meremaal on maaližanr, kus kujutatakse ainult merd (meri, merega seonduv, laevad jne.).
Natüürmort ehk vaikelu („surnud loodus“) on maaližanr, mille kujutamisvaldkonnaks on kompositsioonid lilledest, muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist.
Portree on konkreetse isiku kujutis.
Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ ( fresko )
Illustratsioon
Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus , maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil. Illustratsiooni ülesanne on selgitada, toetada, rikastada või dekoreerida visuaalselt mingit lugu või asjakohast tekstilist informatsiooni.
Illustratsiooni kasutusvaldkondi;
Ilukirjanduses, eriti lastekirjanduses kasutatakse illustratsiooni andmaks tegelastele nägusid, tegevuse ja/või tausta visualiseerimiseks või emotsiooni loomiseks — pildid panevad lugeja naerma või tekitavad temas kõhedust.
Illustratsioon võib selgitada tehniliselt keerukaid objekte või kirjeldada veel teostamata objekte, mida teksti abil täpselt väljendada ei saa. Tehnilised instruktsioonid käsiraamatutes on tihti illustreeritud .
Teaduslikult kasutatakse illustratsiooni näiteks meditsiinis anatoomia kujutamiseks, botaanikas, zooloogias (on liike, mida on raske pildistada), arheoloogias jne.
Illustratsioonil on ka meelelahutuslik otstarve — postkaartidel, plakatitel, ajakirjanduses, kaubanduses pakenditel, reklaamides ning mujal.
Illustraator on kunstnik, kelle tööks on traditsiooniliselt mingi teksti varustamine visuaalse materjaliga, mis vastaks asjakohase teksti sisule . Sellist täiendavat visuaalset materjali nimetatakse illustratsiooniks.
Mõni näide:
7
Vasakule Paremale
Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #1 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #2 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #3 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #4 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #5 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #6 Kaunid kunstid - fotograafia-tants-animatsioon-maalikunst #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gruko Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst ­ unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.

Kunstiajalugu
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste

Üldpsühholoogia
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun