Mugavaks asendiks peetakse seda, kui tööline seisab 450 all kruustangide pikitelje suhtes.Vasaku jalaga astutakse ette nii, et ta jääb töölaua servast 150...200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700. Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt . Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20..
tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik. Höövelpingi töökäigu jooksul toimub materjali lõikamine. Tühikäigu ehk tagasikäigu jooksul liigub höövlitera või toorik aga vastupidises suunas. Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Paksuspink Paksusmasinas ehk paksushöövelpingis töödeldakse toorik vajalikku paksusesse. Paksushööveldamisel toimub etteanne etteandevaltside abil. Metalltreipink Metalltreipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel
Hüdrosüsteem Labortöö nr 2 Tööprotsess: Pumba käivitades hakkas tööle silinder, mis hakkas välja liikuma pikalt ja siis tagasi sisse. Peamiselt kasutatakse sellist silindrit lautades sõnniku koristamiseks. 5-le töökäigule kuluv aeg 2:55 min Töökäigu aeg(kesmine) 23,83 sek Tagasikäigu aeg(keskmine) 13,73 sek Põhiparameetrid 50Hz 380-420V/690V 60 Hz 8,7A 4kW 8,8 / 5,11 4.8kW 1425...1440 p/min 1720...1740 p/min L=1,75m Pump koos käivitus mootoriga Paak Filter ...
tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laob liimi ühtlase kihina plokkide pinnale.liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga.plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Tavaliselt armeeritakse iga meetri tagant kuid Esimesel ja viimasel real tuleb ka kindlasti armeerida . Tööriistad mida võib vaja minna. Vesilood,kellu,mõrdiämber,liimikelk,nöörlood,kummihaamer ja saag. Isikukaitsevahendid mida on vaja sellise töökäigu puhul. Kiiver,vastav tööriietus,turvajalanõud, kindad, kaitseprillid,plokkide saagimisel võiks olla peas respiraator või mingi muu mask mis kaitseb hingamisteesid. 2.Mõõdulint.niveliir. Oluline ka teada: § 1. Ehitise kasutamise otstarve (1) Ehitise kasutamise otstarve tähistatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud loetelule kasutamise otstarbe nimetusega ja viiekohalise koodiga. (2) Ehitise kasutamise otstarvete loetelu ülesehitus on hierarhiline, milles
Piiraja küljes on rull 17, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull üles ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab esmalt pealiugur, eemaldades templi toorikust. Seejärel liigub tagasi liikuv matriitsipool, vabastades varva. Osaliselt deformeeritud vabanenud varva asetab operaator järgmisse vakku ja lülitab uuesti töökäigu. Vagude arv piirdub tavaliselt viiega. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks eelistan press-stantsi. Press-stantsimisega saadavad toorikud on mõõtmetelt väga täpsed, mistõttu on stantsimiskalded väiksed või puuduvad üldse. Seadme kasutamisel puuduvad ka sidepinnad. Horisontaalstantsimismasina põhimõtteskeem
Pealiikumise kiirus höövelpinkidel on muutuv suurus, muutudes nullist maksimumini ja enne tagasikäiku uuesti nulliks. Lõikeprotsessi kinemaatiliseks kasakteristikuks on kaksikkäikude arv n ajaühiku kk/min. Ettenihkekiirust s0 mõõdetakse mm/kk. Geomeetrilised karakteristikud on lõikesügavus t, laastu paksus a, laastu laisu b. Höövelpingid: Risthöövelpingil kasutatakse enamasti kiikuva kulissiga või hüdraulilist pealeliikumist. Vertikaalhöövelpinkidel , kus lõikuri töökäigu pikkus on lühike, kasutatakse sageli, selleks et tagasikäigu kiirus ületaks tunduvalt töökäigu kiiruse, pealiikumise ajamis pöörlevat kulissi. Kasutusel on ka hüdraulilised ajamid. Pikihöövelpinkidel saab laud koos toorikuga sirgjoonelise liikumise ajami ülekandel hammsrata-hammaslatt või hüdroajamilt. Kammlõikamine: Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega
........................4 1.1 Kindad rahvatraditsioonis..............................................................................4 1.2 Kinnaste jaotus.............................................................................................. 5 1.3 Kinnaste värvus............................................................................................. 5 1.4 Kindakirjad.................................................................................................... 6 2. Töökäigu kirjeldus............................................................................................... 7 2.1 Kinnaste kavandamine.................................................................................. 7 2.2 Silmuste loomine........................................................................................... 7 2.3 Randme kudumine........................................................................................ 7 2.4 Labaosa kudumine............................
määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali. Revolverstantsid võimaldavad teha ka mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei suruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured. Laserlõikus Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt
Suruõhuseadmed on konstrueeritud töötamiseks kindlal rõhul (tööriistadel tavaliselt 6,3...6,5 bar). NB! Tegemist on dünaamilise, mitte staatilise rõhuga. Seda saab kontrollida seadme ette ühendatud manomeetri abil. Järeldused: 1. suruõhusüsteem tuleb õigesti dimensioneerida 2. lekkeid ei tohi olla 3. komponendid peavad olema töökorras Suruõhu kulu Teoreetiline õhukulu normliitrites (Nl) rõhul 6 bar 10 mm töökäigu puhul Kolvi läbimõõt Pealevool[Nl] Tagasivool [Nl] [mm] 8 0,0035 0,0026 10 0,0055 0,0046 12 0,008 0,006 16 0,014 0,012 20 0,022 0,018
Kasutatakse kitsa lõikeservaga kaabitsaid. Jämekaabitsemine loetakse lõppenuks, kui kogu kaabitsetav pind kattub kontrollimisel ühtlaselt värvilaikudega, mille tihedus on kuni neli laiku ruudus 25 x 25. Teine läbim - poolpuhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 12...15 mm, eemaldatava laastu paksus 0,005...0,01 mm. Pärast kaabitsemist peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm olema 8...16 . Kolmas läbim - puhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 5...12 mm, kaabitsa töökäigu pikkus 3...5 mm. Pärast kolmandat läbimit peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm 20...25 laiku. Iga kord pärast värvilaikude mahakaabitsemist tuleb detaili pinda puhastada harjaga ja hõõruda kuiva lapiga. Seejärel asetatakse kaabitsetav pind värviga kaetud kontrollplaadile ning kaabitsetakse maha tekkinud värvilaigud. Nii tehakse seni, kuni värvilaikude arv kaabitsetud pinnal saab normikohane.
paberit niikaua kuni vahtraleht on ilusasti paberile välja joonistunud. Õpetaja kordab veel olulisema üle: „ Vali endale meelepärane värv rasvakriitide seast. Pane vahtraleht paberilehe alla ning hõõru tugevasti vastu lehte, et vahtraleht paberilehel välja paistaks.“ Seejärel asuvad lapsed tööle. Kui õpetaja märkab, et keegi ei saa antud ülesandega hakkama, siis läheb õpetaja näidisega selle lapse juurde ning annab talle nõu, räägib uuesti töökäigu üle, kuid kindlasti lapse töösse sekkuda ei tohi. Vahtralehe rasvakriitidega välja joonistamine on kasulik, sest see on laste jaoks põnev, nad õpivad tunnetama vahtralehe piirjooni ning õpivad kriiti käsitlema- näevad, et kui kriiti liiga õrnalt vastu paberit hõõruda, siis ei jää vahtraleht paberil eriti hästi näha. Põhiviga mis võib tekkida on see, et lapsed ei jõua ära oodata, kuni õpetaja ülesande selgituse
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 5 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid seda intensiivsemalt, mida kõrgem on tempe...
vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad lohistuskuheliku möödaminekut hõlma külgedest, 2. Tasasel ja kõval pinnasel, kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse, 3. Tõusude puudumisel, 4. Ühtlasel koormusel kogu hõlma pikkusel, mis võimaldab liikuda pööreteta. ·Toimub töökäigu lõpul buldooseri liikumisel, enamasti kasutatakse kihilisi puistanguid, mis tasandatakse edasi või tagasi käigul. ·Pinnast teisaldatakse enamasti pikisuunas, kui süvend on küllalt suur ja suhteliselt laugete nõlvadega võib teda töödelda ka ristisuunas. Tasandamine toimub paralleelsete töökäikudega, iga eelmise töökäigu ülekattega hõlma ¼ pikkuses. Väikesed ebatasasused ja vallid silutakse buldooseri tagurpidi liikumisel, hõlm on lastud ujuvasse asendisse
puhastades lükka moppi enda ees, ise aga liigu puhtal Kuivataja kumm: 4-5 mm üle raami, tasase äärega, põrandal. pehme, terve. Töö kuivatajaga: alustatakse pinna ülemisest nurgast ja Moppi ei tõsteta põrandalt enne töökäigu lõppu. liigutakse vasakult paremale (paremalt vasakule) või Moppi lükatakse enda ees sirgelt või S-kujulisi liigutusi ülevalt alla. Kuivatajat ei asetata kunagi keset klaasi tehes. Neid moppe kasutatakse kuivaks, poolniiskeks või pinda!!! Suurte pindade kuivatamist alustatakse alt märjaks puhastuseks
· Kasutades JDF'i on teil võimalik kirjeldada nii trükise eesmärki kui ka igat sammu protsessis, mis on vajalik antud trükisega teha järletöötlus transport jne. Sisaldab kogu trükisega kaasaskäivat informatsiooni. · Mõelge sellest kui targast, ise-toimetavast elektroonilisest tööriistast, mis ei sisalda ainult töö sisu, vaid lisaks ka juhendeid suhtlemiseks teiste seadmetega, milles on JDF. See juhib automaatselt kogu tööd läbi iga töökäigu alates loomisest (ideest) kuni trükitud lõpp-toodanguni, selleks et töö oleks kiirem, automaatsem, säästlikum ja lihtsam.
·CV ei tohi olla pealetükkiv . ·CV peab olema vormistatud äärmise korralikkusega . CV tüübid ·Erinevates olukordades sobivad eri tüüpi CVd . ·Eristatakse klassikalist , isikukeskset ja eesmärgikeskset Cvd ·Isikukeskses CVs esitatakse esmalt lühike isikututvustus , seejärel elukäik . ·Eesmärgikeskses CVs on pearõhk enda reklaamimisel just vajalikku tööd silmas pidades . ·Klassikaline CV on kõige enam levinud ja põhineb kirjutaja haridusja töökäigu kronoloogilisel esitamisel . Klassikaline CV Esmalt nimi , isiku ja kontaktandmed . ·Märgitakse ka perekonnaseis ja lastearv , kuid see ei ole kohustuslik . ·Edasi tuleb esitada tööalane kogemus , alustades , praegusest ja liikudes ajas tagasi . ·Hariduskäigus märgitakse esmalt viimane kool ja minnakse siis ajas tagasi . ·Lühemad kursused tuleks panna alaliigitusse ''Täiendkoolitus'' CVs tuleb ära märkida keeled , arvutioskused ja autosõiduoskused .
metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte Vaheldus töövõtetes Üldõpetusliku töökäigu kasutamine Kodulooline vaateõpetus -Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline: lapseärasuse nõue- õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased eluläheduse nõue- õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega.
