Tõde ja õigus (3)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus

2

docx

Tõde ja õigus

Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja

10. - 12. klassi kirjandus

2

doc

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus"

Igaühel on oma tõde? Elu Vargamäel ei olnud kerge. Tuli rinda pista külmade talvede, maa ning kohaliku rahvaga. Igaüks arvas, et just neil oli õigus. Andres, kes oli terve elu enda arvates elanud õiglaselt, leidis, et temaga ei käituta õiglaselt. Ta sõnus jumalat, käis naabrimehega kohtupinki nühkimas ning kõige lõpuks tahtsid tema lapsed Vargamäelt ära minna, kuid just nendele oli Andres Vargamäe loonud. Andres leidis ikka, et kui keegi annab midagi, peab keegi ka midagi vastu saama. Tema oli tulnud Vargamäele ja tahtnud luua seal kodu enda ja oma laste jaoks. Kohe avastas ta, et maa on liiga kivine ja märg,

Kirjandus

2

odt

Tõde ja Õigus

1. Andrese võitlus maaga. Vargamäe suurimad hädad on need, et on soine maa, mida on raske harida ja metsa on vähe 1. aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi tema laste käes.

Eesti keel

3

doc

Tõde ja õigus ülevaates

Jaska väärtustas hariduse asemel raha ning omandimaailmas määraski inimese positisiooni raha. Võitlus tõe ja õiguse pärast Tõe jalule seadmine oleneb omandimaailmas võimust, positsioonist, rahast, iseloomust, vanusest ja tarkusest. Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama. Armastus ja abielu romaanis Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta

Kirjandus

2

doc

Tõde ja õigus I

TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega

Kirjandus

10

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

4

docx

Tõde ja õigus

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Teose alguses on Andresel väga sirgjooneline ja aus arusaamine tõest. Ta ei valeta, ilusta ega jäta midagi rääkimata, lootes sellega saavutada õiglust. Pearu aga kasutas igasuguseid krutskeid, et kohtumõistjaid enda poolele kallutada. Ta tunnistas iseendale, et ei räägi alati tõde, kuid pidas kohtus käimist justkui mänguks, kus vastane tuleb üle kavaldada ükskõik milliste vahendite abil. Aja möödudes jäi Pearu muutumatuks, samas kui Andres hakkas järjest rohkem vassima. Endale kinnitas ta siiski, et on aus mees ja jätab tõe rääkimata vaid selleks, et ka kohtunikud näeksid Andrese tõde. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli keeruline, kuid siiski asjaolusid arvestades üsna õnnelik

10. - 12. klassi kirjandus

Kommentaarid (3)