Küsimus 25 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. painutamine, ääristamine, ava ääristamine b. väljalõikamine, ahendamine, tõmbamine c. sügavtõmbamine, avalõikamine, ava ääristamine d. tükeldamine, ääristamine, puhastamine Küsimus 26 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Vali üks: a. järjestiktoimestantse b. lihttoimestantse c. koostoimestantse d. kaksiktoimega stantse Küsimus 27 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on kummiga lehtstantsimise iseärasused? Vali üks: a. metallist valmistatakse ainult matriits b. suhteliselt suur tootlikkus c. metall on eksostaatilise surve all d. metallist valmistatakse ainult tempel Lõpeta ülevaatus Jäta vahele Testi navigatsioon
külgvallid mis järgmistel läbimistel takistavad pinnase mööda minekut hõlmast - kaevik meetod-- pinnase kadu väga väike kuna enmus pinnasest koguneb hõlma ette. Ligi 70% materjali teisaldamist tehakse kaevik meetodil - paaris buldooseritega kaks buldooserit liiguvad kõrvuti väikeste vahe kaugustega hõlmade vahel pinnase teisaldamine kahe või kolme kuheliku kaupa poole tee peale - töö käigul kogutud kuhulik jäetakse töökäigu keskele, teisel läbimisel kogutud kuhelik toimetatakse samasse kohta ja ilma buldooserit seiskamata lükatakse mõlemat kuheliku korraga. Sama kordub ka kolmandal korral ning siis lükatakse pinnas paigaldus kohale 8)-tasandamine teostatakse edasi või tagasi käigul -pärast paigaldust ja tasandamist pinnas tihendadakse puiste paksus 0,20-0,25m -kihilise puistangu 1. läbimisega võib kaasneda maa pinna tasandamine kus juures lõigatakse maha künkad ja täidetakse nõod. 9)süvendamine
Select one: a. c b. b c. d d. a Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks Select one: a. lehtstantsimine b. sepistamine c. valtsimine d. vormstantsimine Question 32 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Select one: a. lihttoimestantse b. järjestiktoimestantse c. koostoimestantse d. koostoimestantse Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1 mm-seks on mitu tõmbeastet vaja Select one: a. soojuse ülemäärase eraldumise tõttu b. metalli ebapiisava tugevuse tõttu c. määrimistingimuste järsu halvenemise tõttu d
a c. b d. d Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kinniste stantside puuduseks on Vali üks: a. stantsimisvagude arvu oluline suurenemine b. erineva mahuga toorikute kasutamise võimalikkus c. metalli kulu kraadile d. täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Vali üks: a. järjestiktoimestantse b. koostoimestantse c. koostoimestantse d. lihttoimestantse Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid seadmeid kasutatakse ainult lehtstantsimisel? Vali üks: a. impulss-stantsimisseadmeid b. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad c. rõngavaltspinke d. vasaraid ja presse Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00
34) Alasialuse energia suurendamisel löögitöö (-energia): suureneb. 36) Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni: 5mm 37) Lehtsantsimise puuduseks on: stantside keerukus ja kõrge maksumus. 38) Kujumuuteoperatsioonideks lehtstantsimisel on: ääristamine, avalõikamine, sisselõikamine. 39) Surverõngast kasu.: õõnsate pöördkehade valmistamiseks. 40) Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades: lihtoimestantse. Valutootmise alused 1) Valuvormi osadeks on: kärn. 2) Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on: sama 3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime.
..200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700 (joon. 118b). Töötaja asend viilimisel: a vaade ülevalt; b jalgade asend joon. 118 Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt (joon. 119a). Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all (joon
a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1. konstruktsiooni järgi a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1. Konstruktiivne lahendus a) kolbkompr. b) rootorkompr. c) turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) mitmeastmelised 3. Liikuvus a) statsionaarsed kompr
freesvõll. Vasakpoolne laagripukk on kergesti eemaldatav freeside vahetamiseks. Töövõlli koormuse ühtlustamiseks kinnitatakse freesid nii, et lõikeservad moodutaksid sujuva spiraaljoone. Kahepoolne kastitapilõikepink Pinki kasutatakse sirgete kastitappide töötlemisel. Tapid lõigatakse üheaegselt detaili mõlemast otsast. Esmalt lõigatakse detailid täpsele pikkusele, seejärel freesitakse tapid. Tappide töötlemise ajal detail seiskub ning freesvõllid teevad töökäigu. Detailid eendatakse kahe konveierketiga. Kettile kinnitatud sarniirselt liikuvad toed. Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist, eendurmehhanismist, liikuva ploki ümberpaigutusmehhanismist ja surveseadmest. Eendurkonveierid käivitab veovõll. Kahepoolne kastitapilõikepink Eendurkonveierite ajam võimaldab kiirust sujuvalt reguleerida. Parempoolne lõikeplokk häälestatakse vastavalt detaili pikkusele. Esmane häälestamine toimub elektriajamiga, täpne häälestamine käsiajamiga
sügavuselt (olenevalt sellest, kui paksu pinnasekihti suudavad masinad täiendis tihendada). Edasi lõigatakse lahti ja teisaldatakse ka järgnevad ribad, jättes kaevikute vahele ajutised 0,5-0,8 m laiused tervikud, mis märgatavalt vähendavad pinnasekadusid. 3.3.2 Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel 35-45m kaugusele tuleb buldooser tagasi viia tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks edasikäike kasutada. Tagasi tuleb sõita võimalikult kiiresti. Kasutades buldooseri hõlma tagaküljele monteeritavaid kihvu võib tootlikkuse tõstmiseks tagasisõidul(tagurpidikäiguga) pinnast kobestada. Eriti on eelnev kobestamine vajalik siis, kui kasutatakse külgtiibadega ja sirmiga varustatud hõlma. Sellise hõlmaga nagu vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust tõsta 2 korda
Paksusmasinas (paksushöövelpingis) töödeldakse toorik vajalikku paksusse. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik. Höövelpingi töökäigu jooksul toimub materjali lõikamine; tühikäigu (tagasikäigu) jooksul liigub höövlitera või toorik aga vastupidises suunas. Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Hööveldamine Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu
välisõhku. Väljalasketakti ajal ei õnnestu silindrit gaasidest täielikult tühjendada, vaid osa neist jääb silindrisse. Väljalasketakti lõpul on rõhk silindris 0,11 ... 0,12 MPa ja temperatuur 700 900 kraadi. Väljalasketakti lõppemise järel kordub mootoris töötsükkel vaadeldud 7 järjestuses. Väntvõlli tagumisele otsale on kinnitatud raske ketas hooratas, mis töökäigu vältel kogub endasse energiat, seejärel aga jätkab pöörlemist inertsi toimel. Seejuures pöördub koos hoorattaga ka väntvõll, liigutades kolbi abitaktide jooksul. 8 NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Nagu karburaatormootoril, nii koosneb ka diisel mootori töötsükkel neljast korduvast taktist: sisselaskest, survest, tööst ja väljalaskest. Siiski erineb diiselmootori töötsükkel
vajalikud tehnoloogilise siirde teostamiseks. 11. Mida tähendab töökäik? Töökäik on tehnoloogilise siirde osa, mis seisneb ühekordses lõikuri nihutamises tooriku suhtes, millega kaasneb tooriku kuju, mõõtmete, pinna kvaliteedi ning omaduste muutus. 12. Mida tähendab abikäik? Abikäik on tehnoloogilise siirde lõpetatud osa, mis seisneb töökäigu teostamiseks vajalikus ühekordses lõikuri nihutamises tooriku suhtes. 13. Mida tähendab tooriku lähtamine? Lähtamine on toorikule või tootele nõutud asendi andmine valitud koordinaatide süsteemis. 14. Mida näitab tooriku lähtamisskeem? Lähtamisskeem näitab tugipunktide paiknemist tooriku või toote lähetel (joon. 2.16). Märkused: 1
erkpunaseks ning aluse siniseks. 17 Enne eelpõletust. Pärast glasuurpõletust. 18 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo" Kuna esimene elevandikujuline küünlajalg, mille valmistasin, purunes ahjus, otsustasin valmistada uue, mis kahjuks samuti purunes. Siiski otsustasin mõlema töökäigu kirjelduse siin ära tuua. Mõlema küünlajala puhul võtsin alustuseks 1600-grammise savitüki ning jagasin selle enamvähem võrdselt kaheks. Ühest tükist voolisin välja keha, Jalgade kinnitamine keha külge. üritades seljale kerget kumerust anda. Kui kehakuju valmis, võtsin teise
organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus. 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid.
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-...
Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid puhastatakse pintsliga, suruõhuga ja aegajalt peaks nad läbi pesema, soovitavalt nõudepesuvahendiga. Karburaatori reguleerimine Kõige täpsema reguleerimise saame tahhomeetri kasutamisel. Normaalsed tühikäigu pöörded reguleeritakse 2400-2800p/min. Töökäigu pöörded on 12000p/min. Reguleerimiseks on sael kolm kruvi: L - väntvõlli väikeste pöörete reguleerimine. H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine T tühikäigu reguleerimine (segusiibri tugikruvi) Süüteküünla kontroll Peame aegajalt kontrollima (kord nädalas) süüteküünla elektroodide seisu ja ja vajaduse korral reguleerima elektrootide vahe 0,5mm. Normaalne süüteküünla isolaatori ja elektrootide värv peaks olema hallikas-pruunikas.
6. Praktiline katse 6.1. Katse tutvustus Kooritud kartul puutudes kokku õhuhapnikuga kaotab oma värskuse, sama kartul olles töödeldud mõnda aega naatriumsulfiti lahusega säilitab oma värskuse oluliselt kauem aega ning ei tumene õhuhapniku ja UV kiirguse toimel. Katses valmistatakse naatriummetabilsulfiti lahus ning uuritakse selle tõhusust kahele kartulisordile. Seejärel võrreldakse sulfideeritud kartuli organoleptilisi omadusi sulfideerimata kartuli omadega. 6.2 Töökäigu kirjeldus Tööks vajalikud vahendid: - Kooritud kartulid (sordid Anti ja Maret) - Naatriummetabisulfiti 2 % ja 5 % lahus - Alused Töö käik: 1. Valmistatakse 200ml 2% ja 5% naatriummetabisulfiti lahust. 2. Kooritakse, tükeldatakse ja kaalutakse kartulid. 3. Kumbki sort jaotatakse 3 osaks, ühe osa mass on 100. 4. 100 kumbagi sorti asetatakse üheks minutiks naatriummetabisulfiti 5% lahusesse. 5. Tegevust korratakse asetatuna 2% lahusesse. 6
1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava.
mi ühelt loomalt ööpäevas saadava sõnniku mass kg; mtk ühe töökäiguga koristatava sõnniku mass kg; tts ühe töötsükli aeg s. Töötsükli aeg arvutatakse valemiga [2, lk. 255] s s 106 20 t ts = k + (1 + K ) t = + (1 + 0,40) = 266 s , (5.8) vk vt 0,46 0,78 kus sk töökäigu pikkus m; vk traktori liikumiskiirus töökäigul m/s; K manööverdamisele ja sõnniku virnastamisele kuluvat aega arvestav tegur (võetakse 0,25...0,40); st tühisõidu pikkus m; vt liikumiskiirus tühisõidul m/s. Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg 351 35 t= 266 = 12473 s.
mi – ühelt loomalt ööpäevas saadava sõnniku mass kg; mtk – ühe töökäiguga koristatava sõnniku mass kg; tts – ühe töötsükli aeg s. Töötsükli aeg arvutatakse valemiga [2, lk. 255] sk s 19 20 t ts = +(1+ K)∙ t = +(1+0,4) ∙ =77,20 s (5.9) vk v t 0,46 0,78 kus sk – töökäigu pikkus m; vk – traktori liikumiskiirus töökäigul m/s; K – manööverdamisele ja sõnniku virnastamisele kuluvat aega arvestav tegur (võetakse 0,25…0,40); st – tühisõidu pikkus m; vt – liikumiskiirus tühisõidul m/s. Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg 28 ∙ 35 t= ∙ 77,2=¿ 288,8s (5
saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool PIIRANGUTE TEOORIA Referaat Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 1.Piirangute teooria kontseptsioon................................................................................................... 5 1.1. Piirangute teooria erinevad käsitlused...................................................................................7 2.Piirangute teooria rakendusala ......................................................................................................9 2.1.Piirangute teooria rakendamise eeldused .....................................................................
MAESTRO põhivarustusse kuulub JUNKKARI traditsioonilise seemendiketta ja koonus-tugiketta baasil loodud kombiseemendi, mis viib seemne ja väetise ühte mullavakku. Lõikav kettaserv on sakiline ja seemendi survet saab reguleerida vahemikus 6 kuni 140 kg. Reavahe on 12,5 cm. Teravilja ja väetise-külviks eraldi saab MAESTRO külvikut lisaseadmena varustada väetiseseemenditega. Hüdrauliline käigumärgisti märgib ära järgmise töökäigu. Töötingimustele vastavalt võib valida märgisti jaoks kas käsitsi või automaatse juhtimise. Järeläke on reguleeritav. Kui surve maapinnale on õigesti reguleeritud, kobestab see mullapinda väga hästi. Väheneb niiskuse aurustumine ja kooriku tekkimise oht peale vihmahoogusid. Lisaseadmena saab tellida tiisli alla eesmised tihendus-rullid, mis tihendavad külvipinda traktorirataste jälgede vahel ja suurendavad masina stabiilsust külvil. Ei
Neljataktilise mootori töötamise skeemist võime teha järeldused: 1.Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde jooksul. 2.Kolvi neljast käigust on ainult üks töökäik. 3.Kolvi ülejäänud kolm käiku teostuvad töökäigu vältel ammutatud inertsi mõjul. 4.Väntvõlli kahe pöörde jooksul peab nukkvõll tegema ühe pöörde. 5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud. 6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud (klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest. NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID
on samuti tulemustega pigem rahul või täiesti rahul. Vähesed kliendid on teadlikud valikuvõimalustest, mis on kindlasti üks põhjustest, miks kliendid eelistavad klassikalist näopuhastust alternatiivsetele võimalustele. 3.3 Soovitused klientidele Klientidele soovitab autor salongis alati konsulteerida kosmeetikuga, tutvuda võimalike salongi poolt pakutavate asendavate hooldustega mehhaanilisele puhastusele. Oluline on uurida kosmeetikult erinevate meetodite tulemuslikkuse ja töökäigu kohta, et mitte hiljem pettuda. Arvestades naha tüüpi ja seisukorda valida koos kosmeetikuga endale sobivaim protseduur. Väiksemate nahaprobleemide korral on abi väga pindmisest keemilisest koorimisest, kuid Elsa Hjeronymuse meetod aitab ka juba tõsisemate probleemide korral. Sellisel juhul oleks efektiivne läbida vähemalt 5 hooldusest koosnev kuur. Kuid peab arvestama sellega, et peale hooldust on nahk päikesele vastuvõtlikum, seega tuleb suvel nägu kaitsta tugeva päikesekreemiga
· saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7...10 °C (külma mulda soojad mugulad muguldumise oht); 3) seemnemugula suurus (mugula pikkus): piklik ja piklikovaalsel mugulal 29...55 cm, ümaratel ja ümarovaalsetel 20...60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud kõrvalekalle ei tohi ületada ± 2 cm, eri töökäikudel (puuteridadel) ± 10 cm; 5) mahapanekusügavus ei tohi ettenähtust erineda üle ± 2 cm; mahapanekusügavus (joon 5.10) on raskema ja keskmise lõimisega muldadel 5...8 cm, kerge lõimisega muldadel 10...12 cm; 6) mugulad tuleb maha panna ettenähtud tihedusega nii üksikridades kui ka tervel põllul: mugulanorm on 45000...70000 mugulat hektari kohta (2,5...5,0 t/ha). 34. Kartulipanurite ehitus ja tööorganid.
saagida juhtplaadi otsaga. Laasimisel on kõige rohkem kasutatav nn kangmeetod. Saagi käsitsetakse kui kangi, sellest tuleneb ka meetodi nimetus. Kangmeetod sobib kõige paremini kasutada jämedate ja korrapäraselt rühmiti paiknevate okste mahasaagimiseks. Laasimine pendelmeetodil.Pendelmeetodit (nimetatakse ka niitemeetodiks ja pühkimismeetodiks) kasutatakse peente ja tihedasti kasvavate okste laasimiseks. Selle meetodi korral ei laasita ühe oksa kaupa, vaid ühe niitega kõik oksad ühe töökäigu (60... 80 cm) ulatuses. Ühe ja sama tüve laasimisel saab kasutada mõlemat meetodit. Tavaliselt tüve alaosas asuvad jämedamad oksad laasitakse kangmeetodil (1) ja ladvaosa pendelmeetodil (2). Mõlema meetodi kasutamine toob töösse vaheldust. Tuleb nentida, et kangmeetod säästab rohkem jõudu, pendelmeetod on koormavam. 13. Hobukokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid Kuni esimeste traktorite ilmumiseni oli meil peamiseks töövahendiks puidu metsas
suhte kordselt ei suurene , mehaanilise hõõrde tõttu on kasutegur 0,8 ..... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
Võimsus**: 3,3 90 L/min Pumpamissurve: max. 50 bar Segu voolik: 25 / 35 mm Suurus (mm): 1500/800/600 Kaal: ca. 160 kg Spetsiaalsed lisaseadmed: Veepump: 380V/50Hz; kui saadaolev vee surve on liiga madal. Vibraator: Hõlbustab teatud materjalide voolu. Kaugjuhtimine: 20 m kaugjuhtimiskaabel või juhtmeta kaugjuhtimispult. Lehtrisuurendus: Suurema koguse kuivsegu manustamiseks. REP-võimsus: Pumpamissurve viimiseks kuni 80 bar'i. ,,Duomatik": Kahe erineva materjali segamiseks ühe töökäigu jooksul Pahtlipumbad: PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks. TEHNILISED ANDMED
fonodokumendid (salvestus magnetlindil), salvestus kinofilmil, ikonograafia. 2. koostamise viisi või eesmärgi järgi. Sihipärased dokumendid ehk provotseeritud dokumendid, kus uurija palub kellelgi see dokument koostada, näiteks palutakse kellelgi oma elukäik kirja panna (memuaarid, päevikud). Mittesihipärased dokumendid on koostatud sõltumatult uurija tahtest ja eesmärkidest, näiteks personaliosakonnas olevad dokumendid isiku töökäigu kohta. 3. personifitseerituse taseme alusel. Ametlikud (näiteks internetti üles pandud informatsioon avalikuks kasutamiseks) dokumendid ja isiklikud (puudutavad ühte konkreetset persooni, näiteks päevikud, perekonnafotod) dokumendid. 4. informatsiooniallika alusel. Esmased (koostatakse otsese vaatluse või küsitluse alusel sündmuste vahetu registreerimise teel) ja teisesed (töötlus; esmase allika baasil tehtud üldistus või kirjeldus) dokumendid
Registrisse kandmiseks taotluse esitamisel tuleb esitada andmed teate esitaja hariduse ja töökogemuse kohta. Kui teate esitajaks on juriidiline isik, siis juhtorgani liikmete kohta, et oleks näiteks selge, kes on tegevjuhiks ja tema asetäitjateks, juhtorgani liikmeteks ja asendusliikmeteks ning kas neil on otsene või kaudne mõjuvõim mõnes teises äriühingus. Vastavaks tõendusmaterjaliks võivad olla näiteks elulookirjeldus koos töökäigu kirjeldusega, eksami sooritamise või mõne olulise koolitusprogrammi või kursuse läbimise tunnistused. Õigus saada registrisse kantuks on juhul, kui teate esitajal on õigus tegeleda Soomes ettevõtlusega, tema suhtes pole käimas pankrotimenetlust, ta on usaldusväärne, tal on laenutegevuse osas teadmised, mis on vajalikud tegevuse olemusest ja ulatusest tulenevalt. Viimase all mõeldakse näiteks selliste seadusesätete tundmist, mis puudutavad
(salvestusmagnet lindil), salvestus kino fotolindil (visuaalse info allikas), ikonograafia. · Kuidas ja millisel eesmärgil koostatud (sihtotstarve) sihipärased e provotseeritud dokumendid e tellitud dokumendid (uurija palub kellelgi see dokument koostada, nt kellegi elukäigu kirjapanemine) ja mittesihipärased dokumendid (koostatud sõltumatult uurija tahtest või eesmärkidest, nt personaliosakonnas olevad andmed töökäigu kohta) · Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades ametlikud (nt ametkonnas ja see info mis pandud välja neti isiku kohta, see ametlik) ja isiklikud dokumendid (puudutavad vaid ühte konkreetset persiooni, mis tihti salastatud, nt päevikud, fotod). · Dokumentaalse allika staatuse alusel a) ofitsiaalsed (ametlikke) valitsuse materjalid, riikliku statistika andmeid ja riiklikke arhiive ja b) mitteametlikke
kino fotolindil (visuaalse info allikas), ikonograafia. · Kuidas ja millisel eesmärgil koostatud (sihtotstarve) sihipärased e provotseeritud dokumendid e tellitud dokumendid (uurija palub kellelgi see dokument koostada, nt kellegi elukäigu kirjapanemine) ja mittesihipärased dokumendid (koostatud sõltumatult uurija tahtest või eesmärkidest, nt personaliosakonnas olevad andmed töökäigu kohta) · Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades ametlikud (nt ametkonnas ja see info, mis pandud välja netti isiku kohta, see ametlik) ja isiklikud dokumendid (puudutavad vaid ühte konkreetset persiooni, mis tihti salastatud, nt päevikud, fotod).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
